Mida arvavad noored insenerid?

Robootikaklassist sisse astudes sattusime silmitsi ringilendavate droonide, uudishimulike pilkude, 3D-printeri vaikse naksumise ja lastega, kes valisid endale innukalt uut ülesannet. Just nädal tagasi olid kooli jõudnud kauaoodatud uued droonid ning lasergraveerija, mille lapsed hiinakeelsete juhendite järgi olid kokku pannud. Andris selgitas, et kui midagi muud ei aita, siis hiinakeelsed Youtube’i videod aitavad ikka välja. Huvi on lausa nii suur, et robootikatunnid kipuvad vahel õige pikale venima ja sageli on lapsed koolis tagasi ka nädalavahetusel.

Uurin Kustavilt (12-aastane), miks talle robootikaringis meeldib. „Robootika on lihtsalt äge!“ teatab Kustav ja ütleb, et seni tema ehitatud asjadest on kõige kõigem olnud üks robot, mis sai programmeeritud asju teatud kohtadesse vedama. Koju veel robootikalahendused jõudnud ei ole, kuid asi liigub sinnapoole ning Kustav oskab erinevaid masinad lahti-kokku panna ja vajadusel vea parandada. „Mu suur õde tõi koju 2 robottolmuimejat ja ma võtsin need osadeks lahti – ma vaatasin, mis seal sees on, pidin akusid vahetama ja üldse remondi peale tegema. Kui ma väike olin, siis võtsin noaga ilusa puldiauto lahti, nüüd ma ikka kasutan kruvikeerajat, mitte ei tee noaga,“ naerab ta ka ise takkajärgi. Tulevikuunistuseks on isesõitva auto ehitamine. Kui uurisin, kas peaks ka kedagi appi kutsuma, möönis Kustav: „Kindlasti, 10 inimest vähemalt.“

Teele (9-aastane) möönab samuti, et iga kord, kui ta robootikatundi tuleb, siis ta saab uusi asju teha, mis muudabki selle tunni väga ägedaks. Robootikaklass on ka selline koht, kus muud askeldused ja kohustused ununevad. „Alguses ma ei teadnud, et roboteid saab ise programmeerida ja ma ei osanud seda teha,“ möönab ta. Kõige põnevam on olnud Teele jaoks käik Robotexile. „Seal oli nii põnev. Seal oli lausa ääretult huvitav ja lahe,“ lisab ta. Kõige rohkem ongi Teele rahul ühe võistlusel tehtud robotiga. „Need on sellised robotid, mis sõidavad teeraja järgi. Meie kool küll ei võtnud, kuid me saime eriauhinna, sest me tegime robotid ilusaks. Näiteks panime talle sellised tuti-moodi asjad ilustuseks ja siis tegime, et ta on koer.“
Teele unistuseks on ehitada robot, mis aitaks emmel kodus igasuguseid asju teha. Näiteks koristada, süüa teha. „Nii läheb elu lihtsamaks, robot vaatab näiteks, millal supp keema läheb ja siis keerab tule ära.“ Kui uurin, kas Teele tahaks sellist robotit programmeerida või ehitada, tuleb kiire vastus: „Ehitada.“ Ja roboteid ehitatakse tavaliselt ikka mitmekesi: „Nii on lihtsalt lõbusam,” teab Teele.

Anabel (8-aastane) käib robootikas, kuna siin saab ehitada ja meisterdada ning tema oli ka üks Teele meeskonnakaaslastest, kellega võistlusel käidi. Võistlusel oli kaasas ka üks vanaema, ja tüdrukud möönavad, et temata polekski kõiki asju seal tehtud saanud. Unistusena tahaks Anabel ehitada hiiglaslikku robotit, mis inimestele asju kätte viiks – no näiteks toimetaks janusele kohvi. „Robootikas on kogu aeg suur pinge sees, et kas asi üldse hakkab tööle selle programmiga, mida ma teen ja kui hakkab, siis on jess!! Kui ei hakka, siis tuleb otsast alustada ja tükkideks lammutada.“

Raimond (8-aastane) teab, et robootika on äge, kuna saab ehitada ja käia erinevatel võistlustel. „Seal saab ehitada sellise roboti, et kui ma ütlen, et palun too mulle kaelakee, siis ta ka toob.“ Tänane unistus on Raimondil ehitada droon, mis aitaks tööd teha ja pildistada, nt rallisõitude ajal. „Kunagi tahan olla robootikajuht, kes aitab robotid valmis teha ja siis viin need suurtesse tööstustesse.“

Reno ja Markus (14-aastased) möönavad, et robootikas saab kõike teha ja kõik on justkui võimalik. Põnev on see, et kui hakkad ehitama, siis sa ei tea, kas tuleb kohe välja või mitte. Ja kui ei tule, siis võtad lahti ja teed uuesti.
Varuma peab ka kannatust. „Tegime programmi valmis, kuid kogemata läks näpp kustuta nupu peale. Tahtsime juba käega lüüa, kuid Leelo ütles, et tehke edasi,“ kirjeldavad Reno ja Markus. Kõige põnevamaks peavad poisid aga võistlustel osalemist, parimad saavad minna ka välismaale.

