• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees. Foto: VKG

    Eesti Keemiatööstuse Liit valis uue juhatuse

    ITLi küberturvalisuse kampaania. Foto: ITL

    ITL otsib ettevõtet, keda rünnata*

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini. Foto: Ouman

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini

    Küberturvalisuse tippekspert Urmas Ruuto. Foto: Annika Metsla

    Küberrünnakut saab toime panna ka kaugloetavate veemõõtjatega

    Uue valitsuse võimuleppes sisaldub ka alampalga kiirkorras kergitamine. Kuidas see mõjutab meie tööstusettevõtteid? Foto: Pixabay

    Tööstuses tähendab alampalga kiire kergitamine ootust, et kõik palgad tõusevad

    Tartu observatooriumi autonoomia töörühma poolt loodud digitaalne Kuu pinna simulatsioonikeskkond, kus testitakse kulguritele loodavat juhtimistarkvara. Foto: Marja-Liisa Plats

    Eestlaste juhtimistarkvara võib peagi Kuule jõuda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees. Foto: VKG

    Eesti Keemiatööstuse Liit valis uue juhatuse

    ITLi küberturvalisuse kampaania. Foto: ITL

    ITL otsib ettevõtet, keda rünnata*

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini. Foto: Ouman

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini

    Küberturvalisuse tippekspert Urmas Ruuto. Foto: Annika Metsla

    Küberrünnakut saab toime panna ka kaugloetavate veemõõtjatega

    Uue valitsuse võimuleppes sisaldub ka alampalga kiirkorras kergitamine. Kuidas see mõjutab meie tööstusettevõtteid? Foto: Pixabay

    Tööstuses tähendab alampalga kiire kergitamine ootust, et kõik palgad tõusevad

    Tartu observatooriumi autonoomia töörühma poolt loodud digitaalne Kuu pinna simulatsioonikeskkond, kus testitakse kulguritele loodavat juhtimistarkvara. Foto: Marja-Liisa Plats

    Eestlaste juhtimistarkvara võib peagi Kuule jõuda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Linery Heizomat

Õiglane üleminek: kas õiglane ka Kesk-Euroopa ja Baltikumi jaoks?

autor: Maciej Jakubik, Central Europe Energy Partners (CEEP) tegevjuht
september 2020
Kategooria: Euroopa Liit, TööstusEST september 2020
Õiglane üleminek: kas õiglane ka Kesk-Euroopa ja Baltikumi jaoks? Ida-Eestis põlevkivi kaevandamisega tuleb Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks liikuda samm-sammult lõpetamise poole. Pildil Estonia kaevandus. Foto: Aldo Luud/Scanpix

Ida-Eestis põlevkivi kaevandamisega tuleb Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks liikuda samm-sammult lõpetamise poole. Pildil Estonia kaevandus. Foto: Aldo Luud/Scanpix

Euroopa Liidu energiasüsteemi ümberkujundamine on väga mitmetahuline ja kallis protsess, kus mõned riigid või piirkonnad peavad eesmärkide saavutamiseks teistest rohkem vaeva nägema. Kas nende vaev saab tasutud?

Energiasüsteemi ümberkujundamise protsess toimub Euroopas üha kiiremini ja järjest rohkem riike seab kliimapoliitika oma poliitilises tegevuskavas esikohale. Samamoodi, nagu tegi Euroopa Komisjoni uus koosseis 2019. aasta detsembris, kui president Ursula von der Leyen kuulutas välja Euroopa rohelise kokkuleppe, mis peaks muutma EL-i majanduse 2050. aastaks puhtaks, elujõuliseks, jätkusuutlikuks ja kliimaneutraalseks. Kuid selle äärmiselt ambitsioonika ja kuluka plaani elluviimine ei jaotu liikmesriikide vahel võrdselt, sest endiselt esineb erinevusi majanduslikus ja sotsiaalses arengus. See tähendab, et mõned riigid või piirkonnad peavad kliimaeesmärkide saavutamiseks teistest rohkem vaeva nägema. Kas Euroopa Komisjoni plaan on õiglane ka Kesk-Euroopa ja Balti riikide suhtes?

Kuidas kujundada ümber energiasüsteem?

Energiasüsteemi ümberkujundamine on väga mitmetahuline protsess. Kaevanduspiirkondades kaasneb struktuursete muudatustega keerukas areng, mis esitab suuri väljakutseid linnadele, piirkondadele ja valitsustele. See hõlmab paljusid majandustegevuse aspekte, muutusi senisel energiaturul ja energiatootmise viisides, ent sellel on ka sotsiaalsed tagajärjed: see toob kaasa struktuursed muutused tööhõives, eelkõige kaevandus- ja tööstuspiirkondades.

