• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50

ABB Eesti sai tuge uuest projektihaldusvahendist

autor: LIIVI TAMM
veebruar 2020
Kategooria: Ettevõte
ABB ja Uptime’i koostöö tulemusel arendati välja spetsiaalne projektihaldustarkvara

Enam kui 130 aasta pikkuse ajalooga ja rohkem kui sajas riigis tegutsev ABB suunab oma tegevuse nelja globaalselt juhitud valdkonda – elektrifitseerimine, tööstusautomaatika, ajamid ning robootika ja diskreetne automaatika, mida toetab digitaalne platvorm ABB Ability. Eestis tegutseb ABB 1992. aastast, pea algusaegadest peale tegeletakse ka tootmisega.

Väljakutse-kitsaskoht

ABB vajas tootmisprotsessi planeerivat ja juhtivat projektihaldusvahendit, millega toetada tootmisettevõtte tegevusi. On oluline, et tootmist juhtival süsteemil oleks võimalik suhelda ka teiste ettevõttes kasutusel olevate tarkvaradega, sealhulgas ka raamatupidamistarkvara ja finantsarvestusega.

Sebacom

Varem oli töövahendina kasutuses Excel, ent ettevõtte kasvuga suurenes ka erinevate Exceli-tabelite ja andmebaaside arv, mis ei olnud omavahel seotud ning lõpuks oli neid väga raske hallata. Eriti oluline oli hinnaarvutuse (full cost mudel) pool, ent igal müügimehel oli ajapikku tekkinud oma tabel.

Lahendus

ABB ja Uptime’i koostöö tulemusel arendati välja spetsiaalne tarkvara, mis aitab ABBl täita müügi- ja tootmiseesmärke.

ABB Eesti kommunikatsioonijuht Sven Sommer räägib, et vajadus uue IT-lahenduse järgi, mis koondaks endas kõiki protsesse ja kasutatavaid tarkvarasid, sai selgeks 2003. aastal.

„Järgnes süsteemi analüüs ja ABB vajaduste kirjeldamine, mis lõppes koostöölepingu sõlmimisega Uptime’iga 2005. aastal. Tööd jagati kolme põhietapi vahel, mis järgmistel aastatel valmisid,“ kirjeldab Sommer.

2009. aastal integreeriti TAKU lahendus SAP-süsteemiga (finantstarkvara), mille ABB võttis kasutusele varasema SCALA asemel, 2015. aastal täiendati oluliselt TAKU raportite funktsionaalsust: kõik raportid liikusid veebibrauserisse, kust sai hea ülevaate müügiplaanidest ja -ennustustest kui ka tootmises tekkinud kitsaskohtadest.

Seejärel lisandusid tootmisesse online-infotablood, mis kajastasid tootmisliinide KPIsid (key performance indicator – tulemuslikkuse võtmenäitaja).

Mullu kohaldati lahendus vastavalt tootmise ja korrashoiutegevuse vajadustele: uue tarkvara nimeks sai TAKU. „See on n-ö rätsepaülikond, mis tehti ABB tootmisüksuse vajadusi silmas pidades, süsteem, kus hallatakse projekte algusest lõpuni. Sealhulgas läks tootmise planeerimise detailsus välja iga tootmistöötajani, kelle oskuste taseme järgi planeeris süsteem kogu projekti kulgemise,“ kirjeldab Sommer.

Samuti on TAKU integreeritud ABBs globaalselt kasutatava finantstarkvaraga SAP.

„Valdav enamik töötajaist olid uue tarkvaraga väga rahul, kuna programm tehti nende soovide ja nõuete järgi,“ kinnitab Sven Sommer. „Täna saab tagantjärele öelda, et sellest räägivad ülivõrdes isegi need inimesed, kes meilt lahkunud. Mõnel juhul on algatatud sarnase tarkvara juurutamine ka oma uues ettevõttes.“

Tarkvara on abiks nii tootmisjuhtidele, projektijuhtidele kui müügipersonalile, lastes neil teha operatiivselt pakkumisi ja andes pideva ülevaate pakkumiste ja tellimuste seisundi kohta. Samuti annab süsteem lihtsustatud ülevaate käimasolevate projektide hetkeseisust.

