Tööstusvaldkondade erialaliitude maksumuudatuste ettepanekud näitavad, et kõige valusamini pigistab ettevõtteid üle võlli keeratud aktsiisi- ja kaevandustasude poliitika. Maksupoliitika kujundajad riigikogus ja ministeeriumites aga muudatusi lubama ei tõtta.
Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit saatsid TööstusEST-ile ettepanekud, millised maksumuudatused ja -erisused aitaksid Eesti tööstusettevõtteid.
Korduvad soovid olid muuta praegust aktsiisipoliitikat ja kaevandustasusid, et viia Eesti ettevõtluskeskkonna tingimused sarnaseks naaberriikidega. „Kõige olulisem on meie jaoks, et me ei oleks oma naaberriikidega võrreldes oluliselt halvemas olukorras,“ ütleb Enno Rebane Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust. Rebane räägib, et tema tööstusharus on pea kõik sisendid naaberriikidega võrreldes kõrgema maksumääraga ja see põhjustab konkurentsivõime langust.
Keskkonnatasude mõju suur
Kõige negatiivsemaks peab Rebane keskkonnatasude mõju, eelkõige kaevandamisõiguse tasumäärasid. Tema väitel on viimase kümnendi jooksul korduvalt tasumäärasid hüppeliselt tõstetud ja jõutud on olukorda, kus meie tasumäärad on Lätist 10 korda kõrgemad. „Veelgi halvem, need tasumäärad tõusevad iga-aastaselt edasi,“ lausub Rebane. Nii olemegi seisus, kus meil ei tooda Lätist mitte ainult alkoholi, vaid ka isegi liiva. „Me ei räägi praegu maksuerisustest, vaid tahaksime lihtsalt olla naaberriikidega võrdses olukorras,“ resümeerib ta.
Rebasele sekundeerib Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp, kelle sõnul tuleb kogu tänane ja plaanitav aktsiisipoliitika koos maksupaketiga terviklikult üle vaadata, sest see on tõstnud ettevõtete kulusid ning tõstab toiduainete ja jookide hindu. „Samuti on see seadnud Eesti ettevõtted halvemasse konkurentsipositsiooni võrreldes nende riikidega, kus selliseid maksutõuse ei ole,“ lisab ta.
10x on Eesti keskkonnatasumäärad kõrgemad Läti omadest.
TööstusEST palus ettevõtjate maksuettepanekuid kommenteerida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil, rahandusministeeriumil ning riigikogu majanduskomisjoni esimehel Sven Sesteril, samuti suurimasse opositsioonijõusse kuuluval reformierakondlasel, riigikogu majanduskomisjoni aseesimehel Toomas Kivimäel. Kivimäe ei leidnud võimalust ettepanekuid kommenteerida. Praeguse võimu teostajad aga mingeid kiireid maksumuudatusi töösturitele ei lubanud. Põhjuseks on kartus, et suuremad soodustused kahandavad riigieelarvet. Ilmselt ei usuta ka ettevõtjate väiteid, et väiksemad maksud toovad kaasa suurema laekumise ja riigieelarve täitumise.
Maksupoliitika kujundajad tõstsid esile aktsiisilangetust elektrointensiivsetele ettevõtetele. Viimases on küll erialaliidud pettunud, kuna seatud tingimuste tõttu aitab see aktsiisilangetus vaid üksikuid tööstusettevõtteid. Kõige enam lootust on ehk ettepanekutel muuta saastetasude ja kaevandamise ressursitasude süsteemi. Nende puhul leidsid riigikogu majanduskomisjoni esimees ja/või rahandusministeerium, et võiks arutada. Samuti oldi nõus, et topeltmaksustamise vältimiseks tuleks loobuda raskeveokimaksust, kui ainult Euroopa Liit selleks nõusoleku annab. Sven Sester möönis ka võimalust hinnata, kas kütuse aktsiisimäära langetamisega oleks võimalik täna naaberriikides tankivaid transpordiettevõtteid Eestisse tagasi tuua nii, et aktsiisitulu oluliselt ei väheneks.
