• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Euroopa toetab innovatsiooni

autor: MEEDIAPILT
mai 2019
Kategooria: IT, TööstusEST mai 2019
Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor Signe Ratso

Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor Signe Ratso

Terve maailm liigub uue majandusmudeli poole, mille üks lahutamatu osa on uued digitehnoloogiad.

Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor Signe Ratso selgitas, kuidas laiemalt Euroopa tasandil innovatsiooni nähakse.

Järgmisel EL-i finantsperioodil 2021–2027 on Euroopa Komisjon ellu kutsunud uue raamprogrammi „Euroopa Horisont“, mille raames on plaanitud toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni 100 miljardi euroga. See peaks tugevdama EL-i teadus- ja tehnoloogilist võimekust ning aitama luua uusi tooteid ja teenuseid, mis suudavad konkureerida rahvusvahelisel turul. Kui raamprogrammi sisu on saanud juba liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi heakskiidu, siis eelarveläbirääkimised alles käivad. Ratso sõnul otsustatakse EL-i tulevane eelarve tervikuna eeldatavalt selle aasta lõpus.

Uue raamprogrammi eesmärgid

Ratso sõnul on Euroopa pikalt olnud liidripositsioonil: 20% teadusarendustegevusest toimub täna Euroopas, samuti pärineb siit kolmandik maailma kõrgetasemelistest teaduspublikatsioonidest. Samas leidub ka kitsaskohti: „Vaadates investeeringute osakaalu sisemajanduse koguproduktist innovatsiooni, oleme oma konkurentidest maas – kui EL-is on see näitaja 1,3%, siis Hiina investeerib iga-aastaselt 1,6%, USA 2%, Jaapan 2,6% ja Lõuna-Korea suisa 3,3%,“ tõdeb Ratso. „Samuti on meie riskikapitali osa väike ning 40% tööjõust ei oma piisavaid digitaalseid oskuseid,“ toob Ratso välja probleemid, millega on vaja tegeleda.

Uue raamprogrammi üks eesmärkidest on jätkata tipptasemel teadusarendustegevuse toetamist, olulisena tõstatub ka uute innovaatiliste lahenduste leidmine. „Loomisel on Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC), mille eesmärk on toetada innovaatilisi lahendusi, ka neid, mis pole pankade silmis riskikõlblikud, et turule jõuaksid suure potentsiaaliga murrangulised tehnoloogiad.“

Mais 2018 olid EL-i liidrid üksmeelel, et erasektor võiks olla kaasatud teadus- ja arendustegevusse senisest enam ning innovaatilised lahendused ja TA tegevus peaks kõnetama ka inimesi. Nii püstitataksegi koos liikmesriikidega ülesandeid igapäevaelu mõjutavate probleemide lahendamiseks, näiteks rahvastiku vananemine, vähivastaste ravimite väljatöötamine, puhtam merekeskkond või saastevaba transpordi arendamine. „Samuti on eesmärk muuta ülikoolid ettevõtlikumaks ja sõnastada probleeme erinevate valdkondade ülestena.“

Väljakutsed seadusandluses

Innovaatiliste lahenduste turule jõudmine eeldab innovatsioonisõbralikku keskkonda. „Seadusandlus peab kahtlemata innovatsiooni toetama, mitte pidurdama,“ sõnab Ratso. Riikide lõikes on seadusandlus veel paraku üsna erinevas faasis. Näiteks, kui Eestis on võimalik reaalses liikluses isesõitvat autot testida, siis Brüsselis see veel võimalik pole. „Peame tegema tihedat koostööd, et seadusandlus areneks. Meie eelis on ühtne Euroopa turg, ka digiteemade osas,“ ütleb Ratso ning lisab, et läbimurdelisi tehnoloogiaid on olnud ka varem, kuid täna on innovatsioonitsükli pikkus muutunud väga lühikeseks ja erinevad institutsioonid ei jõua muutustega sammu pidada. Samuti on vaja innovatsiooni avalikus sektoris.

Uute tehnoloogiate puhul oluline on paika panna eetilised printsiibid.

„Et tekiks usk uude tehnoloogiasse, on tarvis sõnastada ühtselt arusaadavad eetilised põhimõtted. Tehnoloogia, sh tehisintellekt, peaks töötama inimeste jaoks ja mitte vastupidi,“ rõhutab Ratso. Nii on ellu kutsutud ekspertide grupp, kes teemaga tegeleb. „EL-i sisene eetikakoodeks võiks olla alus ka globaalsetele reeglitele. Selle eesmärgi nimel töötame rahvusvahelistes organisatsioonides ning oluliste partneritega kahepoolselt.“

EL-i riigid moodustavad tervikliku Euroopa teadusruumi. Nii toetab loodav innovatsiooninõukogu ühtset innovatsiooni ökosüsteemi ja printsiipe EL-i liikmesriikides. „Nõukogu ellu kutsumisega hakkab koos käima ka Foorum liikmesriikide osalusel, kus analüüsime tõrkeid EL-i siseturul, mis erinevate innovaatiliste projektide turulepääsu takistavad. On väga oluline, et ei tekiks turutõrkeid ja väljatöötatud tooteid-teenuseid saaks ühisturul vabalt pakkuda.“

Sildid: digitaliseerimineELIndustry 4.0tark tööstustoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Tieto - Digitaliseerimine ei ole ühekordne tegevus

Järgmine artikkel

Tulekul toetus digitaalsete tehnoloogiate, automatiseerimise ning robotite kasutamisele

Seotud artiklid

Majanduskeskkond. Suurinvestori toetusmeede. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Majanduskeskkond nõuab juhtidelt kiiret ja julget otsustamist

16/12/2022
Kuni sisemaine taastuvenergia tootmisvõime on madal, saab riik tööstustarbijaid aidata. Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare. Euroopa Liidu kliimapakett peab kiirendama elektrifitseerimist. Foto: Scanpix / Äripäev / Andras Tralla
Ülevaade

Kuni sisemaine taastuvenergia tootmisvõime on madal, saab riik tööstustarbijaid aidata

16/12/2022
Suud puhtaks: erialaliidud majanduskriisist. Suurim tootmisesse investeerija on puidutööstus. Pildil Toftan. Foto: Kristina Traks. Tööstusettevõtted, Swedbanki analüüs
Ülevaade

Suud puhtaks: erialaliidud majanduskriisist

16/12/2022
Tarbimise juhtimine. Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuhi Tõnis Vare kolumn TööstusESTis, elektritööstuse metamorfoos. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Suured muutused energeetikas – meie valikutest sõltub nende mõju

16/12/2022
Järgmine artikkel
Töötleva tööstuse toetusmeede. Foto: Pixabay

Tulekul toetus digitaalsete tehnoloogiate, automatiseerimise ning robotite kasutamisele

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!