Lisaks saab ühtses süsteemis hallata müügieesmärke, projekte ja nende eelarveid ning saata andmeid otse ABBs kasutatavasse raamatupidamistarkvarasse arvete tegemiseks ja palkade arvestamiseks. Valitud andmete põhjal saab koostada põhjalikke aruandeid ning hinnaarvutusmoodul tagab, et pea koheselt on võimalik teada saada projektile kuluv aeg ja hind.

Juurutamise protsess

„Vaatamata ABB suurusele ja globaalsele haardele leiti arenduse käigus hea koostöömudel, mis sobib hästi just suurkorporatsioonile, kuid tagab samas ka teatava paindlikkuse – tegevusi saab ümber korraldada ka jooksvalt,“ ütles Uptime´i tehnoloogiajuht Raimo Seero.

Arendusel kasutati Microsofti .NET, MS SQL-i ja WinFormsi tehnoloogiaid, paigaldati vajaminevad veebiserverid info kuvamiseks ja andmete sisestamiseks ning back-end-lahendused ehk taustajõuna rakendusserverid, mis on pidevas ühenduses teiste ettevõttes kasutusel olevate tarkvarade ja raamatupidamistarkvaraga.

Tulemused ja kasu

Spetsiaaltarkvara annab võimaluse kasutusele võtta ABB enda ärivajadustest lähtuvalt välja arendatud lahenduse – ükski juba n-ö valmis tarkvaralahendus poleks seda säärasel määral võimaldanud. Lahendus on juba aidanud ettevõttel tootmist olulisel määral lihtsustada ja efektiivsemaks muuta:

  1. Viie ja enama erineva Exceli asemel olid kõik andmed ja arvutused koondatud ühte süsteemi, mis oli kergesti hallatav ja ka kontrollitav, sh kõik tegevused seoses hinnaarvutussüsteemi muutmisega logi kaupa. Hiljem, kui ABB võttis kasutusele SOX-süsteemi, läks tehasel selle juurutamine lihtsamalt, kuna TAKUs oli see funktsionaalsus juba osaliselt sees.
  2. Kiire ja kerge ülevaade projekti kulgemisest ehk info, millises etapis projekt viibib ja kui palju on sellega tööd tehtud võrreldes plaaniga.
  3. Tootmise planeerimine ja jälgimine. Kuna kõik töötjad raporteerisid oma tunnid läbi TAKU, siis oli tööajast hea ülevaade. See funktsionaalsus on hinnaarvutamise kõrval teine, mis aitas kaasa ettevõtte tulemuste paranemisele. Selge ülevaade ressursside planeerimisest on esimene samm efektiivsuse kasvu poole.
  4. Kõik protsessid muutusid mõõdetavaks. Igale protsessi osale tekkis eesmärk, mis oli kõigile selgelt ja lihtsalt jälgitav ning kuvatav.

Sildid: DIGINNODIGINNO edulooddigitaliseerimineedukas ettevõteEesti tööstusIT
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Reaalajamajanduse jätkuprojekt standardiseerib äritehingute info

Järgmine artikkel

Koroonaviirusest ei jää puutumata ka elektroonikatööstus

Seotud artiklid

Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock
Keskkond

2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

02/04/2026
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.
Sündmus

Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

02/04/2026
Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
7. mail toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas elektrikonverents „Elekter – Eesti majanduse uus mootor“.
Haridus

Elektrikonverents: kas oleme valmis elektriajastuks?

10/03/2026
Järgmine artikkel
Elektroonikatööstus. Foto: Incap

Koroonaviirusest ei jää puutumata ka elektroonikatööstus

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.