Erialaliitude ettepanekud tööstussektorit aitavateks maksumuudatusteks
Keskustest (Tallinn, Harjumaa, Tartu) väljas ehk maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele peaks kehtima maksusoodustused, millest lähtuvalt oleks eraettevõtja motiveeritud oma tootmisi väiksematesse asulatesse viima. Seeläbi pakutaks maapiirkonnas/väiksemates linnades elavatele kohalikele inimestele tööd. Riigi tänane regionaalpoliitika läbi üürielamute programmi ja tasuta ühistranspordi on sisuliselt ümberjagamise poliitika, mis tegeleb kitsa valdkonna probleemidega ning mille maksab kinni ettevõtlussektor läbi maksusüsteemi. Oluliselt suuremat efekti omaks sotsiaalmaksuerisuste kehtestamine maapiirkonna ettevõtetele. See annab ettevõttele võimaluse maksta kõrgemaid palku ning suurendab erasektori motivatsiooni luua maapiirkondadesse uusi ettevõtteid ja töökohti.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester: Tasuta ühistranspordi ja üürimajade suhtes olen ka mina kriitiline. Tegu on poliitiliste kompromissidega, mis tuleb edaspidi kriitiliselt üle vaadata. Regionaalseid maksuerisusi ei pea ma aga Eesti suuruses riigis otstarbekaks. Maksueelise andmine mingisse piirkonda registreeritud ettevõtetele toob kaasa vajaduse kontrollida, kas ettevõte seal ka tegelikult tegutseb, see tähendab tarbetut bürokraatia kasvu. Mõistlikum on keskenduda sellele, et Eesti maksusüsteem ja ettevõtluskeskkond oleks tervikuna ning naabritega võrreldes atraktiivne.
Vähendada suurtarbijatele energiakandjate aktsiisimäärasid ja ülekandetasusid. Vähendamise kriteeriumites ei tule lähtuda energiakandjate kulu osakaalust ettevõtte kogukuludesse, vaid tarbimise absoluutväärtusest.
Sven Sester: Valitsus on Riigikogule esitanud eelnõu, mis langetab elektriaktsiisimäära elektrointensiivsete tööstusettevõtete jaoks. Seda on kaalunud ka varasemad valitsused, kuid seni on see jäänud vaid mõtteks. Pean praegust suunda õigeks, kuna naaberriikidega võrreldes suhteliselt kõrged kulud elektrile on pidurdanud ettevõtete laienemist ning uusi otseinvesteeringuid Eestisse. Aktsiisi kõrval tuleb mõelda ka teistele elektrikulu komponentidele, eeskätt võrgutasudele ja taastuv-energia tasule.
Eelnõu kohaselt saavad elektriaktsiisi soodusmäära kasutada ettevõtted, mille energiajuhtimissüsteem on efektiivne ja vastab ISO 5001 standardile. Avaramate tingimuste seadmise otstarbekuse üle võib arutada, kuid sel juhul kasvab ka soodustuse kulu, mis tuleb riigieelarves katta.
Rahandusministeerium: Soodustuse andmine on täiendav kulurida riigieelarves ja peab toimuma alati väga läbimõeldult ja kaalutletult. Riigi vahendid on paratamatult alati piiratud, seega jäävad valikukriteeriumite määramisel kaalukausile need ettevõtted, mille toodangu lõpphinda elektrihind otseselt mõjutab. Teise kriteeriumina soovib riik eelkõige toetada neid ettevõtteid, mille tootmine on efektiivne.
Alandada töötuskindlustuse maksumäära, kuna selle meetme raames on kogutud juba ebamõistlikult suured reservid, mida ei kasutata sihtotstarbeliselt.
