Kuidas tehast robotiseerida

Robotiseerimine ei ole Soome pereettevõtte peakontorist tulnud suund – robotite tasuvust on pidanud peakontorile tõestama Eesti tehaste juhid. Ensto Enseki tegevjuht Peeter Mõrd kinnitab, et automatiseerimist ja robotiseerimist ei viida Enstos läbi mingi suure strateegilise plaani järgi. Investeeringud tootmisse peavad olema tasuvad. On üldine reegel, et investeeritud raha tuleb tagasi teenida vähemalt 5 aasta jooksul. „Väga raske on heakskiitu saada investeeringutele, mis ei ole selles piires,“ selgitab Mõrd.

Enstos on tehaste juhtidel suur roll, ka selles osas, kas toota midagi käsitsi või automatiseeritult. Kui 5 aastat tagasi toodi Soomest ühe tootesarja tootmine Tallinna, siis oli Mõrdil Tallinna tehase juhina visioon, et kui mahud 2–3 aasta jooksul üles lähevad, tuuakse selle toote valmistamiseks tehasesse robotid. Tehase juhina hakkas Mõrd tegema tasuvusarvutusi ja tutvustusi Ensto kontserni juhtkonnale.

Investeeringute tasuvuse hindamiseks on Enstos kindel retsept. Võetakse müügiennustused järgmiseks 7 aastaks, tootmise poolelt lisatakse sisenditena protsessi kiirus ehk tootlikkus, seadmete hinnad ja tulemusena tekkiv toote omahinna muutus. Soomest Eestisse toodud isolatsiooni läbistavate klemmide tootmise robotiseerimise tasuvus jäi üsna piiri peale, aga siiski kvalifitseerus. Exceli arvutused näitasid tasuvusaega ligikaudu 4,5 aastat ja sellega oli asi otsustatud – 3 aastat tagasi alustati Ensto Tallinna tehases robotiseerimist.

Robotiteta oleks töötajaid enam

Mõrd näitab tootmises kahte töökeskust, kus mõlemas toimetavad 4 robotit. Kõrvaltvaataja jaoks näib see lihtsustatult protsessina, kus üks robot võtab oma haaratsite vahele pisikesed metalldetailid, teine nopib lindilt keermelatid, tõstetakse need kolmanda roboti ette, kes neid nelja kaupa käsitleb – üksteisele tooteid etteandes ja oma töölõiku ära tehes koostatakse valmis komponent. Täpsemalt valmivad nendes töökeskustes aga uudse lahendusega isolatsiooni läbistavad klemmid, mille valmimisel saavad valuvormis kokku kaks erinevat plastmaterjali, kaks alumiiniumdetaili ja üks roostevabast terasest keermelatt. Kui varem oleks tulnud kõik need tooted käsitsi kokku panna, siis nüüd teevad seda tööd robotid ja toote valmimise aeg on poole lühem.

Mõni aeg tagasi tehast külastanud peaminister Jüri Ratas küsis nende töökeskuste juures Peeter Mõrdilt sama küsimuse, mis ajakirjanik: mitme inimese töö need robotid teevad? Mõrd selgitab, et varem olid ühes töökeskuses 3 inimese töökohad. Kuna töö käib kolmes vahetuses, siis teeb üks töökeskus ära 9 inimese töö. Töökeskusi on aga kaks, seega robotitega on asendatud 18 inimese töökohad. Tehase plastivalu osakonnas töötab täna üldse kokku vaid 5 operaatorit vahetuses, ehk 15 operaatorit ööpäevas.

