• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime. Foto: Shutterstock

    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Positron

    Positron pakub osalejatele inspireerivat tegevust

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema. Reigo Kebja kinnitab, et energiamajandus on ühiskonnale nüüd ja ka edaspidi võtmetähtsusega valdkond, kuhu pidevalt vajatakse ajakohaste teadmistega spetsialiste. Foto: erakogu

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema

    Aare Baumer teeb tänuväärset tööd teaduse n-ö massidesse viimisel, tema teadusteater Tallinna Energia avastuskeskuses on paljude klassiekskursioonide sihtpunktiks.

    Huvi energeetika vastu sai alguse Ellamaa elektrijaamas

    Inseneeria ei ole ainult meestele. Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa

    Inseneeria ei ole ainult meestele

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime. Foto: Shutterstock

    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Positron

    Positron pakub osalejatele inspireerivat tegevust

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema. Reigo Kebja kinnitab, et energiamajandus on ühiskonnale nüüd ja ka edaspidi võtmetähtsusega valdkond, kuhu pidevalt vajatakse ajakohaste teadmistega spetsialiste. Foto: erakogu

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema

    Aare Baumer teeb tänuväärset tööd teaduse n-ö massidesse viimisel, tema teadusteater Tallinna Energia avastuskeskuses on paljude klassiekskursioonide sihtpunktiks.

    Huvi energeetika vastu sai alguse Ellamaa elektrijaamas

    Inseneeria ei ole ainult meestele. Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa

    Inseneeria ei ole ainult meestele

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Tark tekstiil ravib ja saadab teateid

autor: URVE KASK
veebruar 2018
Kategooria: Ettevõte, TööstusEST veebruar 2018
Protex leivanumbriks on targad riided.

Protexi leivanumbriks on targad riided. Näiteks aitavad kostüümi integreeritud juhtmed ja elektroodid saata elektroodi kaudu impulsse lihasgruppidesse, kui inimese aju ei suuda neid ise anda. Fotod: Meeli Küttim

Protex on õmblusettevõte, mis investeerib aega ja raha, et arendada lisafunktsiooniga tarku tooteid.

Protex on Norra pereettevõte, mille asutas 51 aastat tagasi David Engan, täna on ettevõtte juhiks tema tütar Margrethe. Eestisse jõudis Protex 2007. aastal – viie aasta jooksul osteti mitmeid suuremaid ja väiksemaid tootmisüksusi üle Eesti, millest suuremad olid Klementi tootmisüksus Akadeemia teel ja osa Maratist. „Tol ajal oli Protex üks kiiremini kasvavaid ettevõtteid, millest tulenevalt oli palju väljakutseid,“ räägib AS-i Protex Balti müügijuht Urmas Reinsberg. „Meil oli ühtäkki viis-kuus firmat, milles erineva töökultuuriga inimesed, 150 erinevat klienti,“ kirjeldab ta olukorda, millest end leiti.

Pikka aega tehti vaid klassikalist õmblust ja see suund on praegugi alles ning aitab ettevõtet hoida tugevatel jalgadel.

Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on aga klientide ringi kokku tõmmatud. „Oleme paljude väikeste klientide asemel jätkanud väiksema hulga klientidega – nii saame erinevaid teenuseid pakkudes koos kliendiga areneda ja oma tegevusi paremini planeerida,“ räägib Reinsberg.

Tootmine Aasiast tagasi

Reinsbergi hinnangul on turg muutunud ja tootmised tuuakse Aasiast, eriti Hiinast, tagasi. „Toodetakse oma sihtturu lähedal – Euroopa asjad Euroopas ja Aasia asjad Aasias, sest nii on tarneajad lühemad ja suhtlus ning tootearendus kiirem,“ räägib ta. Ka partiid on muutunud väiksemaks. „Kliendil on mugavam tellida väiksemaid koguseid, mis loodud vastavalt tema vajadustele. Eestis on tootmine paindlik ja oleme Euroopa turule lähedal.“
Protexi tooted lähevad täna nii Eestisse kui piiri taha. Näiteks on üheks kliendiks Soome üks juhtivaid disainiloojaid Frenn. „Tekstiili- ja trikooõmblus on jalad, millel klassikalise õmbluse poolelt seisame,“ räägib Reinsberg.

