• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Sebacom

Paneme energiasüsteemid omavahel suhtlema

autor: Fushuan Wen, TalTech, energiasüsteemide professor
september 2020
Kategooria: IT, TööstusEST september 2020
Tongli linna Integrated Energy System (IES) Suzhou linnas Hiinas.

Elektrisõidukite ühendamine võrku ja tehnoloogia abil elektri gaasiks muundamine on vaid paar näidet, kuidas luua integreeritud energiasüsteem, mille abil on võimalik leida lahendus nii energia- kui ka keskkonnaprobleemidele.

Viimase aja arengud taastuv­energia tootmise ja elektrisõidukite valdkondades, ulatuslik soojus- ja elektrienergia koostootmise tehnoloogia kasutamine ning P2G ehk elekter-gaasiks-seadmete üha sagedasem kasutamine energiasüsteemis on toonud kaasa märkimisväärseid muutusi energia tootmise ja tarbimise viisides. Samas on sellega kaasnenud ka mitmeid uusi probleeme ja proovikive.

Integreeritud energiasüsteem pakub lahenduse

Selle tulemusena pakub integreeritud energiasüsteem (IES), mis on moodustatud erinevate energiasüsteemide integreerimise ja optimeerimise abil, uue lahenduse energia- ning keskkonnaprobleemidele.

IES-i rakendamiseks on kaks kõige olulisemat tehnikat P2G ja sõidukite ühendamine võrku, sest need tagavad kahesuunalise ühenduse esiteks elektrisüsteemi ja maagaasisüsteemi ning teiseks elektrisüsteemi ja elektrisõidukitega intelligentse transpordisüsteemi vahel.

Üldisem IES võib sisaldada elektrisüsteemi/jaotussüsteemi, mikrovõrku, maagaasisüsteemi, intelligentset transpordisüsteemi (elektrisõidukitega), kaugkütte/jahutussüsteemi, energia salvestussüsteemi ning taastuvenergia tootmisüksuseid (tuule- ja päikeseenergiaüksused). Eeldatavalt tekivad sellised IES-id Eestis juba lähitulevikus.

Kuidas taastuvenergia püsikindlaks muuta?

Levinud arvamuse kohaselt on üha aktiivsema globaalse soojenemise põhjus fossiilkütuste põletamine, mille abil saadakse energiat elektritootmise, tööstusliku tootmise, äritegevuse, kodumajapidamiste ning transpordi jaoks.

See asjaolu ajendab kasutama järjest rohkem taastuvenergiat, nagu näiteks tuule- ja päikeseenergiat. Ent tuule- ja päikeseenergia tootmine sõltub väga suurel määral ilmastikust ning on seetõttu katkendlik ja kõikuv. Järelikult peab vastav energiasüsteem tulema toime üha katkendlikuma energiatootmisega.

IES-i väljatöötamine võib aidata lahendada seda probleemi nii:

  • Elektrienergia nõudlusprofiil ei ühti maagaasi, kütte ning jahutuse omaga ja IES-i loomine võimaldab seda õigesti koordineerida. Sellisel viisil on võimalik katkendlike taastuvenergia tootmise meetoditega (näiteks tuule- ja päikeseenergiaga) katta suur osa energianõudlusest.
  • Katkendlik taastuvenergia tootmine on sageli väga lokaalne ja toimub koormuskeskustest kaugel, mistõttu tekib vältimatu vajadus elektri kaugedastuseks. Seda piirab aga olemasolev edastusvõimsus. IES-i loomine võib motiveerida lokaalset energiatarbimist ning suurendada seejärel katkendliku taastuvenergia tootmise mahtude käitlemise võimekust.
  • Katkendliku taastuvenergiatootmise mahtude käitlemise võimekust võib parandada IES-i õige planeerimine ja rakendamine koos korralikult integreeritud ja koordineeritud erinevate energianõudluse sektoritega.

Lisaks katkendliku taastuvenergiatootmise mahtude käitlemise võimekuse parandamisele võib IES aidata suurendada ka üldise energiatarbimise tõhusust.

IES-i integreeritud planeerimine ja rakendamine erinevates sektorites on äärmiselt oluline, et rahuldada jätkusuutlikkuse vajadust arenevates piirkondades, kus mitmesuguste energiatüüpide varustuse ja nõudluse integreeritud kombineerimine sageli puudub.

Juba leidub mitmeid näiteid töötavatest IES-idest

Maailmas on mitmeid näiteid edukalt tööle rakendatud IES-idest. Joonisel üks näide IES-ist, mis on kasutusel Hiinas, Suzhou linna Tongli piirkonnas. See IES hõlmab tuule­energiat, päikeseenergiat, päikeseenergia kontsentreerimist, energia salvestamist ning elektrisõidukeid.

Tongli linna Integrated Energy System (IES) Suzhou linnas Hiinas.

Hea teada

Mis on integreeritud energiasüsteem?

  • Integreeritud energiasüsteem moodustatakse erinevate energiasüsteemide integreerimise ja optimeerimise abil.
  • Integreeritud energiasüsteemi kaks kõige olulisemat tehnikat on P2G (see on tehnoloogia, mis võimaldab elektrit gaasiks muundada) ja elektrisõidukite ühendamine võrku.
  • Erinevate energiasüsteemide põhjalik kombineerimine integreeritud energiasüsteemis võimaldab parandada üldise energiasüsteemi stabiilsust, paindlikkust, tõhusust ning jätkusuutlikkust.
  • Integreeritud energiasüsteem võib vähendada energiakulusid, suurendada üldist energia varustuskindlust ja leevendada mõju globaalsele soojenemisele.
  • Integreeritud energiasüsteem on oluline osa kolmandast tööstusrevolutsioonist (internetitehnoloogia, energia salvestamine, digitaliseerimine jne).

Inglise keelest tõlkis Kalle Klein.

Sildid: energiaenergiasüsteemit arenduskoostöö
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Ainult enda päikesepaneelidest jääb energiakindluse tagamiseks väheks

Järgmine artikkel

Õiglane üleminek: kas õiglane ka Kesk-Euroopa ja Baltikumi jaoks?

Seotud artiklid

Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.
Energeetika

Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

10/03/2026
Riik proovib taas korraldada tuuleparkide vähempakkumise. Pildil Paldiski tuulepark. Foto: Enefit Green
Energeetika

Riik proovib taas läbi viia tuuleparkide vähempakkumist    

10/03/2026
7. mail toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas elektrikonverents „Elekter – Eesti majanduse uus mootor“.
Haridus

Elektrikonverents: kas oleme valmis elektriajastuks?

10/03/2026
Tuuleenergia arendamiseks sobivate riigimaade kasutamiseks viiakse läbi uus, järjekorras teine enampakkumiste voor.
Energeetika

Riik loob täiendavad võimalused tuuleenergia arendamiseks riigimaadel

19/02/2026
Järgmine artikkel
Õiglane üleminek: kas õiglane ka Kesk-Euroopa ja Baltikumi jaoks? Ida-Eestis põlevkivi kaevandamisega tuleb Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks liikuda samm-sammult lõpetamise poole. Pildil Estonia kaevandus. Foto: Aldo Luud/Scanpix

Õiglane üleminek: kas õiglane ka Kesk-Euroopa ja Baltikumi jaoks?

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.