30 000 on keskmiselt ühe tööstusroboti hind

Robotiseerimise väljakutsed

„Kui robotiseerimist ei oleks tehtud, peaks meil olema tööl üle kahe korra rohkem inimesi,“ selgitab Mõrd saavutatud tööjõu kokkuhoidu. Ta arvutab selle ümber kokkuhoitud palgaraha suurusjärku: töötaja brutokuupalk ca 1000 eurot, lisades boonused ja maksud, on ühe töötaja palgakulu ca 20 000 eurot aastas. Töötaja pooleteise aastapalga eest saakski juba ühe uue roboti. Uue põlvkonna robotite hinnad on võrdväärsed uue sõiduauto hinnaga, ehk suurusjärgus 30 000 eurot. Kuid see on vaid standardse tööstusroboti maksumus. Kallim osa investeeringust on siis alles ees – vastavalt toote profiilile tuleb valmistada robotile käpad/haaratsid, lisada abiseadmed, kaamerad kvaliteedi jälgimiseks ja robotite tegevuse juhtimiseks ning robotid programmeerida.

Kui 4 robotiga töökeskuse hind on ligikaudu 600 000 eurot, siis robotite enda maksumus on sellest ainult 120 000 eurot, ülejäänu kulub lisaseadmete ja robotite käppade projekteerimisele, valmistamisele ja kogu töökeskuse programmeerimisele. Ja see teebki Eesti tehaste tootmismahtude juures robotiseerimise keeruliseks. Pilti, kus tehases pole enam ühtegi inimest ja on ainult robotid, võib Mõrdi väitel näha vaid masstootmises. Tööstuse suundumus on teistsugune – tootepartiid vähenevad, lähevad nutikamaks ja keerukamaks. Nii on raske saavutada 5 aastast tasuvust, kuna kogu aeg tuleb uute toodete jaoks teha teistsuguseid robotkäppasid ja programme. „Töötajate palgad küll kasvavad ja inimesed väsivad monotoonset tööd tehes, kuid nad kohanevad paremini muutustega ja saavad hakkama palju keerukamate tööülesannetega kui tööstusrobotid,“ leiab Mõrd.

Digitaliseerimise potentsiaal

Suurt potentsiaali näeb Mõrd Ensto Ensekis digitaliseerimises, mis aitab inimkapitali efektiivsemalt kasutada. Ta rõhutab, et automatiseerimine ja digitaliseerimine on erinevad asjad ja digitaliseerimise eelduseks ei ole automatiseeritus. Ta toob näitena Bosch Rexroth’i Saksamaa koostetehase. Tehas koostab keerukaid hüdraulikasõlmi ja Saksamaa palkade juures tehakse seal kõik koosteoperatsioonid siiski käsitsi. Samas on kõik info tootmisprotsessi kohta digitaliseeritud – kuhu midagi tuleb panna, kuidas koostada, millised on laoseisud. Ühtegi paberit ei ole tootmises. „See näitab, et isegi Saksamaal ei tehta automatiseerimist iga hinna eest, küll viiakse läbi digitaliseerimist,“ ütleb Mõrd.

Ka Ensto Ensekis on Mõrdi sõnul jõutud digitaliseerimisega üsna kaugele. Masinaid jälgitakse reaalajas, nähakse millist praaki nad teevad, milline on masinate protsessikiirus. Aga et kõik need andmed oleksid kasutatavad, peab inimene neid sisestama vähemalt 3 kohta, kuna erinevad programmid ei suuda omavahel suhelda. Kõigepealt peab praagi avastanud inimene kirjutama selle info paberi peale. Seejärel sisestab ta selle masinate jälgitavuse programmi, et info oleks nähtav ekraanide peal. Samad numbrid tuleb sisestada raamatupidamisarvestuse jaoks ka majandustarkvarasse.

Mõrd räägib, et ettevõttes kaardistati, mitu tundi nädalas kulutab vahetusjuht andmete sisestamiseks erinevatesse programmidesse. Saadi tulemuseks, et 40 tunnist 13 tundi kulub andmesisestuseks. „Digitaliseerimisest rääkides ei peaks see nii olema,“ nendib Mõrd. Olukorra parandamiseks analüüsiti, mis moodustab 13 tunnist kõige suurema osa ja tähelepanu fokusseeriti selle osa vähendamisele. Selgus, et 40% ajast võtab protsessikadude andmete sisestamine. Selle aasta Ensto investeeringute plaanis on eesmärgiks esimese etapi lõpuks jõuda selleni, et inimene sisestab andmeid vaid ühe korra. „Inimese rolliks jääb teha otsus, kas toode on kvaliteetne, pärast seda otsust liiguvad andmed erinevate programmide vahel juba automaatselt,“ selgitab Mõrd Ensto digitaliseerimise lähiaja plaane.