Sven Sester: Reservide suurust ja tarvilikkust tuleb igal aastal hinnata, kuid ei maksa unustada, et need peaksid võimaldama järgmise kriisi üle elada ilma järskude maksutõusudeta. Viimase majanduskriisi puhul tuli töötuskindlustuse maksemäära tõsta üsna palju ehk 0,9 protsendilt 4,2 protsendini. Maksutõus majanduskriisi tingimustes ei ole üldiselt mõistlik, sellist hädalahendust peaksime suutma nende reservide abil edaspidi vältida.
Rahandusministeerium: Töötukassa reservi ei ole kasutatud mittesihtotstarbeliselt. Töötukassal on täielik õigus kogu oma kogutud reservile, kui peaks tekkima makromajanduse tsüklist tulenev vajadus seda kasutada (Riigikassa tagab selle valmiduse). Suur reserv on vajalik, et järgmine kriis üle elada ilma järskude maksutõusudeta. Majanduskriisi tingimustes peab riik hoopis majandust elavdama, näiteks langetades maksukoormust.
Kuna palgad ja nendest sõltuvad hüvitised ajas nominaalselt kasvavad, kasvavad ka potentsiaalsed tuleviku kohustused, mistõttu peab vastavalt kasvama ka Töötukassa reservvahendite maht. Viimastel aastatel on reservid kasvanud pisut aeglasemalt kui inimeste palgad, lähiaastatel kasvavad reservid märgatavalt aeglasemalt. Samuti on Töötukassa saanud töövõimereformi tulemusel juurde uue suure sihtrühma, kellele pakutakse teenuseid ning kelle tõttu on Töötukassa tegevuskulud ja muud kulud kasvanud. Pidevalt on laiendatud ka pakutavate teenuste nimekirja, viimaseks näiteks on töötust ennetavad meetmed.
Loobuda gaasiaktsiisi tõusudest. Näiteks toidutööstused kasutavad gaasi suhteliselt palju ja ainuüksi gaasiaktsiisi tõusust tulenevalt kasvavad ettevõtete kulud gaasile kümnete tuhandete eurode võrra aastas.
Rahandusministeerium: Sarnaselt elektrointensiivsete ettevõtete elektriaktsiisi soodustusega on rahandusministeeriumil koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga kavandamisel gaasiaktsiisi soodustus. Vastu võetud riigieelarve strateegias on selleks ka vahendid ette nähtud. Kuna projekt on alles algusjärgus, siis on täna veel vara rääkida, mis kujul ja kellele see soodustus tuleb.
Langetada kütuse- ja elektriaktsiis konkurentsivõimelisele tasemele arvestades naaberriikide taset, kellega konkureerime nii sise- kui välisturgudel.
Sven Sester: Praegune valitsus tühistas varem kehtestatud diislikütuse aktsiisitõusu, mis oleks sellest aastast suurendanud aktsiisi 10 protsendi võrra. Aktsiisitõus tühistati, kuna see on ettevõtete jaoks oluline tootmissisend. Kas aktsiisimäära langetamisega oleks võimalik täna naaberriikides tankivaid transpordiettevõtteid Eestisse tagasi tuua nii, et aktsiisitulu oluliselt ei väheneks, vajab täpsemat hindamist.
Rahandusministeerium: Elektriaktsiisi soodustuse kehtestamine elektrointensiivsetele ettevõttele on Riigikogu menetluses. Eelnõu on läbinud esimese lugemise ja rahandusministeeriumi ootus on, et Riigikogu jõuab selle enne suvepuhkust seadusena vastu võtta. Loodame, et see aitab parandada nii meie ettevõtete konkurentsivõimet kui meelitada Eestisse uusi investeeringuid.
Eestis koosneb elektri hind kolmest komponendist: aktsiis, taastuvenergiatasu ja võrgutasu. Kui täna on elektri aktsiisimäär 4,47 eurot megavatt-tunni kohta, siis muudatuste tulemusel langeb see 0,5 eurole. See on EL-i lubatud miinimummäär. Sellest allapoole pole võimalik aktsiisi langetada. Meetme mõju riigieelarvele on aastas circa 1,8 miljonit eurot.
