Kuidas planeerib Eesti oma energiapoliitikat? Erialaliitude energeetikat puudutavatele küsimustele vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar.
Kui palju maksab elekter kahe aasta pärast?
Eestis kaubeldakse elektrienergiaga turu vahendusel. Turuhind sõltub suuresti pakkumisest, nõudlusest, CO2 turuhinnast ja teiste piirkondade tootmisvõimsustest. Selles kontekstis on väga keeruline ennustada, milliseks võib turuhind kahe järgmise aasta jooksul kujuneda. Samas on täna näha tootjaid, kes väljaspool turgu on nõus tootma 2021. ja 2022. aastal elektrienergiat hinnaga 32–35 €/MWh.
Kas elektrihinnale lisanduvad siseriiklikud maksud ja tasud (aktsiis, võrgutasud, taastuvenergiatasu) tõusevad või milliseid konkreetseid samme riik ette võtab ettevõtluse konkurentsivõime parandamiseks ehk nende vähendamiseks?
Kuna suuremate toetuse saajate toetusperiood hakkab alates 2021. aastast läbi saama, on taastuvenergia tasu (täna ca 10 €/MWh) lähitulevikus langemas. Ühtlasi oleme viinud taastuvelektri toetusskeemi vähempakkumisele tuginevaks, mis võimaldab lähitulevikus toetusskeemi finantseerimist odavamaks muuta.
Käesoleval hetkel oleme kaalumas taastuvenergia tasu diferentseerimist sõltuvalt tarbimismahust. Võttes arvesse tasu vähenemist lähitulevikus, on sellisest diferentseerimisest võimalik võita kogu tarbijaskonnal.
Suure elektritarbimisega ettevõtjatel (neil, kelle kulu elektrienergiale tootmiskulude lõikes on üle 20%) on täna võimalik saada aktsiisisoodustust tasemelt 4,47 €/MWh tasemele 1 €/MWh, kui ettevõtja energiajuhtimissüsteem vastab ISO 50001 nõuetele.
Mida teeb riik kliimaneutraalsuse saavutamiseks?
Eesti juhindub riiklikust energia- ja kliimakavast, mis on Euroopa Komisjonile iga kümne aasta järel esitatav teatis Euroopa Liidu liikmesriigi energia- ja kliimaeesmärkide ning nende täitmise meetmete kohta. Eelmisel nädalal, 18. oktoobril saatis majandus- ja taristuminister Taavi Aas ministeeriumidevahelisele kooskõlastusele Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), mille laiem eesmärk on liikuda kliimaneutraalsema majanduse poole.
REKK 2030 peamised eesmärgid:
- Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%.
- Taastuvenergia osakaal sum-maarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%.
Energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32–33 TWh/a. - Energiajulgeoleku tagamine hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal.
- Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine meetmetes majanduse konkurentsivõime hoidmiseks.
