Tulekul toetus digitaalsete tehnoloogiate, automatiseerimise ning robotite kasutamisele

Alates jaanuarist on tööstusettevõtjatel olnud võimalik saada EAS-ist toetust ettevõtte digitaliseerimise teekaardi koostamiseks ehk digidiagnostika läbiviimiseks. Juunist lisandub sellele järgmise etapina investeeringutoetuse meede, mis on suunatud rahalise lisakatte andmiseks investeeringutele digitaalsetesse tehnoloogiatesse, automaatikasse ja robotitesse, mis vastavalt digitaliseerimise teekaardile aitavad lahendada tarneahela kitsaskohti.

Toetatakse töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtteid

Toetused on suunatud Eestis registreeritud töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtjale, kelle kahe viimase majandusaasta keskmine müügitulu on vähemalt 200 000 eurot.

Eesmärgiks on tööstuses loodava lisandväärtuse suurendamine digitaalsete lahenduste abil, meetmed on rahastatud IKT arenguprogrammist ning kõigi toetustega rahastatud projektide abikõlblikkuse perioodid lõpevad 31. detsembril 2020.

Juunis avatava toetusmeetme aluseks on määrus „Toetus digitaalsete tehnoloogiate, automatiseerimise ning robotite kasutamisele töötlevas tööstuses ja mäetööstuses“ ning seda hakkab väljastama EAS.

Eesti väljakutseks digitaalsete tehnoloogiate integreerimine

Eesti paikneb Euroopa Komisjoni iga-aastaselt avaldatavas DESI-indeksis, mis mõõdab riigi teenuste ja ettevõtjate digitaliseerituse taset, 9. kohal. Oleme veebis pakutavate avalike teenuste osas Euroopa liider ning ületame Euroopa Liidu keskmist digitaalsete oskuste ja kodanike internetikasutuse poolest. Meie väljakutse on aga digitaalsete tehnoloogiate kasutamine ettevõtetes.  Seetõttu DESI digitaalsete tehnoloogiate integreerimise alamindeksis asume ka alles 19. kohal.

Tööstusettevõtete turutõrkena näeme seejuures tootmise madalaid marginaale ning digitaalsetesse tehnoloogiatesse tehtavate investeeringute kõrget hinda. Olukord, mis kokkuvõttes ei ahvatle uutesse tehnoloogiatesse investeerima. Ühtlasi vajavad kõik ettevõtted, olenemata sektorist, kindlustunde tekitamiseks ka edulugusid. Need annaksid neile julgust ja soovi digitaliseerimisega ulatuslikumalt tegeleda ning mille läbi nad ka ise õpiksid ja teisi inspireeriksid.

Oluliseks eelduseks digitaliseerimise investeeringutoetuse saamiseks on ettevõttes eelnevalt läbi viidud digidiagnostika. Seejuures võib ettevõtja kasutada nii EAS-i pakutavat digidiagnostika toetust kui viia see läbi enda ressursside varal. Igal juhul on aluseks metoodika, mis on digidiagnostika hea tava kokkuvõttena EAS-i kodulehel avaldatud. Digidiagnostika annab ettevõtetele võimaluse digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalikke mõjusid täpsemalt hinnata juba enne investeeringute tegemist. Järgmiseks loogiliseks sammuks on need investeeringud ka ära teha, mistõttu investeeringutoetuse põhjendatust hinnataksegi ettevõtte digitaliseerimise teekaardi raporti põhjal.

Investeeringutest kaetakse kuni 50%

Ettevõtetel on investeerimistoetuse abil võimalik katta kuni 50% abikõlblikest kuludest kuni 200 000 euro suuruses mahus. Toetus on mõeldud nii väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-d) kui ka suurettevõtetele. Lähtuvalt riigiabi reeglitest tuleb siiski arvestada, et suurettevõtete toetamise võimalused on piiratumad.

