• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees. Foto: VKG

    Eesti Keemiatööstuse Liit valis uue juhatuse

    ITLi küberturvalisuse kampaania. Foto: ITL

    ITL otsib ettevõtet, keda rünnata*

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini. Foto: Ouman

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini

    Küberturvalisuse tippekspert Urmas Ruuto. Foto: Annika Metsla

    Küberrünnakut saab toime panna ka kaugloetavate veemõõtjatega

    Uue valitsuse võimuleppes sisaldub ka alampalga kiirkorras kergitamine. Kuidas see mõjutab meie tööstusettevõtteid? Foto: Pixabay

    Tööstuses tähendab alampalga kiire kergitamine ootust, et kõik palgad tõusevad

    Tartu observatooriumi autonoomia töörühma poolt loodud digitaalne Kuu pinna simulatsioonikeskkond, kus testitakse kulguritele loodavat juhtimistarkvara. Foto: Marja-Liisa Plats

    Eestlaste juhtimistarkvara võib peagi Kuule jõuda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees. Foto: VKG

    Eesti Keemiatööstuse Liit valis uue juhatuse

    ITLi küberturvalisuse kampaania. Foto: ITL

    ITL otsib ettevõtet, keda rünnata*

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini. Foto: Ouman

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini

    Küberturvalisuse tippekspert Urmas Ruuto. Foto: Annika Metsla

    Küberrünnakut saab toime panna ka kaugloetavate veemõõtjatega

    Uue valitsuse võimuleppes sisaldub ka alampalga kiirkorras kergitamine. Kuidas see mõjutab meie tööstusettevõtteid? Foto: Pixabay

    Tööstuses tähendab alampalga kiire kergitamine ootust, et kõik palgad tõusevad

    Tartu observatooriumi autonoomia töörühma poolt loodud digitaalne Kuu pinna simulatsioonikeskkond, kus testitakse kulguritele loodavat juhtimistarkvara. Foto: Marja-Liisa Plats

    Eestlaste juhtimistarkvara võib peagi Kuule jõuda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Linery Heizomat

Suurtarbijaile terendab soodsam energiahind

autor: KRISTINA TRAKS
november 2020
Kategooria: Seadus, TööstusEST november 2020
Taastuvenergia tasud. Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einstein nendib, et taastuvenergia tasu vähendamine soodustaks Eesti tööstussektori investeeringuid, sest liiga kõrgete kulude korral ettevõtted investeerima ei kipu. Foto: Enno Rebane

Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einstein nendib, et taastuvenergia tasu vähendamine soodustaks Eesti tööstussektori investeeringuid, sest liiga kõrgete kulude korral ettevõtted investeerima ei kipu. Foto: Enno Rebane

Taastuvenergia tasud Eesti suurtööstustele võivad kõige varem väheneda aastast 2023, sest muudatus liigitub riigiabiks ning selle ellu viimiseks on vaja Euroopa Komisjoni luba. Viimase taotlemisega on Eesti valitsus juba algust teinud.

Oktoobris tegid Eesti energia­mahukad tööstusettevõtted valitsusele ühispöördumise, paludes kehtestada taastuvenergia tasule maksulagi 15 protsendi tasemel tavamäärast. Põhjuseks asjaolu, et suured energiamaksud seavad meie ettevõtted võrreldes piiritaguste konkurentidega ebavõrdsesse olukorda. Suurettevõtete pöördumisega ühinesid Estonian Cell AS, Viru Keemia Grupp AS, Repo Vabrikud AS, Kunda Nordic Tsement AS ning Horizon Tselluloosi ja Paberi AS.

„Meie jaoks on see väga oluline teema, sest kuulume Eestis suuremate elektritarbijate hulka. Viimastel aastatel oleme taastuv­energia tasu maksnud 350 000–650 000 eurot aastas,“ ütles AS-i Kunda Nordic Tsement juht Meelis Einstein. „Madalam taastuvenergia tasu annaks meile parema konkurentsipositsiooni, mis pikas perspektiivis tagab jätkusuutlikkuse. Eestis on elektrienergia palju kallim, kui Soomes, Rootsis ja Norras. Näiteks Soomes ei ole minu teada taastuvenergia tasu üldse.“

Mitte abiraha, vaid sõbralikum maksukeskkond

Einsteini sõnul saab aina enam arusaadavaks, et omavahel ei konkureeri mitte ainult ettevõtted, vaid ka riigid oma majanduskeskkondadega. Kellel see on atraktiivsem, saab endale investeeringud ja maksutulu.

„Energiamahukas tööstuses tehakse otsuseid n-ö pika vinnaga ja kui kulud on kõrged ning positiivset muutust näha ei ole, siis ei investeerita. Kui mujal on tootmine odavam, kolitakse sinna. Kui me tahame, et Eestis tööstus kestaks, on vaja tegutseda. Seda enam, et nagu teada oleme saanud, võtab tasu alandamise rakendamine aega, kuna on vaja Brüsseli kooskõlastust.“

Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe sõnas, et tööstused ei küsi mitte abiraha, vaid konkurentsivõimelist maksukeskkonda. „COVID-19-järgses keskkonnas on soodsa maksukeskkonna vajadus teravalt esile tõusnud. Praeguses olukorras on konkurentsivõime säilitamiseks eriti oluline hoida tootmiskulud kontrolli all. Meil lihtsalt ei ole võimalik maksta 2,5 miljonit eurot taastuvenergia maksu, mida konkurentriikides energiamahukale tööstusele kas üldse või sellises määras ei eksisteeri,“ ütles ta.

