Metsa- ja puidutööstuse ettepanekud majanduse vee peal hoidmiseks

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit esitas valitsusele kolm ettepanekut, mille abil tagada töökohad maapiirkondades, maksud riigile ning ekspordist laekuv raha.

Ettepanekud sisaldavad tööstuse konkurentsivõime säilimist, stabiilse ettevõtluskeskkonna tagamist ja riigi investeeringuid kriisi leevendamiseks. Liidu liikmete sõnul loob tänane kriis võimaluse kiiremaks süsinikneutraalsuse suunas liikumiseks, eelistades energeetikas ja ehituses kodumaist taastuvat ressurssi. Ettepanekuid valitsusele toetab ka Eesti Metsatöötajate Ametiühing.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esimehe esimehe Jaak Niguli sõnul on koroonapandeemia avaldanud metsa- ja puidutööstusele olulist mõju, kuid sektoris tegutsevad valdavalt hästi kapitaliseeritud ja kaasaegse tehnoloogiaga ettevõtted, kes esialgu on suutnud jätkata tegevust. Selleks, et metsa- ja puidutööstus saaks ka tulevikus täita Eesti väliskaubanduse suurima tasakaalustaja ning ühe olulisema tööandja rolli, vajab sektor stabiilset ettevõtluskeskkonda. Eesti Metsatöötajate Ametiühingu juhatuse esindaja Eve Sepa sõnul sõltub Eesti metsa- ja puidutööstuse käekäigust ametiühingu liikmete igapäevane toimetulek. „Meie töötajad ja liikmed on leidnud rakendust metsa- ning puidutööstuses, mistõttu puudutab sektori areng meid isiklikult. Toetame Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu pöördumist ning hindame tööandjate aktiivsust ettepanekute koostamisel,“ ütles Sepp.

Ettepanekud Eesti valitsusele

Liit toob välja kolm valdkonda, mis seotud konkurentsivõime tagamisega, stabiilse ettevõtluskeskkonnaga ning riiklike investeeringutega.

Esimene ettepanek on seotud stabiilse ettevõtluskeskkonnaga. „Metsa- ja puidutööstus on Eesti kaasaegseim tööstusharu. See on üles ehitatud põhimõttel, et Eesti metsad püsiksid ja annaksid stabiilset tooret pikka aega. Kümnetesse miljonitesse ulatuvaid investeeringuid ei tehta paariks aastaks,“ sõnas Nigul. Liit toob pöördumises välja vajaduse selge ja ühese seisukoha järele, et lähiaastatel ei seata raietegevustele hooajalisi piiranguid ega suurendata kaitsealuste metsade pindala. „Raierahu asemel saime sel aastal Eestis üldine majandusrahu, mis omakorda saab põhjustama kultuurirahu, teadusrahu ja hulga muid rahusid, sest raha lihtsalt pole. Eksportivate majandusharude seiskumise laastavat mõju saab tundma väga suur hulk Eesti inimesi, sest vaid eksport toob riiki lisaraha,“ sõnab Nigul. Kriisi ajal on metsa- ja puidusektor olnud üks väheseid sektoreid, kus Statistikaameti andmetel hõivatute osakaal kasvas.

Teine ettepanek puudutab sektori konkurentsivõimet. Nigul ütleb, et langevate puiduhindade tõttu hakkavad erametsaomanikud raietegevust vähendama, mis omakorda mõjutab töökohti maapiirkondades. „Riik saaks selle kompenseerimiseks suurendada ajutiselt raieid riigimetsast, mis tooks riigile otsest ja kaudset tulu läbi puidumaterjali müügi ning tööstusettevõtete kaudu laekuvate maksude,“ selgitab ta. Metsa- ja puidutööstusega on Eestis seotud umbes 60 000 töökohta peamiselt maapiirkondades.

