TTÜ-s toimus konverents, kus arutleti, kuidas korraldada praktikat ja ülikooli õppetööd selliselt, et tööturule jõuaksid tööandjale vajalike oskustega inimesed. Oma sõna ütlesid sekka ka üliõpilased ise.
Päeva avas TTÜ rektor Jaak Aaviksoo, kes möönis, et majanduskeskkond, kus me igapäevaselt toimetame on läbi teinud suured muutused, millega ka ülikool peab kaasas käima. Ühelt poolt nõuab tööturg õppijalt praktilise tausta kõrval üha enam ka sotsiaalseid jm oskuseid, teisalt pole enam nii, et esmalt õpime ja siis läheme tööturule. Õppurid sisenevad tööturule aina varem, mispärast vajame ka paindlikumat haridust.
Suund praktilisusele
Seoses tööstuse automatiseerimisega teevad osa siiani inimeste tehtud tööst ära küll masinad, samas kasvab vajadus pädevate tippspetsialistide järele, kes neid juhiksid ja insenertehnilisi lahendusi välja töötaksid.
Kvalifitseeritud tööjõu puuduses värbavad ettevõtted aina enam üliõpilasi, mistõttu paljudel jäävad õpingud pooleli või õppimise asemel pannakse juba esimestel kursustel rõhk töötamisele. Kuid kas tudengid täidavad ettevõtete ootused ning kuidas enam ettevõtteid ülikooliga siduda?
Et tööturule jõuaksid ettevõtetele oluliste oskustega inimesed, on oluline defineerida, mida tööstus vajab ja kuidas ülikool saaks sellele kaasa aidata. TTÜ vanemteadur Raivo Sell möönis, et TTÜ on võtnud suuna õppeprogrammide praktilisemaks muutmisele, eriti õppe teises faasis.
„Aina olulisem on hands-on lähenemine: üliõpilane peab oma kätega ise midagi ehitama ja kogema. Samuti on olulised ettevõtete külastused ja ettevõtete esindajate kutsumine loengutesse, et näidata juba esimesel semestril, kuidas tulevikutöö välja näeb ja anda reaalne pilk erialasse,“ toob Sell näiteid, kuidas paremini üliõpilasi nende tulevikutööga siduda.
Samuti on TTÜ-l plaanis enam kaardistada ettevõtete jaoks olulisi teemasid ja projekte, et neid grupitööna ülikoolis lahendada. Läbi selliste koostööprojektide oleksid ettevõtted enam kaasatud ning üliõpilaste tööl oleks ka praktiline väljund, mis lahendab reaalseid probleeme.
Ettevõtted enam ülikooli
Seega on ülikooli ülesanne pakkuda ka huvitavaid väljakutseid. „Projekt on tudengitele suurepärane võimalus osaleda tulevikutehnoloogiate arenduses,“ toob Sell välja.
Üks näide sellisest koostööprojektist on ISEAUTO – projekt, mille käigus arendatakse täisautonoomset isejuhtivat sõidukit, mis hakkab liikuma TTÜ linnakus ja on arendusplatvormiks tudengitele, teadlastele ja tehnoloogiaettevõtetele. „Eesmärk on ennekõike kompetentsi loomine. See on platvorm, kus ettevõtted ja tudengid saavad mõelda uute teenuste arendamise peale, oma kogemusi jagada ja saada uusi teadmisi,“ võttis Sell lühidalt kokku. TTÜ teebki täna koostööd mitmete tulevikutehnoloogiatega tegelevate ettevõtetega, nagu näiteks ABB, Telia, nutiliiklusmärke arendav Bercman Technologies AS jt.
Töökäte otsingul
Aastal 2017 alustas ABB-s 134 praktikanti, kellest 75% jätkasid ettevõttes töötamist. ABB-s tegeletakse pidevalt uute töötajate otsimisega ja mõistagi on fookuses ka üliõpilased.
ABB värbamisspetsialisti Gerly Alpi sõnul erinevad ootused praktika kestvusele: „Meie hindame mõistlikuks pikkuseks 4–6 kuud, tudengite ootus on 4–11 nädalat.“ Siit joonistubki välja vastuolu: paljud tudengid töötavad õpingute kõrvalt ning praktika peab mahtuma õpingute ja põhitöö kõrvale. ABB on ettevõte, kes pakub oma praktikantidele ka tasu, kuid see võib tähendada, et praktikant peab tegema valiku põhitöö ja praktikakoha vahel. Alpi sõnul oleks abiks ka täpsem info õppeperioodidest: „Reaalselt me täna ei tea, kas üliõpilased on sel hetkel üldse saadaval.“
Lõhe väljendub ka praktikale seatud ootustes. On neid, kes soovivad paberile allkirja kui ka neid, kes otsivad praktikakohta, millest edasi võiks tulla juba reaalne töö. Siin oleks hea, kui enne praktika algust oleks kõik kolm osapoolt – ülikool, ettevõte ja üliõpilane – leppinud kokku, mis on praktika eesmärgid. „ABB-s anname võimaluse saada reaalne töökogemus koos tagasisidega, millest on võimalik õppida. Ainuüksi uude keskkonda minemine annab kõrvalpilgu, kuidas asjad päriselt käivad, pikem praktikaperiood võimaldab oskusi ka reaalselt arendada.”
Mida arvavad üliõpilased?
- Ülikool ei pea olema praktiline, kuid sünkroniseerima oma tegevust praktiliste tegevustega.
- Päevatöö, õppimise ja praktika ühitamine on väga keeruline ning kaalukausile satuvad teadmised vs vajadus teenida raha.
- Praktika osas võiks ülikooli roll olla vahendada huvitavaid võimalusi. Täna võib praktikakoha leidmine olla juhuslik.
- Paljud üliõpilased ei tea, mis toimub päriselus. Lisaks praktikale on siinkohal asjakohased ka koostööprojektid ettevõtetega ja ettevõtete vajadustega seotud uurimisteemad.
- Ajaline mõõde on oluline – kõigile on arusaadavam, kui õppekavas on juba planeeritud mingile perioodile ainult praktika.
- Tagasisidestamine: oluline on saada regulaarset sisulist tagasisidet, oluline on tihe kontakt praktikandi ja ettevõtte vahel.
- Praktika sisust oodatakse kokkupuudet reaalse tööga, vastutus loob ka arenguvõimalusi.