Õiglane üleminek peaks olema kõrgeim poliitiline prioriteet. Seega tuleks keskenduda neile piirkondadele ja riikidele, mis sõltuvad rohkem fossiilkütuste tootmisest või kaevandamisest ning mille majandus on madalamal arengutasemel. On selge, et nende jaoks kestab üleminek kauem, on keerulisem, ja mis veel olulisem – kulukam.

Riikide erinevused on endiselt suured

EL-i lõikes esineb endiselt erinevusi nii SKT tasemes elaniku kohta kui ka fossiilkütuste tarbimises. Kui paljud Lääne- ja Põhja-Euroopa riigid (Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland) on juba mitmed oma tööstuspiirkonnad ümber struktureerinud ja suunanud oma energiatootmise järk-järgult süsinikuvabas suunas, siis Kesk-Euroopas ollakse alles poolel teel. Siin tuleb esile tõsta üht olulist erinevust: Euroopa selle osa tööstuspiirkonnad pidid muutused läbi tegema kehvema majanduse ja väiksema järjepidevusega muutuvas ühiskonnas. Tuleb meeles pidada, et siin alustati teekonda turumajanduse suunas alles 30 aastat tagasi ja osa kommunistliku süsteemi pärandist pole ikka veel kadunud.

Kui arvestada majandusliku arengu taset, hõlmab ühtekuuluvuspoliitika kõiki Kesk- ja Ida-Euroopa riike, mis tähendab, et nende riikide SKT elaniku kohta on väiksem kui 75 protsenti EL-i keskmisest. Samal ajal on fossiilkütused neist paljude jaoks endiselt oluline energiatootmise allikas: kivisüsi ja pruunsüsi Poolas, Tšehhis, Bulgaarias ja Rumeenias, põlevkivi Eestis. Selline sõltuvus tähendab automaatselt energiasüsteemide süsinikuvabaks muutmisega kaasnevaid suuremaid kulusid. Lisaks sellele pole riiklikud ja kohalikud eelarved just mahukad. Üleminekuprotsessis ei tohi seda kõike unustada.

Muudatuste elluviimine maksab miljardeid

Maciej Jakubik, Central Europe Energy Partners (CEEP) tegevjuht
Maciej Jakubik, Central Europe Energy Partners (CEEP) tegevjuht

Energiasüsteemi ümberkujundamise kulud varieeruvad sõltuvalt metoodikast, kuid need on igal juhul tohutud. Erinevate uuringute kohaselt jäävad need vahemikku 80 kuni 200 miljardit eurot aastas. Euroopa Liidu kliima­strateegias on sätestatud, et investeeringud vähese süsinikuheitega energiatootmisse ja selleks vajalikku taristusse peavad kasvama 2 protsendist euroliidu SKT-st aastas kuni 2,8 protsendini (520 miljardilt eurolt 575 miljardini), et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050.

Ambitsioonikate kliimaeesmärkide puhul, eelkõige seoses eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 2030. aastaks 50–55 protsendini (uus eesmärk püstitati 2020. a suvel, enne oli eesmärk 40 protsenti – toim), tuleb põhjalikult hinnata nende mõju Kesk-Euroopa riikide energiasüsteemidele ja majandusele.

CO2 saastekvootide hindade tõus üle 30 euro tonni kohta muudab enamiku traditsioonilisi elektrijaamu kahjumlikuks ja võib põhjustada nende enneaegse sulgemise, mis omakorda toob kaasa töötuse järsu kasvu, energiahindade tõusu ja energia varustuskindluse vähenemise. Lisaks sellele muudavad kõrged CO2 hinnad koos vähenevate kvootide süsteemiga energiamahukates tööstusharudes tootmise ülemaailmsel turul konkurentsivõimetuks.

Töökohtade väljaviimine (Euroopast – toim) ja süsinikdioksiidi heite ülekandumine on reaalsed probleemid, mille lahendamiseks tuleb kombineerida poliitilisi ja majanduslikke vahendeid, sealhulgas sobivat kaubanduspoliitikat.

Piirkonnad, kus mäetööstusel on tööhõives suur osakaal, nagu näiteks Sileesia Poolas, Jiu org Rumeenias, Maritsa Bulgaarias, Ostrava piirkond Tšehhis või Kirde-Eesti (põlevkivi), seisavad silmitsi tõsiste sotsiaalsete probleemidega. Kaevanduste sulgemine ja kogu vastava tööstusharu kadumine viib struktuurse tööpuuduseni, mis põhjustab tõenäoliselt sotsiaalseid probleeme. Majanduse stabiilsuse seisukohast võib see tähendada tõsiseid raskusi ning mõningaid piirkondi tabab see ilmselt valusamini kui teisi.

