Eesti on aastakümneid toetunud paljuski just tööstusele. Selles majandussektoris töötab üle 125 000 inimese, tööstustoodang moodustab kaks kolmandikku Eesti ekspordist. Samuti on meie IT-sektor maailmas esirinnas.
Ometi ei ole me siiani hästi osanud neid kahte majandussektorit ühendada. Eesti tööstussektor on küll Eesti majanduse selgroog, kuid avaliku sektoriga võrreldavat IT-tähesära on seal täna veel vähe. Kui räägime Eesti tööstussektorist, siis mõtlevad paljud suurtele hiidudele, nagu Eesti Energia, Viru Keemia Grupp või Graanul Invest. Ometi on valdav osa Eesti tööstusettevõtetest maailma mastaabis siiski väikesed, heal juhul keskmise suurusega ettevõtted. Paljudel neist läheb majandustsükli praeguses faasis pigem hästi.
Väga sageli on innovatsiooni motivatsioon madal just siis, kui ettevõttel läheb hästi. Justnimelt hästi, mitte suurepäraselt. Hästi tähendab seda, et ettevõte tegutseb selgelt oma kindlal turul, tal on väljakujunenud kliendibaas ja tema toodete järele on püsivalt nõudlus. Kui see ettevõte pingutaks, võiks tal aga minna suurepäraselt ning ta oleks oluliselt paremini valmis ka tsükli langus- või seisakuaastateks.
Pingutuseks on vaja motivatsiooni. Üheks digitaliseerimise motivaatoriks peaks olema asjaolu, et järgmise 10 aasta jooksul on tööstuses tööjõuturult väljumas hinnanguliselt 33 000 töötajat ning uusi kvalifitseeritud töökäsi ei ole piisavalt palju peale tulemas.
Edu võti ei peitu ühe sektori sees.
Teine aspekt on tulude ja kulude vahe ehk kasum. Müügiosakond teeb pingutusi, et ettevõtte tooteid rohkem ostetaks. Tootmise eest vastutajad otsivad kokkuhoiuvõimalusi ning arendusjuht nuputab, kuidas leida uusi ärimudeleid. Moel või teisel aitavad neid kõiki ka erinevad digitaalsed lahendused.
Kui keegi meist ei kujuta enam ette, et peaksime oma koostööpartneritega suhtlema posti teel ning vaid vähestel tähendab kliendihaldustarkvara Excelit, siis samamoodi tulevad nutikad lahendused appi ka tootmise paremal planeerimisel, selle automatiseerimisel ning efektiivsemaks muutmisel.
Optimaalne lahendus arvestab ettevõtte vajadusi ja võimalusi
Kui Exceli abil tööstuse juhtimine võiks olla juba eilne päev, siis sageli tundub samm robotite ja tehisintellekti juurde jälle liiga pikk ja keeruline. Alati ei ole sellised lahendused ka vajalikud või ettevõtte hetkeolukorda arvestades ka võimalikud. Iga uuenduse aluseks peab olema tegelik vajadus. Aga mitte ainult vajadus, vaid ka otstarbekus ja reaalne valmisolek ehk teisisõnu peavad uue lahenduse kasutuselevõtu kaalukausil olema ka küsimused, kas see aitab ettevõtte eesmärke senisest paremini täita ning kas ettevõte on kaasnevaks koormuseks valmis.
Kui täna tehakse ettevõttes enamik töid ära inimtööjõu abil, siis tasuks vaadata, milliseid tegevusi saaks automatiseerida. Milliseid toiminguid saaksid inimeste asemel teha masinad? Kui aga täna teevad masinad juba erinevaid lihtsamaid töid, saab järgmise sammuna automatiseerida protsesse ja infovahetust, millega masinad ka üksteisega suhtlema panna ning neile töökäsud ette kirjutada. Paljude ettevõtete jaoks olekski hüpe otse tööstus 4.0 lahenduste juurde liiga keeruline ja vahel ka kiirelt teostamatu ning sellele loogiliselt eelnevad tööstus 3.0 lahendused võivad osutuda mõistlikemaks.
Mõnel juhul tuleb julgelt tunnistada, et ettevõtte praeguses arengufaasis piisab täiesti ka tööstus 3.0 lahendustest. Selle puhul protsessid on küll automatiseeritud, kuid masinaid juhivad ikkagi inimesed, kelle tööprotsessid on masinatega kombineeritud.
Tööstuse digitaliseerimiseks saab riigilt tuge
On see siis tööstus 3.0 või 4.0 lahendus, ei olegi nimetusena üldse oluline. Oluline on see, et Eesti tööstussektor areneks, selle ekspordipotentsiaal ja konkurentsivõime oleks suurem ja tööstus suudaks enda seest leida ka uusi ärimudeleid. Seda eriti Eestis, kus ollakse tööstuses loodava lisandväärtuse poolest inimese kohta Euroopa riikide võrdluses viimaste seas. Samuti on skeptikud arvamusel, et tööstus 4.0 osas oleme kümnepallisel skaalal alles selle päris alumises otsas.
Seega on tööstuse digitaliseerimisest ühel või teisel moel saanud möödapääsmatu teema, millega tuleks tegeleda juba täna. Edu võti ei peitu siin aga mitte ühe sektori sees, vaid eelkõige kahe Eesti majandusele üliolulise sektori, IT ja tööstuse, koostöös. Need kaks võiksid olla üksteisele palju lähemal, tajuda paremini teineteise ootusi ja tugevamalt ühiselt loodud lahenduste potentsiaali. Osapoolte kokkusaamise ja ühiste võimaluste otsimise ja leidmise vajadust tunnetavad ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, EAS ning Teaduspark Tehnopol. Nad on otsustanud seljad kokku panna ja pakkuda töösturitele võimalusi oma ettevõtte veelgi nutikamaks muutmisel.