Kütuseaktsiisi osas tühistas valitsus varasema koalitsiooni kava tõsta sel aastal diislikütuse aktsiisi 10% võrra. See otsus tehti majanduse arengut silmas pidades – diislikütus on ettevõtete jaoks oluline kuluartikkel ning mõjutab seega paljude kaupade ja teenuste hindu. Diislikütuse aktsiisitõusu tühistades arvestas valitsus, et Eestist väljaspool (sh Lätis ja Leedus) tangitakse eelkõige diislikütust.
Kütuste jaehinda mõjutavad lisaks aktsiisimäärale ka toornafta turuhind ja müüja juurdehindlus. Naftahinnad on viimastel aastatel olnud volatiilsed. Konkurents jaemüüjate vahel on suur ja sageli võib näha tanklates turu piire kompavaid hinnalangetusi-tõuse, mida korrigeeritakse kiirelt vastavalt konkurentide tegevusele. Seega kütusemüüjatel justkui mänguruumi on. Igal juhul jälgib Rahandusministeerium turul toimuvat, oleme kohtunud erinevate turuosalistega ning otsime parimaid lahendusi ettevõtluse toetamiseks.
Muuta alkoholiaktsiis tagasi konkurentsivõimelisele tasemele arvestades Läti ja Soome alkoholipoliitikat.
Sven Sester: Valitsus vähendas käesolevaks aastaks ettenähtud aktsiisitõuse poole võrra ning kokku on lepitud järgmiseks aastaks kavandatud alkoholiaktsiisitõusude tühistamises. Soome ja Läti on sel aastal tõstnud alkoholiaktsiisi Eestist rohkem. Läti piirikaubandust see ei kaota, kuivõrd hinnaerinevus on jätkuvalt olemas ja tuleneb aktsiiside kõrval ka juurdehindluse märgatavast erinevusest. Aktsiisipoliitika korrigeerimine on olnud tarvilik ja omab pikemas vaates ilmselt ka mõju.
Rahandusministeerium: Riigieelarve strateegia koostamise käigus lepiti kokku järgmiseks aastaks kavandatud alkoholiaktsiisitõusude tühistamises. 2018. aastal tõstsid nii Läti kui Soome alkoholiaktsiisi Eestist rohkem ning alkoholi hinnavahe Lätiga väheneb ja Soomega kasvab. See omakorda vähendab piirikaubanduse kasvu riske allapoole. Muudatuste tagajärjel väheneb ka jaemüügi ning tootmise piiri taha liikumise tõenäosus.
Loobuda veokite topeltmaksustamisest (praegu kehtib raskeveokimaks ning teekasutustasu), mis tooks transpordihinnad ja logistikatasud taas konkurentsivõimelisele tasemele.
Sven Sester: Põhimõtteliselt on see õige suund – kahe sarnase koormise asemel võiks koguda üksnes teekasutustasu. Praegu on tulenevalt EL-i nõuetest raskeveokimaks kohustuslik ja sellest kohe loobuda ei saa. Raskeveokimaksu kaotamine on aga kõne all kogu Euroopa Liidus ning Eesti peaks selles küsimuses seisma selle eest, et see võimalikult pea tehtud saaks.
Kujundada ümber saastetasude süsteem ja siduda saastetasud PVT-ga (parima võimaliku tehnika kasutamisega) ja keskkonnainvesteeringutega. Eesti on juba praegu laekuvate keskkonnatasudega EL-is esirinnas, ületades märgatavalt EL-i keskmise keskkonnatasude taseme. Seega võrreldes teiste EL-i riikidega annavad keskkonnatasud Eesti maksulaekumisse suure panuse. Tekitatud on olukord, kus Eesti põlevkivitööstuse ettevõtetele on pandud kohustus korvata transpordisektorist ning kaudselt Nõukogude ajast pärineva jääkreostuse mõju.