Kolmas ettepanek on seotud riiklike investeeringutega, mis tagaks terved ja tugevad metsad tulevastele põlvedele ning aitaks kaasa Euroopa Liidu roheleppe eesmärkide saavutamisele. Selleks tuleb Liidu hinnangul investeerida metsauuendusse, metsateedesse ja mõnel pool ka kuivenduskraavidesse. Samuti peab sektor oluliseks, et süsinikneutraalsuse saavutamiseks pööraks riiklik tellimus ehitussektoris pilgu betoonilt puidule ja panustaks puidu väärindamise uurimisse teadusasutustes. „Puit on tulevikumaterjal. Kasvavad puud seovad õhust süsinikku ning puittooted lukustavad süsinikku endasse pikaks ajaks. Asendades puidust toodetega fossiilsetest materjalidest tehtud tooteid, on kasu loodusele mitmekordne,“ selgitab Nigul. Ühe olulise teetähisena näeb sektor puidust Keskkonnamaja ehitust, mis võiks olla Eesti puidutööstuse rahvusvaheline referentshoone.

Järjepidevuse puudumine on jätnud oma jälje

Niguli sõnul on ajaloolistel põhjustel Eesti majandusmetsad kehvas seisus. Ühe metsapõlve jooksul on omand käinud käest kätte ning metsade hooldamisel ja kasvatamisel ei ole olnud piisavat järjepidevust. „Eesti puidust läheb väga suur osa kütteks, kuna meil on väga vähe puidukeemiatööstust ning väga palju kehvasti hooldatud, vana ja haiget metsa. Puidul on taastuva loodusvarana kindlasti eelised fossiilsete toormete ees, kuid puidu kasutusvõimalused on oluliselt laiemad. Kui suudaksime ise oma puitu keemiliselt väärindada, hoiaksime selle rikkuse Eestis. Oksad, mädanikuga puud ja puiduhake, millest soomlased valmistavad väga kõrge lisandväärtusega tooteid, läheb Eestis graanuliks või eksporditakse toormena Skandinaaviasse,“ ütleb Nigul.

Täismahus pöördumise teksti leiab siit: http://empl.ee/metsa-ja-puidutoostuse-voimalused-stabiliseerida-eesti-majandust-kriisist-valjumisel/

7 olulist fakti metsa- ja puidutööstusest

Statistikaameti andmetel kasvas põllu- ja metsamajanduses hõivatute osakaal eriolukorra vältel 4%.
Märtsis, eriolukorra alguskuul, eksportis Eesti puitu ja puidupõhiseid tooteid 131 miljoni euro väärtuses. Metsa- ja puidusektori positiivne väliskaubanduse bilanss oli majandussektorite lõikes suurim. Eestist veeti puitu ja puidupõhiseid tooteid välja 77 miljoni euro võrra enam kui sisse osteti.
Värskelt avaldatud Swedbank tööstusettevõtete uuringust selgub, et puidutööstus on Eesti kaasaegseim tööstusharu. Kui Eesti tööstustes on automatiseeritud ja digitaliseeritud keskmiselt 35% tootmisprotsessidest, siis puidutööstuses on vastav näitaja ligi 50%.
Ernst & Young Baltic AS sotsiaalmajandusliku analüüsi kohaselt on iga 10 töökoht Eestis on seotud metsa- ja puidutööstusega. Hõivatute osakaal on suurim Kesk-Eestis (20%) ja Lõuna-Eestis (15%).
Ernst & Young Baltic AS sotsiaalmajandusliku analüüs toob välja, et iga 1 miljoni tihumeetrit puidu töötlemisel luuakse 156 miljonit eurot lisandväärtust.
ÜRO kliimaraport toob välja, et metsade majandamisel on kliimale positiivne mõju. “Rohkem on vaja kasutada puidust tooteid, mis on pika elueaga,” ütles IPCC juht Hoesung Lee. “Sel moel jääb õhust puudesse seotud süsinik sinna pikemaks ajaks pidama.“ Puidu kasutamine näiteks betooni, raua või põlevkivi asemel vähendab nende toodetega seotud süsiniku jalajälge.
Metsa- ja puidutööstus on Eesti väliskaubanduse bilansi peamine tasakaalustaja, mille positiivne saldo moodustas 2019. aastal 1,6 miljardit eurot. Tänu puittoodete ekspordile on Eestis raha, et osta riiki sisse näiteks elektroonikat, kütust, autosid või ravimeid.
Metsandussektorist laekub igal aasta riigile Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jagu maksulaekumisi, umbes 700 miljoni väärtuses