Kõigi vähese tähtsusena antavate abide summa iga tegevuses osaleva ettevõtja kohta on samuti piiratud ning ka see on ettevõtetele sageli takistuseks riigi poolt pakutavate toetuste kasutamisel. Kuna soovime siiski kaasata tarneahelaid juhtivaid suurettevõtteid, siis lisaks vähese tähtsusega abile on toetust võimalik taotleda ka üldise grupierandi määruse alusel.

Kõik digitaliseerimise teekaardi raporti alusel võimalikud investeeringud on jaotatud nelja gruppi – materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse tehtavad investeeringud, põhivara integreerimine tootmisprotsessi (nõustamine) ning töötajate ümberõpe (koolitus). Abikõlblike kulude osas on järgitud põhimõtet, et igas neis neljas investeeringute grupis on toetust võimalik saada kas vähese tähtsusega abi või üldise grupierandi määruse alusel. Valmis tuleb aga olla selleks, et konkreetne toetuse suurus sõltub kasutatavast riigiabi liigist.

Kolm suunda suurema lisandväärtuse loomisel

Eesmärgiks on tugevdada ettevõtte lisandväärtusloomet kolmes suunas. Esiteks inimsekkumise vähendamine digitaalsetesse tehnoloogiatesse ning robotite ja automaatika kasutamisse tehtavate investeeringute abil (protsessi- ja organisatsiooniinnovatsioon); teiseks digitaalsete tehnoloogiate abil töö sisu muutmine (tehnoloogiate integreerimise ja nõustamise toetamine) ning kolmandaks muutunud töökohtadel vajalik väljaõpe (koolitusabi).

Kuivõrd tööstuse digitaliseerimise alla liigitub terve rida erinevaid tegevusi, alates tootmise planeerimise valmislahenduste rakendamisest tarne-ahela erinevates osades ja lõpetades robotite ning andmetöötluse toel protsesside täieliku ümberkorraldamisega, siis on määruses välja toodud küllaltki üksikasjalik digitaalsete tehnoloogiate loetelu. Kõik võimalused tarneahela efektiivsemaks korraldamiseks automatiseerimise (sh digitaliseerimine) ning robotite (sh andmetöötlus) abil on kaetud.

Määruse ettevalmistavates aruteludes tuli välja, et võrreldes seniste toetustega on kõige olulisemaks uuenduseks grupierandi määruse tõhusa koostöö artikli kasutamine. See võimaldab toetada suurettevõtete tõhusat koostööd VKE-dega. Sisuliselt peab tegemist olema suurettevõtte ja iduettevõtte või VKE koostööprojektiga, millesse mõlemad panustavad. Eelkõige võiksid sellised koostööprojektid tekkida ettevõtte suur-andmete põhjal, kus andmed kuuluvad suurettevõttele, iduettevõte või VKE leiab aga üles selle krati, keda ettevõtte heaks tööle panna.

Seniste tööstuse toetusmeetmetega võrreldes on täiesti uus ka lähenemine, mille kohaselt ettevõte ei pea tehnoloogiaid omama, vaid saab neid vajadusel rentida. Juunis avatavas meetmes on olemas võimalus toetada ettevõtteid, kelle ärimudelid põhinevad rendile võetud tehnoloogiate kasutamisel ning selles osas ootame huviga ettevõtete tagasisidet.

Tavapärasest mõnevõrra erinevaks tuleb pidada ka määruse väljatöötamise protsessi. Nimelt on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium seejuures järginud tööstuspoliitika rohelise raamatu koostamisest alguse saanud kaasava poliitikakujundamise põhimõtet ning Tööstus 2030 koostöökogus osalevate tööstuse erialaliitude ja ettevõtjatega läbi rääkinud nii kontseptsiooni kui ka mitmete konkreetsete lahenduste osas.

Hea teada

Meetme eesmärk ja toetatavad tegevused:

• inimsekkumise vähendamine digitaalsetesse tehnoloogiatesse ning robotite ja automaatika kasutamisse tehtavate investeeringute abil (protsessi- ja organisatsiooniinnovatsioon);
• digitaalsete tehnoloogiate abil töö sisu muutmine (tehnoloogiate integreerimise ja nõustamise toetamine);
• muutunud töökohtadel vajalik väljaõpe (koolitusabi).