• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

    IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

    Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

    Mure roheleppe pärast

    Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

    Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

    Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

    Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

    HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

    Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

    IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

    Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

    Mure roheleppe pärast

    Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

    Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

    Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

    Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

    HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

    Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Tuulisel Eestil on potentsiaali saada tubliks vesinikuriigiks

autor: TANEL RAIG
september 2020
Kategooria: Energeetika, TööstusEST september 2020
Tuulisel Eestil on potentsiaali saada tubliks vesinikuriigiks. Professor Enn Lust usub, et Eestis saab odavat vesinikku toota tuuleparkides ja päikeseelektri genereerimise kompleksides. Foto: Margus Ansu, Eesti Meedia/Scanpix

Professor Enn Lust usub, et Eestis saab odavat vesinikku toota tuuleparkides ja päikeseelektri genereerimise kompleksides. Foto: Margus Ansu, Eesti Meedia/Scanpix

Eesti energiasüsteemis vesinikku ei tunta, selle tootmist meil ei ole ja riigil puuduvad vesiniku kasutamise eesmärgid. Kuid meil on entusiastide usk, et Eestil on potentsiaali tõusta odava vesiniku tootjaks ja eksportijaks.

Mõne kuu eest avaldas Euroopa Komisjon vesinikustrateegia, mis näeb ette, et juba kümne aasta pärast peab taastuvallikatest vesiniku tootmise tehnoloogia olema laialdaselt kasutusel. Eksperdid peavad vesiniku võidukäiku vääramatuks. Kui praegu on vesiniku osakaal Euroopa Liidu energiatarbimises alla 2 protsendi ja see on toodetud põhiliselt fossiilkütustest, siis aastaks 2050 ennustatakse vesiniku osakaalu tõusmist 13–14 protsendini Euroopa kogu energiatarbimisest. Sealjuures toodetakse tulevikus vesinikku vaid taastuvenergiast.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia nõunik Mari-Liis Ummik ütleb, et Eestis vesiniku kasutamise osas mingeid eesmärke seatud ei ole. Ega meil olegi veel mingit kasutamist, rääkimata tootmisest. Vesinikku kasutatakse peamiselt keemiatööstuses ja kuna Eestis suures koguses vesinikku tarbivat tööstust ei ole, siis pole meil ka vesiniku tootmist.

Ummik möönab, et Euroopa Liidu vesinikustrateegia näeb ette, et tuleks hakata asendama fossiilsetest allikatest pärinevat vesinikku puhta vesinikuga. Kuid Eestis ei ole ka siin midagi asendada, sest meil puudub fossiilsetest allikatest pärineva vesiniku turg. „Meil on esmalt vaja tekitada terve ahel tootmisest tarbimiseni. Seda ei saa aga üleöö tekitada. Meil on suur töö alles ees,“ nendib Ummik.

Kõva tuul ja pikk rannajoon loovad head eeldused

Entusiastid leiavad, et Eestil on väga head eeldused olla eeskujulik vesinikutootja ja -tarbija. Vesinikku looduses vabalt ei leidu, seda on vaja toota. Elektrolüüsi teel 1 kg vesiniku (33,32 kWh) saamiseks on vaja ämbritäit vett ja 50 kWh elektrit. Rohelise vesiniku tootmiseks on vaja kasutada ka rohelist ehk taastuvelektrit.

Ferresto

„Mina usun, et Eestist saab vesiniku eksportija, kuna Eestit on heldelt õnnistatud suure tuuleressursiga,“ leiab Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu tegevjuht Ain Laidoja.

Teda toetab Tartu Ülikooli keemia instituudi direktor, professor Enn Lust, kes kinnitab, et Eesti on kindlasti võimeline kaasa minema Euroopa Liidu vesinikusuundmustega.

Tema ütlusel on Eestis väga ulatuslik potentsiaal toota odavat vesinikku tuuleparkides ja päikeseelektri genereerimise kompleksides. „Eestil on väga pikk rannajoon, palju mõõduka sügavusega mitte külmuvat merd ja samuti tohutud segipööratud põlevkivikarjääride alad, kuhu tuleb rajada elektrienergia genereerimise ja vesiniku tootmise pargid,“ selgitab ta plaani.