Instrutec

Ühel hetkel hakati töötama aga uute toodete suunas, et eristuda klassikalisest õmblustööstusest ning võeti suund rohkem n-ö tehnilistele klientidele. Täna tegutsetaksegi kahes valdkonnas – wear ja tech. „Alustasime koostööd teadusasutustega ja teiste sektoritega, et saada juurde lisateadmist tarkadest toodetest,“ räägib Reinsberg.

Nii ongi tänaseks välja kujunenud hea koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga, kuid koostööpartnereid on teisigi, näiteks Norra teadusagentuur SINTEF. Samuti tehakse koostööd start-up´idega. „Näeme, et just seal on parimad mõtted – inimesed on lahtise peaga ja neil on palju häid ideid,“ räägib Reinsberg, et nad peavad endki värskete mõtete tõttu rõivatööstuse start-up’iks.

Põhiturg Skandinaavia

Ettevõtte sihtturgudeks on Skandinaavia – Soome, Rootsi ja Norra. „Sealsed kliendid hindavad kõrget kvaliteeti, kiiret tarnet ning läbipaistvat suhtumist, mistõttu usun, et meil on seal turul kasvamiseks ruumi veel küll ja küll,“ kiidab Reinsberg, et pakutakse erinevaid teenuseid alates allhankest, ent ollakse klientidele ka arendus- ja tootmispartneriks, tegeledes tootearendusega.

Üheks Protexi alustalaks on ka kvaliteet. Nii peetakse silmas ISO kvaliteedi- ja kekkonnastandardeid. „Julgen öelda, et oleme oma olemuselt, suhtluselt ja väärtustelt Eestis skandinaavialikud inimesed, selles osas on lihtne koostööd teha.“

Täna toimub ettevõttes areng just tehnilise tekstiili osas. Selle alla kuulub näiteks tehniline spordirõivastus – õmbluspartneriks ollakse Trimtex`ile, kelle nõuded kangale ja õmblusele on väga kõrged, samuti on tehniliselt keerulist kangast keeruline õmmelda ja töödelda. Koostööd tehakse näiteks Norra mööblitootjaga Helland, kellele õmmeldakse mööblikatteid ja muud mööblitööstuses vajalikku. Toodetakse ka telke ja muud taolist.
Lahendusi pakutakse ka tehnoloogiaettevõtetele, kes soovivad läbi tech-rõivastesse integreeritud sensorite või tarkvaralahenduste müüa ja pakkuda oma tehnoloogiat. „Need on maailmas tuntud ettevõtted, kelle nimesid ei saa veel nimetada,“ märgib Reinsberg.

Kasutamine meditsiinis

Üheks targa tekstiili näiteks on meditsiiniline kostüüm Molli Suit, millega on ettevõttes aastaid tegeletud, ent millest pole väga palju räägitud. „Neli-viis aastat tagasi tuli oma probleemiga meie juurde Rootsi ettevõte Inerventions,“ meenutab Reinsberg, kelle sõnul on kostüümi integreeritud juhtmed ja elektroodid, tänu millele jõuab elektroodi kaudu impulss lihasgruppidesse, kui inimese aju ei suuda seda ise anda.

Vastavad närvisignaalid on eelnevalt arstiga programmeeritud. Teisisõnu pole selline kostüüm letikaup, vaid eeldab koostööd arstiga. „See töötab reaalselt ja on kasutuses 24 riigis – inimesed saavad tänu kostüümile enda hädasid kodus leevendada,“ kiidab ta, et see on üks ägedamaid ja funktsionaalsemaid asju, mida nad on teinud.

Kuidas sünnivad tooted?

