Terve maailm liigub uue majandusmudeli poole, mille üks lahutamatu osa on uued digitehnoloogiad.
Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor Signe Ratso selgitas, kuidas laiemalt Euroopa tasandil innovatsiooni nähakse.
Järgmisel EL-i finantsperioodil 2021–2027 on Euroopa Komisjon ellu kutsunud uue raamprogrammi „Euroopa Horisont“, mille raames on plaanitud toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni 100 miljardi euroga. See peaks tugevdama EL-i teadus- ja tehnoloogilist võimekust ning aitama luua uusi tooteid ja teenuseid, mis suudavad konkureerida rahvusvahelisel turul. Kui raamprogrammi sisu on saanud juba liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi heakskiidu, siis eelarveläbirääkimised alles käivad. Ratso sõnul otsustatakse EL-i tulevane eelarve tervikuna eeldatavalt selle aasta lõpus.
Uue raamprogrammi eesmärgid
Ratso sõnul on Euroopa pikalt olnud liidripositsioonil: 20% teadusarendustegevusest toimub täna Euroopas, samuti pärineb siit kolmandik maailma kõrgetasemelistest teaduspublikatsioonidest. Samas leidub ka kitsaskohti: „Vaadates investeeringute osakaalu sisemajanduse koguproduktist innovatsiooni, oleme oma konkurentidest maas – kui EL-is on see näitaja 1,3%, siis Hiina investeerib iga-aastaselt 1,6%, USA 2%, Jaapan 2,6% ja Lõuna-Korea suisa 3,3%,“ tõdeb Ratso. „Samuti on meie riskikapitali osa väike ning 40% tööjõust ei oma piisavaid digitaalseid oskuseid,“ toob Ratso välja probleemid, millega on vaja tegeleda.
Uue raamprogrammi üks eesmärkidest on jätkata tipptasemel teadusarendustegevuse toetamist, olulisena tõstatub ka uute innovaatiliste lahenduste leidmine. „Loomisel on Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC), mille eesmärk on toetada innovaatilisi lahendusi, ka neid, mis pole pankade silmis riskikõlblikud, et turule jõuaksid suure potentsiaaliga murrangulised tehnoloogiad.“
Mais 2018 olid EL-i liidrid üksmeelel, et erasektor võiks olla kaasatud teadus- ja arendustegevusse senisest enam ning innovaatilised lahendused ja TA tegevus peaks kõnetama ka inimesi. Nii püstitataksegi koos liikmesriikidega ülesandeid igapäevaelu mõjutavate probleemide lahendamiseks, näiteks rahvastiku vananemine, vähivastaste ravimite väljatöötamine, puhtam merekeskkond või saastevaba transpordi arendamine. „Samuti on eesmärk muuta ülikoolid ettevõtlikumaks ja sõnastada probleeme erinevate valdkondade ülestena.“
Väljakutsed seadusandluses
Innovaatiliste lahenduste turule jõudmine eeldab innovatsioonisõbralikku keskkonda. „Seadusandlus peab kahtlemata innovatsiooni toetama, mitte pidurdama,“ sõnab Ratso. Riikide lõikes on seadusandlus veel paraku üsna erinevas faasis. Näiteks, kui Eestis on võimalik reaalses liikluses isesõitvat autot testida, siis Brüsselis see veel võimalik pole. „Peame tegema tihedat koostööd, et seadusandlus areneks. Meie eelis on ühtne Euroopa turg, ka digiteemade osas,“ ütleb Ratso ning lisab, et läbimurdelisi tehnoloogiaid on olnud ka varem, kuid täna on innovatsioonitsükli pikkus muutunud väga lühikeseks ja erinevad institutsioonid ei jõua muutustega sammu pidada. Samuti on vaja innovatsiooni avalikus sektoris.
Uute tehnoloogiate puhul oluline on paika panna eetilised printsiibid.
„Et tekiks usk uude tehnoloogiasse, on tarvis sõnastada ühtselt arusaadavad eetilised põhimõtted. Tehnoloogia, sh tehisintellekt, peaks töötama inimeste jaoks ja mitte vastupidi,“ rõhutab Ratso. Nii on ellu kutsutud ekspertide grupp, kes teemaga tegeleb. „EL-i sisene eetikakoodeks võiks olla alus ka globaalsetele reeglitele. Selle eesmärgi nimel töötame rahvusvahelistes organisatsioonides ning oluliste partneritega kahepoolselt.“
EL-i riigid moodustavad tervikliku Euroopa teadusruumi. Nii toetab loodav innovatsiooninõukogu ühtset innovatsiooni ökosüsteemi ja printsiipe EL-i liikmesriikides. „Nõukogu ellu kutsumisega hakkab koos käima ka Foorum liikmesriikide osalusel, kus analüüsime tõrkeid EL-i siseturul, mis erinevate innovaatiliste projektide turulepääsu takistavad. On väga oluline, et ei tekiks turutõrkeid ja väljatöötatud tooteid-teenuseid saaks ühisturul vabalt pakkuda.“