Esmalt kasutusele avalikus transpordis

Meestel jagub ka ideid, kus vesinikku Eestis kasutama hakata. Kuna 50 protsenti lämmastik­oksiidide segust tekib sisepõlemismootoriga (eriti diiselmootoriga) transpordivahendite töötamisel, siis tuleks Lusti väitel alustada eelkõige linnaliinibusside, väikeautode (taksod), mikrobusside, veomasinate ja eriotstarbeliste masinate (tänavakoristus-, prügiveo-, tuletõrjeautod) üleviimisest vesinikuga töötavatele kütuseelementidele. Samuti oleks vesinikku võimalik kasutada parvlaevade, mootorpaatide ja kaubalaevade kütusena.

Ka Laidoja toob vesiniku esimese võimaliku kasutuskohana välja transpordi, eriti kohtades, kus elektrifitseerimine ei ole otstarbekas. „Parim näide Eesti kontekstis on raudtee, kus vesinik on raudtee elektrifitseerimisest kolm korda odavam ja võimaldab võrreldes elektrifitseerimisega miljonites eurodes kokkuhoidu,“ sedastab ta.
Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing on teinud vastava ettepaneku ka rahandus-, keskkonna- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, väites, et riik säästab 350 miljonit eurot, kui läheb raudteevõrgu elektrifitseerimise asemel Eesti raudteetranspordis üle vesinikutehnoloogiale.

Kõige sisulisema vastuse ettepanekule on andnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas, kelle kinnitusel puuduvad valitsusel vesinikurongi kasutamiseks ametlikud otsused, kuid on võetud põhimõtteline suund raudtee viimiseks rohelisematele kütustele.

Vesiniku katseprojektiks sobiks asekantsleri hinnangul kõige tõenäolisemalt Tallinna-Viljandi raudteeliin, mis on elektrifitseerimata, sisuliselt tupikraudtee ja kus liiguvad regionaalsed reisirongid. Kuninga kinnitusel on ka teistes riikides enamik teste tehtud just reisirongidega. Samas viitab Kuningas, et vesiniku kasutamine transpordis on ka mujal maailmas veel testimisel ja ükski riik pole otsustanud seda veel suuremahuliselt kasutusele võtta. Vesinik on tema sõnul eelkõige alternatiiv energia salvestamisele ja vastuseta on veel hulk ohutusküsimusi, kuna vesinik on kokkupuutel õhuga oluliselt süttimisohtlikum kui maagaas või bensiin.

Lust ei ole nõus, et vesiniku ohutus tekitab küsimusi. Tema sõnul on vesinik laialdaselt kasutusel keemiatööstuses, kus toodetakse aastas 70–90 miljonit tonni vesinikku. „Seega on inimkonnal olemas väga rikkalikud kogemused vesinikuga ohutuks ja laiaskaalaliseks ümberkäimiseks,“ leiab ta.

Salvestustehnoloogiates näeb aga temagi häid võimalusi meie energiasüsteemile. Tema hinnangul oleks piisavalt suure võimsusega tuuleelektri- (põhiliselt avamere tuuleparkides) ja päikeseelektriparkides võimalik toota kogu Eestile vajalik elekter. Ületootmise tingimustes tuleks aga elektrolüüsitud vesinikuelekter salvestada ning taasgenereerida sellest elekter piir- ja tippkoormuse tundidel.

Kokkuvõttes nendib Lust, et investeeringud taastuvenergiasse ja eriti vesinikutootmisesse on Eestis seni olnud väga väiksed ning tootmis- ja salvestusvõimsused on vaja alles üles ehitada. Kuid ta on kindel, et on aja küsimus, millal algab väga intensiivne arendustegevus ka Eestis.