Paljudes riikides on näiteks innovatsiooni ja arendustöö toetamiseks eraldi meetmed, et julgustada ettevõtjaid ambitsioonikaid muudatusi tegema. Ka EAS pakub võimalust taotleda innovatsiooni- või arendusosakut ja juba lähitulevikus ka toetust tööstuse digitaliseerimise diagnostika läbiviimiseks.
Taani kogemus näitab siiski, et parima tulemuse annab rahaline toetus koos reaalsel teadmistel ja kogemustel põhineva toega innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel. Seetõttu ei olegi EAS läinud mitte vaid toetuse jagamise teed, vaid korraldab koos Teaduspargiga Tehnopol tööstuse digitaliseerimisele suunatud ideepäevi ja arendusmaratone.
Häkaton: 48 tunniga digitaalsem tööstus. Võimatu?
Tekst: Kadi Villers, Teaduspargi Tehnopol arendusjuht
Häkaton on „mingi startuppide ja tuleme tudengitega kokku ning teeme midagi lahedat asi“. Just nii võivad seda kirjeldada need, kes ise varem ühelgi häkatonil osalenud ei ole. Mõnel juhul ei olegi kirjeldus vale. Väga palju sõltub sellest, mis on häkatoni eesmärk ja keda osalema oodatakse. Tööstusele ja IT-sektorile suunatud tööstuse digitaliseerimise üritustesarja esimene intensiivne arendusnädalavahetus toimus selle aasta jaanuaris ja sai palju väga positiivset vastukaja.
Tõime 48 tunniks ühte ruumi kokku Eesti tööstussektori, IT- arendajad, toote- ja teenusdisainerid ning valdkondade parimad mentorid, et otsida ja leida koos lahendusi, kuidas Eesti tööstust digitaalsemaks muuta ning lahendada nii konkreetsete ettevõtete kui ka laiemalt kogu sektori murekohti.
Kokku osales üritusel ca 100 inimest ning nädalavahetuse lõpuks esitletigi 8 uut lahendust, mis aitavad töösturitel oma protsesse automatiseerida ja digitaliseerida. Näiteks sündis lahendus käsitööjookide valmistajatele, et villimisprotsess oleks kergesti jälgitav ja digilahenduste abil juhitav. Samuti leidis Räpina Paberivabrik mängulise lahenduse probleemile, kuidas paigutada erikujulisi saadetisi koormasse võimalikult efektiivselt. Valminud prototüübid tõestasid, et algselt vaid ühe firma probleemist võib välja kasvada kogu tööstussektorile kasulik lahendus.
Mida häkatonist teadma peaks?
Häkatonil varem mitte käinud inimesi võib kutse nädalavahetuse arendusmaratonile esimese hooga veidi ehmatada – lisaks tavapärasele töönädalale peaks veel 48 tundi pingsat mõttetööd tegema. Sageli tekivad ka praktilised küsimused selle kohta, kas inimesed on tõepoolest 48 tundi järjest üleval ja kas kodus ikka vahepeal pesemas saab käia. Praktika ja kogemus aga näitavad, et esialgsest skepsisest saab ürituse lõpuks suur rahulolu, eduelamus ja uut energiat andev entusiasm.
Olgu siis rahustuseks öeldud, et nende 48 tunni jooksul pakuvad EAS ja Tehnopol eelkõige võimalust kokkutulnud tiimiga teha ära märkimisväärne arenguhüpe, mis tavajuhtudel võiks võtta mitu kuud või sobivate partnerite puudusel üldse tegemata jääda. See, kui kaua keegi õhtul/öösel oma lahenduse prototüübi kallal tööd teeb, on täielikult tiimi otsustada. Mõned agaramad programmeerijad on vahel nii töösse uppunud, et öötunnid mööduvad kiirelt ja hommikuks ongi uus äge versioon valmis. Teised võtavad rahulikult ning otsustavad, et hommik on õhtust targem ja uute põnevate lahenduste eelduseks on hea ööuni. Kindlaks on määratud häkatoni alguse ja lõpu aeg ning vahepealsed mentorsessioonid, et meeskondade kõige erinevamad probleemid kohe kiirelt lahendatud saaksid ja töö võiks jätkuda.
Uued üritused tulekul
Neil, kel tööstuse digitaliseerimise mõtted on peas keerelnud, kuid siiani ei ole osanud probleemi kuskilt otsast lahendama hakata, on hea võimalus tulla juba 8. juunil tööstuse digitaliseerimise ideepäevale, mida EAS koostöös Tehnopoliga korraldab. Ideepäev on kavandatud Industry 4.0 In Practice konverentsi kõrvalprogrammina ja oleme seekord koos töösturite ja IT-arendajatega valinud intrigeeriva teema – digitaalsete teenuste kontseptid ning uued ärimudelid.
Kutsume osalejaid mõtlema välja innovatiivseid lahendusi ning uusi ärimudeleid, mis põhinevad digiteenuste kombineerimisel olemasolevate füüsiliste toodetega ning võimaldavad seeläbi tööstusettevõtetele uusi tulusid. Eesmärgiks on läbi mõelda toodetavate või töödeldavate toodete kasutus nende tarbija seisukohast ning seeläbi avastada uusi võimalusi, kuidas tooteid digitaalsete lahenduste abil tervikteenuse osaks kujundada.
Juba sügisel avaneb võimalus ideepäevalt alguse saanud või seal selgemaks mõeldud ja ekspertidega valideeritud mõtteid startupilikult kiirelt häkatoni käigus prototüübini arendada.
