• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

    Kuigi võiks arvata, et puidust ehitusmaterjali või mööbli tootmine on juba väga hea lisandväärtus, asub puidukeemia väärtusahelas sellest siiski kõrgemal tasemel. Foto: erakogu

    Puit kui tulevikumaterjal – kas jätkame põletamist või asume väärindama?

    Hakkab kehtima nõue, et riigihangetes ja avaliku sektori toetusmeetmetes tuleks eelistada Euroopas toodetud ja vähese süsinikuheitega tooteid. Foto: Shutterstock

    Roheline tee Euroopa enda puhastele tehnoloogiatele ja toodetele  

    Jaanuaris jätkus töötleva tööstuse tootmismahu mõõdukas kasv, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu

    Töötleva tööstuse kasvu väljavaatele jagub nii võimalusi kui ka riske

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

    Kuigi võiks arvata, et puidust ehitusmaterjali või mööbli tootmine on juba väga hea lisandväärtus, asub puidukeemia väärtusahelas sellest siiski kõrgemal tasemel. Foto: erakogu

    Puit kui tulevikumaterjal – kas jätkame põletamist või asume väärindama?

    Hakkab kehtima nõue, et riigihangetes ja avaliku sektori toetusmeetmetes tuleks eelistada Euroopas toodetud ja vähese süsinikuheitega tooteid. Foto: Shutterstock

    Roheline tee Euroopa enda puhastele tehnoloogiatele ja toodetele  

    Jaanuaris jätkus töötleva tööstuse tootmismahu mõõdukas kasv, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu

    Töötleva tööstuse kasvu väljavaatele jagub nii võimalusi kui ka riske

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Sebacom

ITL-i Ustus Aguri stipendiumi saaja doktoritöö aitab kaasa personaalmeditsiini arengule

autor: EESTI INFOTEHNOLOOGIA JA TELEKOMMUNIKATSIOONI LIIT
november 2020
Kategooria: Haridus
Doktorant Ardo Allik ja ITL-i tegevjuht Jüri Jõema. Foto: Joanna Jõhvikas

Doktorant Ardo Allik ja ITL-i tegevjuht Jüri Jõema. Foto: Joanna Jõhvikas

ITL-i ning Haridus- ja Noorteameti (Harno) koostöisel konkursil selgus Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja, kelleks on Tallinna Tehnikaülikooli IKT õppekava doktorant Ardo Allik.

3000-eurose stipendiumi pälvis ta doktoritöö eest, mille põhjal valmivate rakenduste abil saab erinevaid signaale töödeldes inimeste väsimus- või terviseseisundit jälgida, aga ka tööohutust ja -mugavust suurendada.

Aastast 2003 välja antava stipendiumiga tunnustatakse tehnikateadlase Ustus Aguri silmapaistvat panust Eesti infoühiskonna teerajajana. ITL-i Ustus Aguri nimeline stipendium on mõeldud toetamaks õpinguid avalik-õigusliku ülikooli doktorandil, kelle doktoritöö teema on seotud kitsamalt IKT valdkonnaga või käsitleb laiemalt IKT kasutamist teises valdkonnas. Stipendiaadi Ardo Alliku doktoritöö teemaks on “Kantavatel seadmetel põhinev inimese füüsilise väsimuse hindamine”, tööd juhendavad professorid Ivo Fridolin, Gert Jervan ja Kristjan Pilt.

„Selle stipendiumi, mida saab pidada IKT valdkonna kõrgeimaks tunnustuseks, eraldamisel arvestatakse stipendiumikandidaadi doktoritöö oodatavat mõju Eesti ühiskonna arengule ning doktorandi senist erialast tegevust,“ selgitab Harno IT Akadeemia programmijuht Signe Ambre. Ta tõi välja ka selle-aastase konkursi kõrge ning ühtlase taseme. „Rõõmustab, et nii alles doktoriõpinguid alustanud kui ka õpingutes kaugemale jõudnud kandidaadid on lisaks väga sisukatele ja olulistele uurimistöödele jõudnud juba mitmete teadusartiklite avaldamiseni.“ Ambre sõnul on laienenud ka konkursile esitatud kandidaatide uurimistööde temaatika, ulatudes keeleanalüüsist IKT-lahenduste loomise keskkonnamõjude uurimiseni.

Valdkondadeülesus tagab edu

„Infoühiskonnas on valdkondade-ülene koostöö muutunud elementaarseks,“ lisab ITL-i tegevjuht Jüri Jõema. „Praktilised ülikoolide ja ettevõtete projektid aitavad noortel teadlastel näha oma tööl ka väljundit ning muuta elu ülikoolis ning teadlaskonnas ka atraktiivsemaks. See on järelkasvule mõeldes väga oluline. Näiteks tänane stipendiaat Ardo Allik on osalenud oma õpingute jooksul targa töörõiva prototüübi loomisel, tema arendatud algoritme on katsetatud kosmoseagentuuri projektis, lisaks avaldas hindamiskomisjonile muljet senitehtud teadustööde maht ning sisukus.“

Doktorant Ardo Allik selgitab, et üha enam rõhutakse tervishoius inimkesksusele ja personaalmeditsiinile, mille eesmärgiks on tõsta iga inimese teadlikkust ning ühtlasi ka vastutust oma tervise osas. „Tänapäeval on paljud erialad põimitud IKT-alaste teadmistega. Ka minu teadustöös on need hädavajalikud nii uute seadmete väljatöötamiseks kui ka kogutud signaalide põhjal algoritmide loomiseks. Ma loodan, et tänu minu teadustööle võib tõusta inimeste elukvaliteet ning mul on suurim hea meel, et seda on tunnustatud ka ITL-i ja Harno poolt.”

Stipendiumi aluseks on Ustus Aguri stipendiumi statuut. Stipendiumi annavad ITL ja Harno välja IT Akadeemia programmi raames.

Juhendajad professorid Ivo Fridolin ja Gert Jervan koos stipendiaadiga. Foto: Joanna Jõhvikas
Juhendajad professorid Ivo Fridolin ja Gert Jervan koos stipendiaadiga. Foto: Joanna Jõhvikas
Sildid: haridusITLliitude uudisedstipendiumUstus Agur
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Suurtarbijaile terendab soodsam energiahind

Järgmine artikkel

Uuring: põlevkiviõli tootmine suudab luua üle 8 miljardi euro rikkust

Seotud artiklid

7. mail toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas elektrikonverents „Elekter – Eesti majanduse uus mootor“.
Haridus

Elektrikonverents: kas oleme valmis elektriajastuks?

10/03/2026
Incap jätkas investeerimist tehnoloogiasse, tootmisvõimekusse ja oma üksuste pikaajalise konkurentsivõime tõstmisesse. Foto: Incap
Elektroonika

Elektroonikaettevõtte Incap 2025. aasta käive ulatus 214,6 miljoni euroni

26/02/2026
Energiamahukate tööstuste saaste edasine vähendamine päevakorras. Foto: Shutterstock
Keskkond

Energiamahukate tööstuste heitmete ja saaste edasisel vähendamisel mängib olulist rolli tööstuse ümberkujundamine

26/02/2026
Välisinvestorid hindavad Eesti olematut bürokraatiat, digitaalset asjaajamist ja maksusüsteemi. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Välisinvestorid otsustasid mullu EISi toel Eestisse investeerida üle 430 miljoni euro 

25/02/2026
Järgmine artikkel
Põlevkiviõli tootmine. Pildil VKG tööstusterritoorium. Foto: VKG

Uuring: põlevkiviõli tootmine suudab luua üle 8 miljardi euro rikkust

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.