Jagatakse miljardeid, aga Kesk-Euroopa jaoks sellest ei piisa

Energiasüsteemi ümberkujundamine nõuab märkimisväärsel hulgal ressursse. Euroopa Komisjon on kuulutanud Euroopa rohelise kokkuleppe oma poliitiliseks prioriteediks. Seetõttu tuleks eraldada piisavalt ressursse selle elluviimiseks ja tagada asjakohane Euroopa Liidu asutuste toetus. Samal ajal eraldab õiglase ülemineku fond, mille loomist toetas komisjon jaanuaris, kuni 17,5 miljardit eurot perioodiks 2021–2027 kogu Euroopa Liidu jaoks (sealhulgas 10 miljardit eurot taaskäivitamise fondist). Üksnes ligikaudu 60 protsenti sellest summast ehk ligi 9 miljardit eurot, kuulub jaotamisele Kesk-Euroopa riikide vahel. Sellest ei piisa eduka ülemineku ja piirkondade majanduskasvu tagamiseks.

Kindlasti on vaja suurendada vahendeid Kesk-Euroopa energiasektori ümberkujundamiseks Euroopa Liidu eelarvest.

Samuti on tarvis õiget ja sihipärast toetust. Euroopa Liidu asutused peaksid toetama ulatuslike majandus- ja ümberkorraldusplaanide koostamist, mis hõlmaksid erinevaid aspekte ja sektoreid. Ainult terviklik lähenemisviis koos asjakohaste vahenditega võib aidata neil piirkondadel puhtama ja jätkusuutlikuma majanduse suunas liikuda.

Raha peab kindlasti keskkonna heaks minema

Siiski jääb lahtiseks küsimus, kuidas oleks õige korraldada õiglase ülemineku fondi ja teiste Euroopa Liidu fondide tegevust, mis puudutavad energiat ja keskkonda. Tuleb meeles pidada, et ühtekuuluvuspoliitika keskmes on vaesemate piirkondade üldine majanduslik areng. Fondide raha kulutatakse maanteede, raudteede, koolide ja haiglate rajamiseks. Pole tõenäoline, et selle asemel suunatakse vahendid ümber kliimameetmetele. Kui me kavatseme kliimaeesmärke suurendada, peavad järgnema suuremad eraldised keskkonna tarbeks. Vastasel korral on ülemineku tulemuseks mitmete piirkondade mahajäämus.

Tuleb ka arvestada, et COVID-19 pandeemia pole veel möödas ja me ei oska hinnata selle võimalikke majanduslikke tagajärgi. Selle suur mõju enamikus Euroopa Liidu riikides vähendab tsentraalsete ja kohalike eelarvete tulusid ning piirab seetõttu reageerimisvõimalusi. Ja kui on vaja otsustada, milliseid sektoreid tuleks kõigepealt toetada, ei pruugi vaekauss alati kalduda kliimapoliitika kasuks.

Meile terendavad ka uued võimalused

Selleks, et positiivsemal toonil lõpetada, tuleks vaadata üleminekuprotsessi ka võimaluste vaatepunktist. Investeeringud energiasüsteemi ümberkujundamisse võivad stimuleerida majanduskasvu ja moodustada osa taasteplaanist. Roheliste ja puhaste tööstusharude töökohad võivad aidata arendada ja täiustada kohalikke tarne­ahelaid. Kuid see on keerukas protsess ja oluline konkurentsieelis on neil, kes on juba neisse sektoritesse investeerinud. Meil tuleks vaeva näha, et tagada samad võimalused ka Kesk-Euroopa ja Balti riikide jaoks.

Inglise keelest tõlkis Kalle Klein

Sildid: Balti riigidenergiapoliitikaenergiasüsteemEuroopa LiitRoheline kokkuleperohepööretoetused
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Paneme energiasüsteemid omavahel suhtlema

Järgmine artikkel

Suletud jaotusvõrk võimaldab pakkuda odavamat võrguteenust

Seotud artiklid

Vasakult: Ivo Palu, Timo Tatar, Danel Türk ning moderaator Anet Marii Paumets. Foto: Tallinna Tehnikaülikool
Haridus

Energia trilemma tulevikus

02/05/2023
Õiglane roheüleminek keskendub raha jagades Ida-Virumaale. Investeerimistoetused peavad Ida-Virumaal andma aseainet seni seal domineerinud põlevkivitööstusele. Foto: Scanpix/Rauno Volmar
Rohepööre

Õiglane roheüleminek keskendub raha jagades Ida-Virumaale

02/05/2023
Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.
Energeetika

Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

22/02/2023
Järgmine artikkel
Suletud jaotusvõrk. Foto: Shutterstock

Suletud jaotusvõrk võimaldab pakkuda odavamat võrguteenust

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST mai 2023

Sisuturundus

Vossi torupainutuspingi.

Perefirma suurendab Vossi torupainutuspingi abiga tootmisvõimekust

02/05/2023
Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil. Benning usaldab nõudlikud testimisülesanded iguse soodsale ja mitmekülgsele robolink robotile.

Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil

02/05/2023
Bauroc poorbetoon

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

02/05/2023
iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!