Reinsberg on näinud analoogseid tooteid, mis annavad lokaalseid närviimpulsse, ent mis on palju suuremad ja ebamugavamad. „Just seetõttu on vajalik korralik tootearendus,“ selgitab ta. „Valmisliini sellise toote jaoks pole – tootmine tuli ise välja mõelda, ent tänu kostüümile on nüüd ka teiste klientide jaoks vajalik referents olemas. Elektriskeem nõuab õmblejatelt väga palju, kuna pole vearuumi. Kui inimene seda kannab, ei tohi miski lühisesse joosta.“

Tootearendus nõuab palju suhtlust. „Kõik algab ideest – tellijal on mingi probleem, mida ta soovib lahendada. Meie kaardistame vajadused, mõistmaks, mida peame looma või muutma. Leiame sobiva kanga ning loome testimiseks prototüüpe. Seejärel tuleb klient tagasi tagasisidega, mille alusel teeme muudatusi, kuni oleme valmis tootmisesse minema,“ kirjeldab Reinsberg protsessi, mis kestab vähemalt pool aastat.

Kuidas aga ettevõttena valikut teha, mida tasub arendada ja millesse investeerida? „Oleme saanud palju tagasisidet, et lahendame õigeid probleeme,“ räägib Reinsberg ning lisab, et teha asju, mis on lihtsalt fun ja tore, pole pikas perspektiivis jätkusuutlik.

Tema sõnul on tootearenduses edu saladuseks koostöö. Koostöö erinevate ettevõtete vahel, klastri ja teadusasutustega, toob ta välja, et üksi nad kõike ei jõuaks ega oskaks. „Edu saladuseks on hea tiim, õiged ja motiveeritud inimesed ning hästi juhitud koostöö.“

Palju on räägitud, et koostöö võib olla eestlase jaoks keeruline. Reinsbergi sõnul õnnestub koostöö ainult juhul, kui on soov koostööd teha ning partnerite visioon ja ka nägemus lõpptulemusest on sarnased. „See motiveerib erinevaid osapooli koostööd tegema ja ühiselt mõtlema.“

Ragnarok – abimees tööriides

Tekst: Urve Kask

Tööriietele on lisatud jälgimise funktsioon, mis aitaks õnnetuse puhul saada signaal ja sellele kiiresti reageerida.

Protex on välja töötanud ka päris oma kaubamärgi, milleks on Ragnarok. Tegemist on tööülikonnaga, mille algne versioon töötati välja koostöös Norra teadusagentuuriga SINTEF.

Kolm aastat tagasi alanud koostöö algas Norra kalakasvatajatega merel kaasas käimisest, saamaks aru, milline peab olema jope, et see oleks ka kasutajale mugav. „Vee peal on tuuline, lainetav, vihmane ja külm,“ kirjeldab Reinsberg tingimusi, milles töötatakse.

Kui aasta tagasi tuli IKT klastrilt initsiatiiv, et nad otsivad võimalust aidata klassikalisel tööstusel oma tootmist targemaks muuta, tutvustas Protex oma plaani lisada teatud tööriietele jälgimise funktsioon, mis aitaks õnnetuse puhul signaali saata ja võimaldaks ohuolukorrale kiiresti reageerida. Idee sai positiivset tagasisidet ning koostöös Ericssoni, TTÜ, Wazombi Labsi, Estrotechi, IKT klastri ja targa elektroonika klastriga Estronics alustati targa kostüümi loomisega.

Tööohutus on merel töötades oluline teema. „Õnnetusi ikka juhtub. Täna, kui inimene kukub ja end ära lööb, võib ta tükk aega teadvuseta lamada, enne kui keegi ta avastab. Või mis veel hullem, õnnetuse käigus võib keegi üle pardagi kukkuda,” kirjeldab Reinsberg. Uute tarkade riiete puhul saadab programm õnnetuse kohta kohe teate, nii et töödejuhataja saab välja uurida, kellega, kus ja mis on juhtunud. „See pole lihtsalt töörõivas, vaid lisakaitse,“ räägib ta, et töötajale annab see kindlustunde, et teda ei jäeta õnnetuse korral üksi.

