• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50

ITL: Eesti järgmine „tiigrihüpe“ on reaalajas toimuvad äritehingud

autor: EESTI INFOTEHNOLOOGIA JA TELEKOMMUNIKATSIOONI LIIT
oktoober 2018
Kategooria: IT
Reaalajas toimuvad äritehingud. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Eesti IT-ettevõtete liidu (ITL) ja e-arve operaatorite eestvedamisel on projektiga Internet of Business (IoB) pandud nurgakivi reaalajas äritehinguteks ning astutud pikk samm kogu reaalaja majanduse visiooni elluviimiseks.

ITL-i juhatuse liikme Seth Lackmani sõnul on liit reaalaja majanduse visiooniga juba pikka aega tegelenud ning IoB projekt on kindel märk selle jätkusuutlikkusest.

Sebacom

E-arve operaatorid Telema, Omniva, Tieto Estonia, Tieto Finland koos Eesti ja Läti erialaliitudega on ühtse ja avatud konsortsiumina kokku leppinud baasprintsiibid ning standardid äritehingute info vahendamiseks masinloetaval kujul. Projekti abil võttis Eesti riik kasutusele ühtse Euroopa e-arve standardi ning liitus rahvusvahelise andmevahetusvõrgustikuga PEPPOL. Lisaks loodi võimekus e-arvete edastuskanalina kasutada Eesti X-teed.

„IoB projekt on loonud Eesti ettevõtetele head lähtekohad ülejäänud Euroopaga automatiseeritud arveldusprotsessile üleminekuks,“ tutvustas projekti tulemusi Seth Lackman. „Põhjamaad ning Eesti on küll e-arvelduse osas maailmas esirinnas. Selle positsiooni säilitamiseks on vaja tempot tõsta. Euroopa Liidu eesmärk võtta aastaks 2020 kasutusele valdavalt e-arved nõuab meie poolt ambitsioonikaid eesmärke ning just seda reaalaja majanduse visioon kahtlemata on,“ ütleb ITL-i juhatuse liige.

Euroopaga samal sihikindlal kursil püsib ka Eesti

Ligi 90% siinsetest riigiasutustest ja kohalikest omavalitsustest on suutelised juba e-arvet vastu võtma. Lähitulevikus peaks jõustuma ka seadus, mille tulemusel on avaliku sektori asutustele võimalik arveid saata vaid masinloetaval e-arve kujul.

Telema arendusjuht Toomas Veersoo tervitab riigi püüdlust andmevahetust ja e-arveldust automatiseerida, mis uuringute põhjal on ligi kuus korda kiirem ning kuni 80% soodsam kui PDF-või paberarvete käsitlemine. Veersoo sõnul on Eesti avaliku sektori puhul välja arvutatud, et täielik e-arvetele üleminek võimaldaks riigil säästa ligikaudu 2,5 miljonit eurot aastas. Lisaks ressursisäästlikkusele on lihtsa töö automatiseerimine ka võimalus kasvava tööjõupuudusega võitlemisel.

Järgmises Internet of Business reaalaja majanduse projektis on plaanis haaret laiendada ning kaasata konsortsiumisse ka majandustarkvara pakkujad, et luua Euroopa standardile vastavate e-arvete võimekus raamatupidamistarkvaradesse. Sarnaselt esimesele projektile tehakse ka eelseisvate projektide tulemid ja juhendmaterjalid avalikuks.

Võimalusi piiriüleste arvete saatmiseks saab uurida oma e-arve operaatorilt või mõnelt IoB projekti partnerilt. Lisaks Telemale, Omnivale ja Tietole on PEPPOL ühendus olemas Fitekil, kes on avaldanud soovi ka IoB projekti konsortsiumiga liituda. „Järjest kasvav partnerite võrgustik näitab, et reaalaja majanduse visioonis nähakse väga suurt perspektiivi. Selle elluviimiseks on isegi suured konkurendid valmis seljad kokku panema,“ tõdes Tieto Estonia äriarendusjuht Kaido Heinsalu.

Internet of Business projekti kaasrahastati CEF Telecom eInvoicing 2016 programmi raames The Innovation and Networks Executive Agency (INEA) poolt.

Projektist Internet of Business.

Lisainfo:
Sirli Heinsoo, IoB projektijuht
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
sirli.heinsoo@itl.ee

Sildid: ITITLliitude uudised
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

EML uus liikmete kataloog Industry Estonia

Järgmine artikkel

ITL: Eesti IKT klaster viib ettevõtjatega Eesti digiedulood Aafrikasse

Seotud artiklid

Mida aeg edasi, seda nutikamaks muutuvad tehisaru toega rünnakud. Foto: Shutterstock
IT

Tehisaru toel rünnati ettevõtteid mullu üle miljardi korra

06/02/2026
Tallinna Tehnoloogiakolledž (Techno TLN) on Eesti suurim rakendusharidust pakkuv kool. Foto: Techno TLN
Haridus

Nelja kutsekooli ühendamisel sündinud Techno TLN soovib pakkuda ägedat haridust

06/02/2026
Koolitus on mõeldud uuendusmeelsetele juhtidele.
Haridus

Digipöörde koolitus ettevõtete juhtidele

06/02/2026
Elektrisõidukid vajavad täiustamist. Selle tarbeks on TalTechis sisustatud spetsiaalne labor. Foto: TalTech
Ülevaade

Targad elektrisõidukid vallutavad maailma ja Eestis antakse sellele omapoolne panus

09/12/2025
Järgmine artikkel
Eesti digilood Aafrikasse

ITL: Eesti IKT klaster viib ettevõtjatega Eesti digiedulood Aafrikasse

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.