Energiamahukuselt ongi Estonian Cell Eestis esikohal, tarbides 2,5 protsenti kogu Eestis tarbitavast elektrist. Estonian Celli otsestest tootmiskuludest moodustab energiakulu üle kolmandiku.

Tasu vähendamine parandaks Eesti konkurentsivõimet

Lahe sõnul ei tohiks energiamahukatele ettevõtetele taastuv­energia tasu vähendamisse suhtuda kui kitsale ringile erandi tegemisse, vaid see otsus parandaks Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet laiemalt.

Ta selgitas, et Euroopa Liidus on juba aastast 2014 riigiabi suuniste tasemel tõdetud, et taastuvenergia tootmise finantseerimine elektrienergia tarbimiselt tasutava maksuna võib negatiivselt mõjutada ennekõike tööstussektorit. Seetõttu on EL-i riigiabi suunistega võimaldatud alandada taastuv­energia tasumäärasid ennekõike ekspordile suunatud tööstussektoritele, et tagada nende ettevõtete konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel.

Aeg maksulangetuseks küps

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas selgitas, et riigiabi lubamist käsitlevad suunised võimaldavad tasu vähendamist teatud sektoritele. „Oleme tasu vähendamise ehitanud üles nendes suunistes toodud näpunäidete järgi, seega on tasu muutmine meie hinnangul riigiabi reeglitega kooskõlas,“ ütles ta. „Meie hinnangut peab nüüd kinnitama ka Euroopa Komisjon. Sellist tasude eristamist on Euroopa Liidus ennegi tehtud, kuid iga kaasus on väga unikaalne olnud.“

Aasa sõnul ei tooks muudatus kaasa täiendavaid kulutusi. Nimelt hakkab taastuvenergia tasu järgnevatel aastatel langema, kuna selle aluseks olevad taastuv­energia projektid hakkavad saama 12-aastaseks ja toetusskeemist välja kukkuma. „Seetõttu on just nüüd elektrienergia lõpphinna konkurentsivõime suurendamiseks mõistlik vähendada taastuvenergia tasu tööstussektorile kiiremini kui kodutarbijale. See annab võidu lõpphinnas nii kodu- kui tööstustarbijale. Kui me oleksime sellise muudatuse varem ellu viinud, oleks pidanud rakendama kompensatsioonimehhanisme või kandma niigi kasvavat kulu teistele tarbijatele,“ ütleb Aas.

Taastuvenergia tasude diferentseerimise eelnõu on kavas valitsusele esitada 2021. aasta jaanuaris. Pärast riigiabi loa saamist ja riigikogus menetlemist rakendub muudatus tõenäoliselt 2023. aasta algusest.

Hea teada

  • Eleringi andmeil tarbisid 20 Eesti suurimat elektritarbijat möödunud aastal energiat kokku umbes 1,4 teravatt-tundi, mille eest maksid taastuvenergia tasu umbes 16 miljonit eurot. See summa moodustas veidi alla viiendiku kogu tarbijatelt kogutud taastuvenergia tasude summast. Sellel aastal kulub taastuvenergia toetusteks 90 miljonit eurot. Tarbijatelt kogutava taastuvenergia tasuga toetatakse taastuvenergia tootjaid.

Sildid: energeetikaenergiainvesteeringkeskkondsuurtööstustaastuvenergia
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Ida-Viru tuleviku tuum: teadus, haridus ja innovatsioon

Järgmine artikkel

ITL-i Ustus Aguri stipendiumi saaja doktoritöö aitab kaasa personaalmeditsiini arengule

Seotud artiklid

Eesti mereala planeering. Rohepööre. Foto: Pixabay
Rohepööre

Rohepööre saab järgmisel aastal seadusandliku katte

16/12/2022
Kliimaneutraalsus. Foto: Shutterstock
Euroopa Liit

Kuidas me Eesti tähenduses mõistame kliimaneutraalsust?

09/11/2021
TTÜ Virumaa kolledži telemaatika ja arukate süsteemide erialal õpitakse arendama asjade interneti täislahendusi hoonetes, tööstuses ning avalikus ruumis. Ida-Viru haridus. Foto: Virumaa kolledž
Haridus

Ida-Viru tuleviku tuum: teadus, haridus ja innovatsioon

09/11/2020
Tallink. Foto: Shutterstock
Arvamus

Soome eksport, tööstus ja Tallink ärieetika seisukohast vaadates

09/11/2020
Järgmine artikkel
Doktorant Ardo Allik ja ITL-i tegevjuht Jüri Jõema. Foto: Joanna Jõhvikas

ITL-i Ustus Aguri stipendiumi saaja doktoritöö aitab kaasa personaalmeditsiini arengule

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST mai 2023

Sisuturundus

Vossi torupainutuspingi.

Perefirma suurendab Vossi torupainutuspingi abiga tootmisvõimekust

02/05/2023
Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil. Benning usaldab nõudlikud testimisülesanded iguse soodsale ja mitmekülgsele robolink robotile.

Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil

02/05/2023
Bauroc poorbetoon

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

02/05/2023
iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!