• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Innovatsioon tootmises digidiagnostika kaugusel

autor: DORIS PÕLD, IKT klastri juht
november 2018
Kategooria: Sisuturundus, TööstusEST november 2018
Digidiagnostika. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Kas olete saanud mahti kiires tellimuste täitmise hoos mõelda, kas see, kuidas te asju täna teete, on ikka jätkusuutlik ja kõige kasumlikum viis?

Ettevõtte hetkeseisundi tuvastamine aitab teha otsuseid, mida muutuste elluviimiseks kõigepealt teha tuleks. Näiteks võib olla tööstusettevõttel vaja tootmisjuhi abilisena välja õpetada tehisintellekt või on vaja kõrvalpilku ärimudeli uuendamiseks. Räägime digidiagnostikast.

Ettevõttel on vaja plaani digitehnoloogiate rakendamiseks

Enam ei saa öelda, et Tööstus 4.0 on midagi väga uut. Nüüd võime öelda, et digitaalsete tehnoloogiate rakendamine on vajalik konkurentsis püsimiseks. Konkurents rahvusvahelistel turgudel muutub aina tihedamaks, me kõik konkureerime samale tööjõule. Tööjõupuudus sunnib meid leidma alternatiive, samal ajal peaks tootmine muutuma järjest paindlikumaks ja personaliseeritumaks.

Tootmises tekivad andmed. Tulevikus ei võida need, kellel on õige lahendus, vaid need, kes küsivad õigeid küsimusi ning panevad need andmed enda jaoks „kõnelema“. Tööstusettevõtte tulevikku on lihtsam planeerida, kui on tuvastatud, millises seisus on tootmine ning millised on võimalused järgmiste eesmärkideni jõudmiseks. Õigeid küsimusi esitades tekib teadmine, mis järjekorras midagi ettevõttes lahendada tuleks. Tehasesse kalli seadme või roboti soetamine peab ära tasuma – digidiagnostika aitab teha õigeid otsuseid investeeringute planeerimisel, õiges järjekorras.

Tootmise seniste praktikate muutmine võib olla keeruline ja kohati ebamugav. Kui aga ettevõte soovib olla konkurentsivõimeline ka järgmised 10–20 aastat, siis ei ole teist valikut. Selleks tulebki alustada ressursitõhusat tootmist automatiseerimise ja digitaliseerimise abil. Aga ilma digitehnoloogiaid tundmata on raske muutusi ellu viima hakata.

Toetusmeede aitab ärikeskkonda parandada

EAS avas hiljuti toetusmeetme, mis võimaldab ettevõttel leida endale abi digidiagnostika läbiviimiseks. Rahastusvahendeid saab EAS-ist taotleda jooksvalt. Ettevõttel on võimalus toetuse abil leida tema küsimustega personaalselt tegelev partner. Enam ei saa vaadata eraldi tootmise korraldust ja digitaliseerimist, sest tänapäevases maailmas on tegemist omavahel väga tihedalt põimunud tervikuga. Digidiagnostiku eesmärk on leida koostöös tööstusettevõttega parimaid võimalikke viise efektiivsema ja pikas perspektiivis konkurentsivõimelisema tootmiseni jõudmiseks.

Eesti IKT klastri fookuses on tööstuse digitaliseerimine pikalt olnud, osaleme ka projektis DIGINNO, mille täpsem fookus on IKT-võimaluste laiendamine teistes majandussektorites Läänemere piirkonna riikides. Kogemuse põhjal võime öelda, et usaldusväärseteks partneriteks saab pidada eelkõige ettevõtteid, kellel on lisaks konsulteerimisele ka tööstusettevõtetes IT-projektide elluviimise ja tehnoloogiate rakendamise kogemus. Nii ei tegele nõu küsijatega teoreetik, vaid inimene, kes saab aru protsessidest tööstusettevõttes. Sellest on palju abi.

Digidiagnostika läbiviimiseks soovitame Eesti IKT klastri partnereid

  • BCS Itera AS
  • Columbus Eesti AS
  • Evocon OÜ
  • Flowit Estonia OÜ
  • Fujitsu Estonia AS
  • Helmes AS
  • Leanest OÜ
  • Proekspert AS
  • Telia Eesti AS
  • Tieto Estonia AS
  • Uptime OÜ

DIGINNO projekti tööstuse digitaliseerimise tegevusi rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond, INTERREG Baltic Sea Region programm.

DIGINNO_logoIR BSR_logo_EU

Sildid: digidianostikaDIGINNOdigitaliseerimineEASIKT klasterITLtoetustööstus 4.0
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Ressursitõhususe meede pakub tööstustele tuge

Järgmine artikkel

Kellega võidu joosta?

Seotud artiklid

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG
Sisuturundus

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu
Sisuturundus

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.
Sisuturundus

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus
Sisuturundus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Järgmine artikkel
Fleibel logo

Kellega võidu joosta?

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.