Taastuvenergia tasud Eesti suurtööstustele võivad kõige varem väheneda aastast 2023, sest muudatus liigitub riigiabiks ning selle ellu viimiseks on vaja Euroopa Komisjoni luba. Viimase taotlemisega on Eesti valitsus juba algust teinud.
Oktoobris tegid Eesti energiamahukad tööstusettevõtted valitsusele ühispöördumise, paludes kehtestada taastuvenergia tasule maksulagi 15 protsendi tasemel tavamäärast. Põhjuseks asjaolu, et suured energiamaksud seavad meie ettevõtted võrreldes piiritaguste konkurentidega ebavõrdsesse olukorda. Suurettevõtete pöördumisega ühinesid Estonian Cell AS, Viru Keemia Grupp AS, Repo Vabrikud AS, Kunda Nordic Tsement AS ning Horizon Tselluloosi ja Paberi AS.
„Meie jaoks on see väga oluline teema, sest kuulume Eestis suuremate elektritarbijate hulka. Viimastel aastatel oleme taastuvenergia tasu maksnud 350 000–650 000 eurot aastas,“ ütles AS-i Kunda Nordic Tsement juht Meelis Einstein. „Madalam taastuvenergia tasu annaks meile parema konkurentsipositsiooni, mis pikas perspektiivis tagab jätkusuutlikkuse. Eestis on elektrienergia palju kallim, kui Soomes, Rootsis ja Norras. Näiteks Soomes ei ole minu teada taastuvenergia tasu üldse.“
Mitte abiraha, vaid sõbralikum maksukeskkond
Einsteini sõnul saab aina enam arusaadavaks, et omavahel ei konkureeri mitte ainult ettevõtted, vaid ka riigid oma majanduskeskkondadega. Kellel see on atraktiivsem, saab endale investeeringud ja maksutulu.
„Energiamahukas tööstuses tehakse otsuseid n-ö pika vinnaga ja kui kulud on kõrged ning positiivset muutust näha ei ole, siis ei investeerita. Kui mujal on tootmine odavam, kolitakse sinna. Kui me tahame, et Eestis tööstus kestaks, on vaja tegutseda. Seda enam, et nagu teada oleme saanud, võtab tasu alandamise rakendamine aega, kuna on vaja Brüsseli kooskõlastust.“
Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe sõnas, et tööstused ei küsi mitte abiraha, vaid konkurentsivõimelist maksukeskkonda. „COVID-19-järgses keskkonnas on soodsa maksukeskkonna vajadus teravalt esile tõusnud. Praeguses olukorras on konkurentsivõime säilitamiseks eriti oluline hoida tootmiskulud kontrolli all. Meil lihtsalt ei ole võimalik maksta 2,5 miljonit eurot taastuvenergia maksu, mida konkurentriikides energiamahukale tööstusele kas üldse või sellises määras ei eksisteeri,“ ütles ta.
Energiamahukuselt ongi Estonian Cell Eestis esikohal, tarbides 2,5 protsenti kogu Eestis tarbitavast elektrist. Estonian Celli otsestest tootmiskuludest moodustab energiakulu üle kolmandiku.
Tasu vähendamine parandaks Eesti konkurentsivõimet
Lahe sõnul ei tohiks energiamahukatele ettevõtetele taastuvenergia tasu vähendamisse suhtuda kui kitsale ringile erandi tegemisse, vaid see otsus parandaks Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet laiemalt.
Ta selgitas, et Euroopa Liidus on juba aastast 2014 riigiabi suuniste tasemel tõdetud, et taastuvenergia tootmise finantseerimine elektrienergia tarbimiselt tasutava maksuna võib negatiivselt mõjutada ennekõike tööstussektorit. Seetõttu on EL-i riigiabi suunistega võimaldatud alandada taastuvenergia tasumäärasid ennekõike ekspordile suunatud tööstussektoritele, et tagada nende ettevõtete konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel.
Aeg maksulangetuseks küps
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas selgitas, et riigiabi lubamist käsitlevad suunised võimaldavad tasu vähendamist teatud sektoritele. „Oleme tasu vähendamise ehitanud üles nendes suunistes toodud näpunäidete järgi, seega on tasu muutmine meie hinnangul riigiabi reeglitega kooskõlas,“ ütles ta. „Meie hinnangut peab nüüd kinnitama ka Euroopa Komisjon. Sellist tasude eristamist on Euroopa Liidus ennegi tehtud, kuid iga kaasus on väga unikaalne olnud.“
Aasa sõnul ei tooks muudatus kaasa täiendavaid kulutusi. Nimelt hakkab taastuvenergia tasu järgnevatel aastatel langema, kuna selle aluseks olevad taastuvenergia projektid hakkavad saama 12-aastaseks ja toetusskeemist välja kukkuma. „Seetõttu on just nüüd elektrienergia lõpphinna konkurentsivõime suurendamiseks mõistlik vähendada taastuvenergia tasu tööstussektorile kiiremini kui kodutarbijale. See annab võidu lõpphinnas nii kodu- kui tööstustarbijale. Kui me oleksime sellise muudatuse varem ellu viinud, oleks pidanud rakendama kompensatsioonimehhanisme või kandma niigi kasvavat kulu teistele tarbijatele,“ ütleb Aas.
Taastuvenergia tasude diferentseerimise eelnõu on kavas valitsusele esitada 2021. aasta jaanuaris. Pärast riigiabi loa saamist ja riigikogus menetlemist rakendub muudatus tõenäoliselt 2023. aasta algusest.
Hea teada
- Eleringi andmeil tarbisid 20 Eesti suurimat elektritarbijat möödunud aastal energiat kokku umbes 1,4 teravatt-tundi, mille eest maksid taastuvenergia tasu umbes 16 miljonit eurot. See summa moodustas veidi alla viiendiku kogu tarbijatelt kogutud taastuvenergia tasude summast. Sellel aastal kulub taastuvenergia toetusteks 90 miljonit eurot. Tarbijatelt kogutava taastuvenergia tasuga toetatakse taastuvenergia tootjaid.
