TalTechi ja Tartu ülikooli põhjalik uuring kinnitas, et põlevkivituhad on samasuguste omadustega nagu kivisöetuhad, mistõttu pole põhjust neid eraldiseisvalt ohtlikeks jäätmeteks liigitada.
Keskkonnaministeeriumi on lubanud põlevkivituhad ohtlike jäätmete hulgast välja arvata, mis omakorda laiendab ja edendab Eestis ringimajandust.
Kuigi mitmed põlevkivituhast valmistatud tooted on juba varasematel aastatel standardiseeritud, lubab põlevkivituha väljaarvamine ohtlike jäätmete nimekirjast tuhka tuhamäele viimise asemel efektiivsemalt ja senisest rohkem kasutada näiteks ehitusmaterjalina, tsemendi ja betooni tootmises, põllumajanduses, muude ehitusmaterjalide ja plastide valmistamisel ning teedeehituses.
Mitmete koostööprogrammide tulemusel teadusasutuste ja ülikoolidega on turule tulnud põlevkivituhast valmistatud mullaparandaja Enefix. Uuringud ja testid näitasid, et põlevkivituhal on positiivne mõju saagikusele ning see sobib hästi ka mahepõldudel kasutamiseks. Euroopa Liidu keskkonnaalase Life-programmi toel on läbi viidud pilootprojekti „Osamat“, mis kinnitas, et põlevkivilendtuhk on konkurentsivõimeline materjal ka teedeehituses.
Põlevkivituha väljaarvamine ohtlike jäätmete hulgast parandab ka Eesti positsiooni Euroopa Liidu ohtlike jäätmete statistikas, kuna teistes EL-i riikides ei arvatud fossiilsete kütuste põlemisel tekkinud tuhka ohtlike jäätmete hulka.
Põlevkivituhkade uuringu tellis keskkonnaministeerium ning seda rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Uuringuga saab tutvuda SIIN.