Nii Enn Lust kui ka Ain Laidoja kinnitavad, et vesinikutehnoloogia areneb mujal maailmas kosmilise kiirusega ja see jõuab ka Eestisse. Lusti sõnul on vesinikutehnoloogia käivitumise peapõhjus asjaolu, et vesinikkütuseelementide energia muundamise kasutegur on kaks-kolm korda kõrgem kui sisepõlemismootoritega autodes ja seadmetes ning sellel on ülitähtis tervisekaitseline ja kliimasoojemise pidurdamise ning keskkonnahoiu efekt.

Uuringutega selguvad edasised tegevused

Kuigi Eestis pole praegu riiklikult eesmärke vesiniku kasutuselevõtmisel, siis töö vesiniku Eesti energiasüsteemi toomiseks siiski käib. Tõuke edasisteks arenguteks peab andma Riigikantselei tellitav uuring „Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs“. Ajakirja trükkimineku ajaks oli hange uuringu teostaja leidmiseks just lõppemas. „Uuring hindab vesiniku tootmise ja kasutamise potentsiaali Eestis ning toob välja võimalikud ärimudelid,“ tutvustab Mari-Liis Ummik. Ta lisab, et analüüsitakse ka riigipoolse toetuse vajalikkust ja võimalikke toetusmeetmeid.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib ka testida, kuidas toimib Eesti oludes tervik­ahel – alustades tootmisest, lõpetades lõpptarbimisega. Selleks on ministeeriumil kavas teha hange katseprojekti leidmiseks ja toetada selle elluviimist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna nõuniku Liisa Mällo sõnul on eesmärk testida Eesti oludes vesiniku tootmist, tarnimist ja tarbimist, et selgitada praktika käigus, kus tekivad kitsaskohad, ja need eemaldada. „See aitab omakorda valmistuda vesinikuturu laialdasemaks arenguks,“ ütleb Mällo.

Katseprojekti eelarve on ligikaudu viis miljonit eurot ja meetmeni loodetakse jõuda 2021. aasta esimesel poolel.

Võimalik või võimatu?

EL-i vesinikustrateegia näeb ette, et järgnevatel aastatel toetatakse vähemalt 6 GW elektrolüüserite paigaldamist. 6 GW elektrolüüsiseadme toitmiseks taastuvenergiaga peaks nt paigaldatud tuulikute võimsus olema ligikaudu kolm-neli korda suurem ehk ligi 20 GW. See tähendaks tuhandete tuulikute paigaldamist ühe elektrolüüsiseadme jaoks. On see reaalne?

Enn Lust, Tartu Ülikooli keemia instituudi direktor, professor:

Tänapäeval ehitatakse avamere tuuleparkidesse juba tuulikuid, mille nominaalvõimsus on jõudnud 13,8 MW või isegi 15 MW-ni. 6 GW elektrolüüser vajab umbes 800 tuulegeneraatorit, millest igaühe võimsus on 15 MW. See ei ole Euroopa kohta suur arv. Ainuüksi Inglismaa rannikule rajatava tuule­elektri pargi Hornsea One võimsus on 1218 MW (120 km kaugusele rannikust püstitatakse 174 tuulikut, igaüks 7 MW). Hornsea Two on kavandatud veelgi suurem.

Kuna Euroopa on tuuleparkide ehitamisel piisavalt aktiivne, siis pole siin mingit probleemi ette näha. Lisaks peaks kogu maailmas aastaks 2023 olema tuulikute koguvõimsus 913 GW. Kindlasti toodetakse edaspidi osa vesinikust ka suurtes päikeseelektrijaamades.

Kuidas vesinikku transportida? Loodetakse kasutada praeguseid maagaasitrasse, kuid see pole tehniliselt võimalik – vesiniku molekul on nii väike, et olemasolev maagaasitrassi taristu ei pea seda kinni.

Enn Lust: Avamere tuuleparkides toodetud vesiniku transportimiseks kasutatakse armeeritud plastmassist uuetüübilisi materjale. Sellisest materjalist ühekilomeetrise trassi rajamine maksab ainult 300 000–500 000 eurot. See on umbes viis kuni kümme korda odavam, kui sama võimsusega elektriliinide ehitamine.