Pidev tootearendus

Lisaks otsesele turvafunktsioonile oli eesmärgiks ka töö lihtsustamine. „Kalakasvatajad on nagu kauboid, kes ei taha väga raporteerida – kui meri möllab ja vihma sajab, pole mugav pastakat ja paberit välja võtta, see on üks paras peavalu,“ kirjeldab Reinsberg, et info edastamise lihtsustamiseks loodi speech to text funktsioonid, millega läheb vajaminev info vaid nupuvajutusega edasi. Mõeldud on ka sellele, et kasutaja ei peaks kaasas kandma midagi üleliigset, piisab sellest, et tal on tööriided seljas. „Inimesed on mugavad ja ei viitsi panna randmepaela või vööd peale või siis kipub see ununema,“ selgitab Reinsberg märkamatuna riietes paikneva tehnoloogia eeliseid.

Projektiga jätkatakse. „Meil on kliendid ootamas ning saame hakata tootega reaalselt turul toimetama ja seda edasi arendama,“ räägib Reinsberg, et tootele lähenetakse kliendikeskselt, kuna olukorrad, keskkonnad ja inimesed on erinevad ning arvesse tuleb võtta mitmeid muid muutujaid, näiteks millised on ettevõtte arvutisüsteemid. Ehkki hetkel on keskendutud kalakasvatustele, on ohtlikes tingimustes töötajaid palju ning tehnoloogiat saab rakendada erinevate töörõivaste puhul, mis sobivad näiteks metsameestele, ehitajatele, tuletõrjujatele jt.

Mitmekesisus ja uuendused

Tehnoloogia areneb. „Kindlasti muutuvad järjest väiksemaks sensorid ja akupank. Aga edasi ei teagi,“ nendib Reinsberg, et töörõivaste tulevikku on üsna keeruline prognoosida. „Praegu on IOT (internet of things) see, mille egiidi all oleme toimetanud, aga jälgime, kuhu tehnoloogia suundub ja käime ajaga kaasas.“

Reinsberg tõdeb, et innovaatiliste toodetega tegelemine ei pruugi lühikese ajaga tulu tuua, kuid kui turul toimuvad muutused, mille tõttu on vaja ka endal suunda muuta, ollakse selleks edaspidigi suutelised just tänu sellele, et ettevõtte põhitegevus baseerub paljudel erinevatel ettevõtmistel. „See on meie pluss,“ usub Reinsberg mitmekülgsuse vajalikkusesse.

Sildid: protextark tööstus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Sünteetiline bioloogia: tulevikutehnoloogia

Järgmine artikkel

Eesti põlevkivibensiin? Ikka olemas!

Seotud artiklid

Harju Elekter
Ettevõte

Harju Elekter võitis Eesti Energia hanke

14/08/2023
Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini. Foto: Ouman
Elektroonika

Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini

10/05/2023
Idufirma Fusebox asutaja Tarvo Õng leiab, et sisuliselt iga elektritarbija saab tarbimist juhtima asudes selle enda kasuks tööle panna. Foto: Raul Mee
Ettevõte

Tarvo Õng: elektri tarbimise saab enda kasuks teenima panna

02/05/2023
Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Järgmine artikkel
Kas Eestis toodetakse põlevkivist bensiini?

Eesti põlevkivibensiin? Ikka olemas!

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST september 2023

Sisuturundus

Valguse tulevik kontoris: nutikas lahendus säästab silmi ja energiat

Valguse tulevik kontoris: nutikas lahendus säästab silmi ja energiat

15/09/2023
iguse liugelaagrid tagavad PowerBully hooldusvaba sõidu. PowerBully on mõeldud kõige erandlikumate rakenduste jaoks raskel maastikul. Foto: Kässbohrer Geländefahrzeug AG

iguse liugelaagrid tagavad PowerBully hooldusvaba sõidu

13/09/2023
Vossi torupainutuspingi.

Perefirma suurendab Vossi torupainutuspingi abiga tootmisvõimekust

02/05/2023
Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil. Benning usaldab nõudlikud testimisülesanded iguse soodsale ja mitmekülgsele robolink robotile.

Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil

02/05/2023
Bauroc poorbetoon

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

02/05/2023

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!