Tööjõu termomeetri näit langes kolmandas kvartalis 33 kraadini. Termomeetri näidu vähenemist 36 kraadilt teises kvartalis põhjustas vabade töökohtade arvu langus.
Kuigi töötute arv vabade töökohtadega võrreldes kasvas, peab 40% tööandjatest tööjõupuudust endiselt suurimaks arengut takistavaks teguriks. Aastataguse ajaga võrreldes on termomeetri näit 3 kraadi võrra kõrgem.
„Valitsus teeb valimiste ootuses koha peal ringe ja ootab, et asjade laheneks iseenesest. Ei lahene. Olukord pingestub iga kuuga. Ükskõik kuhu vaatad, kõikjal on inimesi puudu. Täna on juba ka tervise ja hoolekande valdkonnas inimesi puudu, selle tulemusena võivad varsti inimesed abita jääda. Ka poliitikud möönavad tegude vajalikkust, kuid olukord on muutumatu juba pikemat aega,“ ütles Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Tööjõu termomeetri näitu alla 10 kraadi peetakse madalaks ja üldjuhul vastab see majanduskriisile või -seisakule. Näit 10-st 20 kraadini on hea tase, mil luuakse uusi töökohti ja nende mehitamiseks jätkub ka tööjõudu. Temperatuuril vahemikus 20-30-ni on ohutsoon, mis tähendab, et tööjõu leidmiseks tuleb vaeva näha. 30-40 kraadi juures on tööjõuturul juba palav ja tööandjate jaoks töötajate leidmine raske. Näit üle 40 kraadi on selge tööjõukriis ja majandust ähvardavad terviseprobleemid.
Tööjõu termomeeter on analüütiline tööriist, mille eesmärk on monitoorida olukorda tööjõuturul ning selle mõju majandusele. Termomeetri näit koosneb peamiselt töötute ja vakantside suhtarvudest ning tööandjate tööjõupuuduse tunnetamise määrast. Töötute ja vakantside suhtarv väljendab tööjõu nõudluse ja pakkumise suhet. Majanduskonjunktuuri uuringu tulemused annavad ülevaate, kui suure probleemina tööandjad tööjõupuudust tunnetavad. Eelnevast koostatakse tööjõu termomeetri näit, kuid lisaks vaadeldakse ja vajadusel kajastatakse ka erinevaid tööjõuturgu iseloomustavaid andmeid nagu töötuse määra, hõive ja aktiivsuse määra, tööjõusiirdeid, tootlikkust, tööjõu ühikukulu, tööandjate plaani luua uusi töökohti, demograafilisi trende ja rännet, tööjõu-uuringute tulemusi, vakantside ja töötute struktuuri jmt.
Tööjõutermomeetri näitajad ja analüüsi lähtekohad
Tööjõu termomeetri näit langes 2018. aasta kolmandas kvartalis 33 kraadini. Termomeetri näidu vähenemist 36 kraadilt teises kvartalis põhjustas vabade töökohtade arvu langus. Kuigi töötute arv vabade töökohtadega võrreldes kasvas, peab 40% tööandjatest endiselt tööjõupuudust suurimaks arengut takistavaks teguriks. Aastataguse ajaga võrreldes on termomeetri näit 3 kraadi võrra kõrgem.
Tööjõupuudust peab kõige suuremaks arengut takistavaks teguriks 65% ehituse, 55% transpordisektori, 47% majutuse ja 43% IT-sektori tööandjatest.
Töötajaid napib ka infotehnoloogia valdkonnas, mida peetakse tööjõumahukuse vähendamise võtmeteguriks. Septembris oli IT-alase haridusega töötuid kogu eesti peale 85 inimest, 7,5 korda vähem kui aasta tagasi. Vabu ametikohti IKT valdkonnas oli 2018 II kv seisuga Statistikaameti andmetel üle 600. OSKA tuleviku tööjõuvajaduse uuringu järgi on IKT valdkond, kus lähiajal täiendava tööjõu vajadus on kõige suurem, aastas koolitatakse praegu ca 400 it-spetsialisti vähem kui tarvis oleks.
Teine suurema puudujäägiga valdkond OSKA analüüsi kohaselt on tervishoid. Aastaks 2025 on prognoosi kohaselt puudu üle 300 tervishoiutöötaja.
Kõige rohkem vabu töökohti oli teises kvartalis töötlevas tööstuses (suurim puudus toiduainetööstuses), kaubanduses, toitlustuses, aga ka hariduses (osaliselt õppeaasta alguse mõjul on kolmandas kvartalis tööjõupuudus tõenäoliselt veel suurem). Suhtarvuna kõigist töökohtadest on vabu töökohti rohkem finantssektoris, haldus- ja abitegevustes (nt kinnisvarahaldus, koristus ja turvateenused), majutuses ja toitlustuses ning IKT sektoris.
Enim otsitakse inimesi spetsialisti tasemele (46% vakantsidest), 23% vakantsidest on teenindus- ja müügitöötajatele, 23% lihttöölistele ning 8% tippspetsialistidele ja juhtidele. Ca kolmandik vakantse on tavapäraselt harju maakonnas, kuid neid jätkub igasse maakonda.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige Ants Sild kommenteerib
Tööjõu termomeetri näit ei näita IKT-sektoris sugugi ülekuumenemise languse märke. Vastupidi olukord on iga kvartaliga järjest kuumem. Sektoris on tööjõuprobleem muutunud kriitiliseks: toimub töötajate üle-ostmine, eriti magistriõppe inseneri tasemel. Ettevõtted on töödega koormatud ja ei suuda eraldada oma seenior-töötajaid isegi selleks, et juuniore juhendada ja välja koolitada. Uusi spetsialiste otsitakse reeglina välismaalt.
Senikaua, kui Eesti hinnatase on veel mingil määral madalam maailmatasemest ja eksporttöid jagub, jätkub ilmselt selline olukord. Eriti valusalt lööb see Eesti teiste sektorite digitaliseerimise plaanidele, kes maailmataseme hindu ei olda valmis maksma. See on omakorda probleemiks kogu Eesti konkurentsivõime kasvule, kõrgema lisandväärtusega majanduse arengule ja vähem efektiivsete töökohtade automatiseerimisele.
Probleemi on asjaomased küll teadvustanud, kuid häid lahendusi leida pole osatud. Peamise võimalusena näeb ITL palju tihedamat koostööd eri majandusharude, alaliitude ja õpetatavate erialade vahel.
Fookuses ei saa olla üksnes IKT-eriala töötajate ettevalmistamine, täiend- ja ümberõpe, vaid kõigi teiste erialade spetsialistide kõrgemad IKT-oskused. Meie kutse- ja ka kõrghariduse õppekavad annavad head IKT-oskused IKT-erialadel, teistel erialadel on aga IKT ja kaasaegsete tehnoloogiate käsitlus reeglina nõrk (kriitilise näitena võib tuua arsti- ja õpetajakoolituse õppekavad). Selle teemaga tuleb ITL-i seisukohalt kiiresti tegeleda.