Ain Laidoja, Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu tegevjuht: Vesiniku molekul on tõepoolest väike. Olemasoleva gaasitrassi kohandamine vesiniku jaoks oleks siiski märksa odavam, kui uue võrgu ehitamine. Kas olemasolev gaasitrass vesiniku jaoks sobib, saame varsti teada, kui Tallinna Tehnikaülikoolil valmib Eleringi tellitud selleteemaline uuring.

Millega tegeleb keskkonnaministeeriumi juures tegutsev vesiniku töörühm?

Mari-Liis Ummik, keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia nõunik

Vesiniku töörühm kutsuti kokku, et vesinikueksperdid ja teised vesinikuhuvilised saaksid koonduda ning ühiselt kujundada vesiniku kasutuselevõtmist Eestis. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses toimusid kohtumised, mille tulemusena saime vajaliku sisendi uuringu „Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs“ tellimiseks. Kuigi kevad-suvisel perioodil ei ole vesiniku töörühma kohtumisi toimunud, loodame töörühma tegevustega jätkata hiljemalt siis, kui oleme saanud uuringu vahearuande.

Tänavu veebruaris sõlmisid Tartu Ülikool ja Auve Tech lepingu vesiniku jõul töötava isejuhtiva sõiduki loomiseks. Foto: Aldo Luud
Tänavu veebruaris sõlmisid Tartu Ülikool ja Auve Tech lepingu vesiniku jõul töötava isejuhtiva sõiduki loomiseks. Foto: Aldo Luud

Hea teada

  • Vesinik aitab täita kliimaeesmärke, kuna ei emiteeri kasvuhoonegaase.
  • Kütuseelementides ei emiteeri vesinik tahkeid osakesi. Vesinikuga kütuseelemendiga auto eritab ainult veeauru, mille kogus on sama, kui bensiinimootoriga autost eralduv veeauru kogus. Kuid bensiinimootoriga sõiduauto tekitab 1 kilomeetri läbimisel veel lisaks 95–135 grammi süsinikdioksiidi.
  • Vesiniku oksüdeerimisel kütuseelemendis ei moodustu süsinikdioksiidi, süsinikmonooksiidi, vääveldioksiidi, vääveltrioksiidi, lämmastikoksiide, ärareageerimata või osaliselt reageerinud kantserogeenseid orgaanilisi ühendeid ja nanoosakesi.
  • Need ühendid on inimeste tervisele väga kahjulikud, põhjustades aastas kuni 680 000 inimese enneaegse surma ja kuni neljal miljonil inimesel allergiaid ja hingamisteede raskusi.
  • Eestis toodetud vesinikuga saame asendada imporditavaid fossiilseid kütuseid.

Eestis aktiivsemad vesinikutehnoloogia kasutuselevõtmise plaanijad:

  • Eesti Energia, Enefit Green
  • Elering – ühines hiljuti Euroopa Komisjoni algatatud initsiatiiviga European Clean Hydrogen Alliance
  • Operail – tegeleb vesinikveduri ehitamisega
  • Tartu linn – ühines hiljuti projektiga FCH Regions, samuti soovib liituda European Clean Hydrogen Alliance’i initsiatiiviga
  • Keila linn
  • Tallinna linn
  • Eestis on registreeritud ka esimene vesinikuauto
    Allikas: Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing

Sildid: energeetikaenergiapoliitikakütusMKMtaastuvenergiateaduskoostöötransportvesinikvesinikustrateegiavesinikutehnoloogia
ShareTweet
Eelmine artikkel

Hando Sutter: elektritööstuses käib paralleelselt kolm revolutsiooni

Järgmine artikkel

Paldiskisse kerkib uudne pump-hüdroakumulatsioonijaam

Järgmine artikkel
Fotol vasakul inseneribüroo Steiger puurimisosakonna juhataja Meelis Peetris, paremal Energiasalv Pakri juht Peep Siitam hindamas maa alt väljatoodud materjali. Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaam. Foto: Triin Raa

Paldiskisse kerkib uudne pump-hüdroakumulatsioonijaam

TööstusEST detsember 2020

TööstusEST detsember 2020
Elbest

Sisuturundus

Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc. Foto: Kiilto

Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc

22/10/2020
Hüdraulikaõlid on hüdrosüsteemide osa, millele pööratakse vähe tähelepanu: Foto: HansaFlex

Mida tuleks teada hüdraulikaõlidest

23/09/2020
Ressursitõhususe meede. Paekivikillustiku tootmine muutus tänu ressursitõhususe meetmele, vähenes kulu kütusele, elektrile ja tööjõule.

