Uuringufirma KPMG põhjalikust analüüsist selgub, et põlevkiviõli tootmisega oleks võimalik järgmise kahekümne aastaga luua Eestile rahvuslikku rikkust üle 8,2 miljardi euro.
Uuringu tellijaks on Eesti Keemiatööstuse Liit ning selle eesmärgiks oli välja selgitada Euroopa kliimapoliitika mõju sektori konkurentsivõimekusse ning pikaajalisesse jätkusutlikusse. KPMG ekspertide järelduste kohaselt ei ole sektori ettevõtete murelikkus alusetu ning annavad poliitikakujundajatele selge teadmise, milliste valikute ees Eesti ühiskond seisab ning millist rahalist mõju vastuvõetavad otsused omavad.
„Uuringust selgub, et põlevkiviõli tootmisest saadavast 8,2 miljardist eurost lausa 7,5 miljardit jaguneb sektoriga seotud koostööpartnerite, avaliku sektori, töötajate ja avalikkuse vahel. Samas põlevkiviettevõtete omanike ja investorite osa on kogu perioodi jooksul vaid 693 miljonit eurot. Seega otsused, mida me lähiaastatel seoses põlevkivisektoriga teeme, ei puuduta kaugeltki ainult nende ettevõtete omanikke ja töötajaid, nagu püütakse muljet jätta,“ selgitas Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum.
Oluline on ka rõhutada, et uuringus on analüüsitud üksnes rahvuslikku rikkust, mida on võimalik luua põlevkivi väärindamisest põlevkiviõliks. Uuring ei sisalda põlevkivist elektri tootmise mõju. Suurimad mõjutegurid põlevkivisektori töö jätkumisel on Euroopa Liidu poolt kehtestatava kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi muutmine ja nafta hind.
Meil on riigina kolossaalselt palju kaotada
Uuringust selgus, et ainuüksi Euroopa Liidu planeeritav heitkoguse ühikutega kauplemise ehk süsinikumaksusüsteemi karmistamine võib langetada põlevkiviõli väärtusahela loodavat rahvuslikku rikkust vahemikus 1,3-4,5 miljardit eurot. Süsteemi karmistamine võib kõige pessimistlikuma stsenaariumi korral viia selleni, et 2031. aastast ei ole põlevkiviõli väärtusahela ettevõtetel enam majanduslikult otstarbekas tegutseda.
KPMG arvutused näitavad selgelt, et Eesti riigi huvides on seista vastu Euroopa süsinikupoliitika edasise karmistamise eest. „Meil on riigina põlevkiviõli tootmise lõppemisest kolossaalselt palju kaotada. Eeldatust järsem süsinikumaksu tõus muudaks põlevkiviõli tootmise globaalsel turul konkurentsivõimetuks juba aastaks 2030. Eesti riik kaotaks 4,5 miljardit eurot rahvuslikku rikkust. Õiglase Ülemineku fondist eraldatud 340 miljonit eurot on peenraha Eesti rahvusliku rikkuse kaotuse kõrval,“ lisas Meybaum.
1600 töötajaga põlevkiviõlitootja Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on kriitiliselt tähtis, et Eesti seisaks Euroopa kliimaaruteludes oma riiklike huvide eest. „Uuring toob selgelt välja, et põlevkiviõli tootmise konkurentsivõimetuks maksustamine ei ole Eesti rahvuslikes huvides. Eesti on süsinikuheitme vähendamises Euroopas esirinnas, kuid oleme ka jõudnud seisu, kus edasisest süsinikumaksupoliitika karmistamisest on Eestil selgelt rohkem kaotada kui võita,“ rääkis VKG juhatuse esimees Ahti Asmann.
Eesti Energia juhatuse liige Andri Avila märkis, et põlevkiviõli on Eestile väga oluline ekspordiartikkel ning kogu väärtusahel Eesti enda kompetentsil põhinev. „EL ise on vedelkütuste impordist äärmiselt sõltuv. Seetõttu loodame, et kohaliku tootmise soosimine siiski jätkub.“
Kiviõli Keemiatööstuse juhi Priit Orumaa sõnul on Eesti 2050 kliimaeesmärke kahjustamata võimalik vähemalt järgmised kaks kümnendit hoida põlevkivi väärtusahel ühiskonna hüvanguks töös. “Kohalikule tööstusinnovatsioonile oleks tark anda võimalus. Vastasel juhul me impordime selle negatiivse jalajälje madalamate keskkonnanõuetega kolmandatest riikidest aga Eesti töökohad ja lisandväärtus kaovad.”
Uuringu täisversioon asub siin.
Põlevkiviõli rahvuslik rikkus perioodil 2020-2040, KPMG uuring 2020, lk 10
Taustainfo
Eesti Keemiatööstuse Liit on keemiatööstuse ettevõtteid ühendav mittetulundusühing. Liit loodi 1991. aastal. EKTL-i põhieesmärgiks on Eesti keemiatööstuse arendamine, efektiivsuse, konkurentsivõimelisuse ja ohutuse tõstmine. Hetkel kuulub EKTL-i 55 liiget 10 erinevast tegevusvaldkonnast.
