NUTIKAS: mida toetuse abiga on ära tehtud?

Kuidas viia oma tootearendus uuele tasemele, kasutades seejuures teadusmahukat lähenemist? Siin tuleb appi toetusmeede NUTIKAS, mis aitab ettevõtetel tellida ülikoolidelt ja teistelt teadusasutustelt firmale vajalikke rakendusuuringuid või tootearendusprojekte.

Aeg-ajalt võib kuulda kriitikat, et Eesti majandus pole piisavalt teadmusmahukas ning ülikoolide ja ettevõtjate vahelised suhted teadus- ja arendustegevuse vallas on kesisevõitu. Tänu NUTIKAS toetusmeetmele on koostöös teadusasutustega täna Eestis arendamisel mitmed uued tooted ja teenused. Näiteks töötatakse välja süttimiskindlaid istmepatju, nutikat vähiteraapiat ning uuritakse võimalusi mineraalvee väärtustamiseks.

Lisaks tootearendusprojektidele on võimalik koostöös teadusasutustega teha rakendusuuringuid nii IKT-ga seotud valdkondades (nt küberturvalisus, tarkvaraarendus või IKT kasutamine tööstusprotsesside automatiseerimiseks), tervisetehnoloogiate arendamisel (näiteks biotehnoloogia või IT kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks). Samuti toetatakse meetmega ressursside tõhusamat kasutamist ning toetatakse näiteks ettevõtjad, kes püüavad leida innovaatilisi ehitusvõimalusi või otsivad keemiatööstuses võimalusi põlevkivi senisest tõhusamaks kasutamiseks.

Toetust on saanud 21 ettevõtet

Eelneva kahe vooru kestel on rahastatud NUTIKAS meetmest 21 projekti kogumahus 6,4 miljonit eurot ning ka 2018. aastal oodatakse Eesti ettevõtteid sellest meetmest osa võtma. Mullu Eesti Teadusagentuuri (ETAg) läbiviidud küsitlus näitas, et toetust varem mittetaotlenud ettevõtete puhul on mittetaotlemise peamiseks põhjuseks ebakindlus, kas projekt vastab meetme tingimustele või mitte. Olulisteks pidurdavateks faktoriteks on kolmandiku vastanute jaoks olnud ka infopuudus ja veerandile taotlemise keerukana näimine.

Samas on toetust taotlenud ettevõtetel taotlemisega olnud üldiselt positiivsed kogemused. 75%-le taotlejatest ei olnud ükski taotlusprotsessi etapp üle jõu käiv ning 90% taotlejatest peavad meedet puudutavat informatsiooni arusaadavaks ja selgeks. Kuigi taotluse koostamine ja projekti läbiviimine eeldavad ettevõtte enda panust ning arendustegevus on paratamatult seotud riskidega, on toetust saanud ettevõtted siiski teisi julgustamas.

Tartu firma ToxInvent, mis otsib koostöös Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudiga viise targa vähiravimi loomiseks, on üks edukatest taotlejatest. Firma juhatuse liikme Andrus Tasa sõnul on arendusinvesteeringud alati väga riskantsed ning toob siinkohal välja toetuse olulisuse: „Riigi investeeringud aitavad riski kanda, sest tulemus pole alati sugugi garanteeritud. Kuna selline võimalus oli olemas, siis esitasime taotluse ja saime ka rahastatud.”

Üheks kohaliku iduettevõtluse lipulaevaks peetav Click & Grow teeb koostööd TÜ füüsika instituudiga eesmärgiga edasi arendada oma stabiliseeritud toitekeskkonna tehnoloogiat SmartSoil. Ettevõte soovib asendada polümeermaterjali sarnaste omadustega, kuid loodusliku, biolaguneva ning odavama komposiitmaterjali vastu.

Materjaliteadusest puiduni

Materjaliteaduse vallas on käimas teisigi põnevaid ühisprojekte. Näiteks OÜ Kerogen ja TTÜ algatus käsitleb uut põlevkivi kerogeeni väärindamise tehnoloogilist platvormi, sellal kui Võrumaa ettevõte Estelaxe töötab koos TÜ tehnoloogiainstituudiga välja mittesüttivat silikoonvahtu.

Suurema osa oma toodangust eksportivale puiduettevõttele AS Thermory on appi tulnud TTÜ küberneetika instituut. „Töötame välja juhtimispõhimõtted ja neid toetava tarkvara põhimõttelise lahenduse, optimeerimaks toormaterjaliga seotud tootmisahelat toorme hankimisest kuni toodangu valmimiseni,” lausus Thermory turundusjuht Elisa Järvsalu.

Energiamuundamiskadude väljaselgitamiseks ja vähendamiseks ökonoomsetes päikesepatareides on seljad kokku pannud Crystalsol OÜ ja TÜ füüsika instituut. AS Värska Sanatoorium aga selgitab TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudiga, kas Värska mineraalvesi on sobiv ka loodusliku ninasprei tootmiseks.

Hea teada!

• NUTIKAS meetmest on saanud toetust 21 ettevõtet summas 6,4 eurot, mis moodustab meetme 26,6 miljonilisest mahust ca 25%.
• Kuni 19. detsembrini 2018 on avatud III taotlusvoor, mille maht on 15 miljonit eurot.
• Taotlejaks saab olla Eesti äriregistris registreeritud ettevõte, kelle huvides rakendusuuringut või tootearendusprojekti läbi viiakse.
• Taotletava toetuse suurus 20 000 kuni 2 miljonit eurot projekti kohta.
• Toetuse saamine eeldab uuringuvajaduste selget põhjendust ning plaanitava uuringu head teaduslikku taset. Taotlus peab avama ka uuringutulemuste rakendamist ehk äriplaani koos kalkulatsioonidega.
• Vaata lähemalt: www.etag.ee/nutikas