Ressursitõhususe meede pakub tööstustele tuge

20/05/2020
Linde tõstukid on valmis tulevikuks. Foto: Willenbrock Baltic OÜ

Uue põlvkonna täielikult võrku ühendatud LINDE vastukaalutõstukid on valmis tulevikuks!

13/05/2020
  • Loetuimad
  • Comments
  • Viimased
Saunum

Saunum – seade, mis kaotab saunaskäigust liigagi tuttava kõrvetava leilisahmaka

TööstusEST november 2019
HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

TööstusEST detsember 2020
Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

TööstusEST detsember 2020
Metsatööstus. Foto: Raul Mee

Metsa- ja puidusektor loob 15% kogu Eesti majanduse lisandväärtusest

Digipööre pehme mööbli tootja Neiseri tootmises. Foto: Neiser

Digipööre muudab mööblitootja kriitilised juhtimisotsused kiireks ja paindlikuks

TööstusEST detsember 2020
Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

TööstusEST detsember 2020
Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

Mure roheleppe pärast

TööstusEST detsember 2020
Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

TööstusEST detsember 2020
Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

TööstusEST detsember 2020
Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

TööstusEST detsember 2020

TööstusEST detsember 2020 lood

Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

15/12/2020
Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

15/12/2020
Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

15/12/2020
Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

15/12/2020
Lääne-Virumaa majanduse üheks peamiseks tugevuseks võib pidada ekspordivõimekust. Hea näide tugevast eksportijast on OÜ Palmse Mehaanikakoda, kelle toodetud metsamasinad on tuntud nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Foto: Vladilsav Musakko / Virumaa Teataja /Scanpix

Lääne-Virumaa tööstusest võib kujuneda sealne arengumootor

15/12/2020
Jüri Ratas. Rohelepe. Foto: Annika Haas (EU2017EE)

Rohelepe: kolm küsimust Jüri Ratasele

15/12/2020

Diginno edulood

Telia kaugloetav gaasiarvesti. Foto: Telia

Telia ja gaasiarvestid

21/09/2020
Kriisist välja IT abiga. Foto: Pixabay

Kriisist välja IT abiga

20/05/2020
Klient ootab kiiret reageerimist. Foto: Pixabay

Klient ootab kiiret reageerimist

20/05/2020
Veoseinfo vahetamine peab olema digitaalne. Foto: Pixabay

Veoseinfo vahetamine peab olema digitaalne

20/05/2020
Yara pakkeliini operaator kasutamas Evoconi liini efektiivsuse jälgimiseks. Foto: Evocon

Väetisetootja Yara globaalne IT-lahendus

14/04/2020
K-Print

K-Print: tarneahel kontrolli alla ja käive kolmekordseks

14/04/2020
Loe veel

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Teemad

  • Arvamus
  • Eksport
  • Elektroonika
  • Energeetika
  • Eriolukord
  • Ettevõte
  • Euroopa Liit
  • Haridus
  • Huvitav objekt
  • IT
  • Keemiatööstus
  • Kogemus
  • Masinatööstus
  • Persoon
  • Plastitööstus
  • Probleem
  • Puidutööstus
  • Seadus
  • Sisuturundus
  • Sündmus
  • Teadus
  • Tööjõud
  • Ülevaade
  • Ümarlaud

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

  • Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • info@meediapilt.ee
  • Reklaami
  • Tingimused
  • Uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Reklaami
  • Toimetus
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri

© OÜ Meediapilt

Telli uudiskiri

ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!