Sven Sester: Seda tuleks arutleda kaasates nii keskkonnaministeeriumi kui ka keskkonnaeksperdid erasektorist.
Vabastada kaevandusmasinad ja ettevõtte territooriumi liikurid ehk töömasinad kütuseaktsiisist sarnaselt põllumajandustehnikaga.
Rahandusministeerium: Eesti liigub oma maksupoliitikas erandite vähendamise poole ja kütuseaktsiisi vabastusest on valdavalt loobutud. Täna saab erimärgistusega diislikütust kasutada üksnes põllumajanduses ja kalanduses. Selle ringi laiendamine pole kaalumisel.
Muuta kaevandamise ressursitasude süsteemi. Kaaluda ka ehitusmaavarade puhul põlevkivimaksustamise omanikutulu mudelit (juhul kui põlevkivi maksuprojekt osutub edukaks).
Sven Sester: Seda võib kaaluda, kuigi ehitusmaavarade puhul on ilmselt raskem leida objektiivset referentsi, mis põlevkiviõli puhul on olemas nafta maailmaturuhinna näol.
Rahandusministeerium: Omanikutulu mudeli laiendamine ehitusmaavaradele on kindlasti kaalumist väärt. Tuleb muidugi arvestada, et erinevalt põlevkivisektorist pole ehitusmaavarade hinnad seotud maailmaturuhindadega ja on vähem volatiilsed.
Samas suurendaks süsteemi kasutuselevõtt kindlasti ettevõtete huvi investeerida ja laieneda, suurendades seeläbi ka riigile laekuvaid kaudseid maksutulusid. Täna antud teemat siiski veel arutatud ega mingeid otsuseid tehtud pole.
Ressursid on piiratud, tuleb teha valikuid
KOMMENTAAR: Rami Morel, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Tööstusele otsitakse sobivaid maksuleevendusi, kuid teha tuleb valikuid. Lisaks tööstuspoliitika rohelisele raamatule on loodud „Tööstus 2030“ koostöökogu, kuhu kuuluvad lisaks ametnikele ka ettevõtete esindajad.
Tööstuspoliitika eesmärk on tõsta Eesti tööstussektori lisandväärtus 2030. aastaks Euroopa Liidu keskmiseni ning koostöökogu töörühmade tulemusena peab sündima konkreetne ja teostatav tellimus poliitikakujundajatele. Kaks töörühma keskenduvadki maksude ning tasude ja ettevõtluskeskkonna teemadele.
Näitena võib tuua elektriaktsiisi langetamise elektrointensiivsetele tööstusettevõtetele. Kuna ressursid on piiratud, siis saavad soodustust ettevõtted, kellel on elektrikulu kogukuludes väga suur hoolimata energiasäästust ja erinevate meetmetega energia kokkuhoidmisest.
Kaalusime ka erialaliitude pakutud soodustuse mudelit, kus võetakse arvesse elektrienergia absoluuttarbimine. Aga ka siis oleksid olnud eesotsas paberitööstusettevõtted ning kokku oleks soodustus puudutanud ca kümmet suurtarbijat. Kuna mõnedel väiksematel ettevõtetel, kus on ka väiksem tarbimine, on tööstusharu spetsiifikast tulenevalt suur energiakulu, sai otsustatud tingimuste kasuks, kus ka nendel on võimalus soodustuseks. Seda soodustust toetab ka asjaolu, et konkurentriikides rakendatakse soodustusi samuti elektrointensiivsetele ettevõtetele.
Sarnane lähenemine on valitud gaasi puhul, kus toetatakse ettevõtteid, kelle jaoks on gaasikulu tõesti oluline. Lisaks on esialgu tegu pigem pilootprojektiga. Kui selline lähenemine toob uusi investeeringuid, siis on võimalik ka sihtgrupi laiendamine.