Robootikaringi põnev päev

Hetkel köidavad poiste tähelepanu kooli saabunud uued droonid, mida õue lennutama suundutakse. Plaan ehitada robootikaklassi automaatne lillekastmissüsteem jääb esialgu ootama. Samuti droonauto, mis kunagi käsile võetakse.

Liigun edasi ruumi, kus lendavad pisemad droonid ja laual lebab uus lasergraveerija. Õhus on pininat. Andreas (12-aastane), kes on liitunud robootikaringiga alles hiljuti, kinnitab eelnevate juttu: robootika teeb huvitavaks see, et saab mingi ülesande ära lahendada.

P.S. Rakke kool tänab Leaderi ning samuti ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“, tänu millele on soetatud robootikaringi seadmeid.

Loomingulisus ennekõike

Robootikaringi juhendaja Leelo Ambos on tunni jooksul kahe erineva ruumi vahel ringi liikunud ning leidnud aega kõikidele ja kõigile küsimustele. „Selle ülesande tegemine võtab sul kindlasti kaks tundi, kas sa tahad ikka seda ette võtta või valime mõne lühema ülesande? See osa siin on saanud veidi kannatada, tuleb ära vahetada! Küsi Reno ja Andrise käest, milline aku millele taha käib, mina ei tea! Kui sa tahad drooniga hõljukina sõita, siis ma võin sulle panna!“ kuulduvad droonivilina ja muusika saatel julgustavad õpetussõnad.

Loominguline proovilepanek

Uurin alustuseks, kuidas lauluõpetajast robootikaõpetajaks saadakse. „Kui mu laps jõudis 2. klassi, küsisin Rakke kooli robootikaringi juhendajalt, kas ta võib hakata siin käima. Kostus vastus, et jah, palun väga, aga mina lähen töölt ära: siin on su kastid, võistlustele on meeskond kirja pandud, mis on 6 nädala pärast. Nii see juhtuski ja nüüd on sellest juba 6 aastat.“

„Siit on välja kasvanud neid, kes on üliandekad, lausa geniaalsed,“ möönab Leelo, et eks areng sõltub ka palju lapse taustast. Kellel kodus lapse-isa kvaliteetaeg möödub erinevaid elektroonikajuppe kokku sulatades, sellel on teadmised siia tulles juba niivõrd suured. „Tema jaoks on see juba loomulik, kuhu mis jupp läheb. Meie kõik aga vaatame ja õpime, kuidas asjad käivad.“

Mida robootika õpetab? Tundub, et ka loomingulisust, sest ideed, mis õhus kas otseselt lendavad või laste suudest kuulduvad, seda on. Leelo tõdeb, et väga tänuväärsed on FIRST LEGO League võistlused, kus robot peab platsi peal tegema ära mingisugused ülesanded. Lisaks sooritusele hinnatakse ka projekti. Lapsed peavad defineerima probleemi ja ise lahenduse välja pakkuma. See eeldab, et nad konsulteerivad ise ekspertidega, teevad korraliku uurimustöö. „Juhendajana võid suunata küsimusi ja anda nõu, milliste ekspertidega suhelda, kuid muu peab jääma lastele,“ ning selgitab, et Rakke kooli õpilased tegid näiteks robotkala, kes sööb prügi. Lisaks uurimustööle peab žüriile selle projekti ka 5 minutiga maha müüma.

Võistlused ongi lastele väga olulised, see on koht, kus näidata ja end proovile panna. Lisaks toob Leelo välja, et tehniliste oskuste kõrval ehk olulisemgi on sotsiaalse suhtlemise, teistega arvestamise ja koostöö pool.

Oluline koostöö ja julgus

Kui mõni uus asi saabub, nt 3D-printer, töötab see ööpäev läbi. Õhin on niivõrd suur, et kui üks asi saab valmis prinditud, programmeeritakse valmis järgmine, mis printerile ette söödetakse. „Meil on live-video üleval ja kui nad kodust kontrollivad, et nüüd on valmis, siis helistavad, et nüüd on vaja minna.“

Tehnikahuvi paistab noortel olevat ning võimalikult palju proovitakse robootikat ka tavalistesse ainetundidesse viia. „Meil on algklassides nutitund ja kord nädalas võtan robotid kaasa ja seon selle aine teemaga, mida parajasti õpetatakse. Tänu sellele tekib ka huvi.“ Eks robootikas ongi natuke matemaatikat, siin peab ju programmeerima, füüsikat: hammasrataste ühendused ja kuidas rattad pöörama hakkavad, kuidas teekonna läbimise aeg muutub, kui rattad ära vahetada, ja teisigi aineid.”

Väljudes on mul tagataskus ühe lapse programmeeritud koolilogo, mis 3D-printerist värskelt välja lastud. Kuigi laste seas on kindlasti ka tulevikuinsenere ja mõni teadis juba täpselt, et temast saab robootikajuht, oli esindatud ka teisi erialasid. Tehnilised oskused on olulised, kuid julgus ise probleeme lahendada tuleb kaasa ükskõik, mis erialale. „Oluline on, et õpid olema teiste suhtes tolerantne, viisakas ja oskad teha koostööd.“