Tootmisprotsesside digitaliseerimise osas ei ole Enstos kokku lepitud kontserniülest strateegiat. Grupis on küll olemas digitaliseerimise juht, kuid see töökoht loodi alles sellel aastal. Praegu on jõutud vaid digitaliseerimisest suurimat kasu saavate protsesside kaardistamiseni ja üksikute pilootprojektide elluviimiseni tehaste tasandil.

Ensto robotiseeritus kõrgel tasemel

Ensto Enseki Tallinna tehase robotiseerituse tase on juba täna üsna hea. Robotite arv töötajate kohta kannatab välja võrdluse ka Aasia suurtootjatega.

Ensto Enseki tegevjuht Peeter Mõrd toob robotiseerituse võrdlusnäitena Taiwani tootja Foxconn. Ettevõtte Hiina tehastes olid 2011. aastal suured probleemid töötajatega, mispeale teatas ettevõtte omanik plaanist asendada inimesed robotitega ja osta järgneva 3 aastaga miljon tööstusrobotit.

2011. aasta lõpuks oligi Foxconnil 10 000 robotit, 1 robot iga 120 töötaja kohta. Ambitsioonikas plaan nii kiires tempos siiski ei täitunud, kuid 2016. aasta lõpuks oli ettevõttel 60 000 robotit 1,2 miljoni töötaja kohta, ehk 1 robot iga 20 töötaja kohta. „See on korralik number,“ ütleb Mõrd. Ensto Tallinna tehas on aga tänasel päeval sellest tasemest ees. Tehases on 25 robotit 125 töötaja kohta (1 robot iga 5 töötaja kohta). Arenemisruumi veel on, sest Mõrd on varem meedias öelnud, et aastal 2023 võiks Ensto Eesti tehastes töötada 100 robotit.

Inimesed suunatakse nutikamale tööle

Mõrdi kinnitusel hakkavad robotid tulevikus tegema kõige monotoonsemat tööd. Inimesed aga keerulisemaid asju – varustavad töökeskusi komponentidega, seadistavad ja hooldavad roboteid ning raporteerivad tulemustest. Suur osa saab siin olema ka digitaliseerimisel, et kliendi andmed soovitavast tootest jõuaksid kiiremini tootmisse. Ideaalis võiks kliendi suhtlus toimuda otse tootmistöölisega, et vahepeal ei oleks insenere ega tootmisjuhte. Tootmistöötaja saab kliendilt digitaalse joonise, laos olevatest komponentidest tehakse valmis toode, mille valmimisest raporteerib arvuti majandustarkvarasse ja prindib toote pakendile vajalikud etiketid, laomees viib valmistoodangu minema. Eelised on nutikal inimtööjõul, kes oskab keeli, suudab vajadusel hankida infot ja teha nutikaid otsuseid. Selline suund ongi Enstos.

Ensto Ensek

• Pereettevõtte Ensto Gruppi kuuluv Ensto Ensek tegutseb Eestis aastast 1993.
• Enstol on Eestis 3 tehast: Keilas koostetehas, Tallinnas plastivalu ja Paides valgustite tootmine.
• Enstol on tootmine ligi kümnes riigis, kokku ligi 1800 töötajaga.
• Ensto kontserni suurim töötajate arv on Eestis, kus töötab üle 500 inimese ja on 25 tööstusrobotit. Suurim tehas on Keilas.
• Ensto Grupil on kokku 25 000 erinevat toodet. Keilas toodetakse umbes 8000 erinevat toodet, Tallinna tehases umbes 5000 toodet.
• Ensto Enseki 2017. aasta käive oli 73 miljonit eurot.