90% õiglase ülemineku fondi rahast peab minema Ida-Virumaale

Pöördumine: 90% õiglase ülemineku fondi rahast peab minema Ida-Virumaa ettevõtlusele

Ettevõtlusliidud, ametiühingud ja Ida-Virumaa omavalitsuste liit saatsid valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et 90% õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) rahast peaks minema Ida-Virumaa ettevõtluse arendamisega otseselt seotud tegevusteks ja 10% kohaliku elukeskkonna arendamiseks.

3. detsembril leppis valitsus kokku ÕÜFi meetmete jaotusettepaneku, millega 340 miljonist eurost 92,25 miljonit eurot läheks elukeskkonna ja 248 miljonit eurot ettevõtluse arendamisesse. Lisaks soovib valitsus laiendada taotluste piirkonda Ida-Virumaalt kaugemalegi.

Valitsuse ettepanekule vastuseks saadetud pöördumisega juhitakse tähelepanu, et põlevkivist sõltuva Ida-Virumaa territoriaalse kava meetmed peavad Euroopa Komisjoni suuniste järgi toetama kolme põhieesmärki: kliimaneutraalsus aastaks 2050, töökohtade loomine ja majanduskasv. Valitsuskabineti ettepanekud pole allakirjutanute hinnangul eesmärgipärased, kuna ei toeta põlevkivisektoriga samaväärse lisandväärtusega ettevõtluse väljaarendamist Ida-Virumaal ja rahvastiku väljarände peatumist.

Lisaks rõhutatakse, et on vastuvõetamatu laiendada mõjutatud piirkonda väljapoole Ida-Viru maakonna piire, kuna toetusmeetmed on konkreetselt ette nähtud fossiilkütustest energiat tootvate regioonide ümberkorraldamiseks ja sellele tingimusele vastab ainult Ida-Virumaa.

Muud tegevused ei ole rahastatavad

„Õiglase ülemineku toetusfond on ette nähtud ettevõtluse arendamiseks ja töökohtade loomiseks. Kõigi muude tegevuste rahastamine peab jätkuma üleriiklikest programmidest vähemalt samas mahus kui seni või isegi suuremana. ÕÜF ei saa kujuneda universaalseks rahastamisvahendiks kõikide Ida-Viru maakonnaga seotud tegevuste rahastamisel,” kirjeldas IVOLi juhatuse esimees Eve East.

Ametiühingute Keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul on oluline töökohtade kvaliteet ja profiil: „Vaja on ennekõike ekspordivõimelist tööstust, transporti ja energeetikat, mis piirkonda raha juurde toob ja toetab stabiilset majandusruumi, kus saavad ka väikeettevõtted paremini areneda.”

Energeetikute Ametiühingute Liidu esimees Sander Vaikma ütles, et raha jaotamisel on oluline püsida fookuses ja lahendada kõige olulisemaid probleeme, mille jaoks mujalt raha ei saa. „Piirkond januneb tasuvate töökohtade järele, järelikult tulebki nendele keskenduda,” ütles Vaikma. Ta lisas, et regioonist elanikkonna väljarände piiramiseks on eelkõige vaja normaalselt tasustatud ning stabiilseid töökohti.

Peaministrile, valitsusele, Riigikogu Ida-Virumaa toetusrühmale ja Euroopa Komisjoni esindusele Eestis 9. detsembril 2020 saadetud pöördumisele kirjutasid alla Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit, Narva Energia Ametiühing, Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu Ametiühing, Keemikute Ametiühing, SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus ja Eesti Keemiatööstuse Liit.

Pöördumise terviktekst on loetav Eesti Keemiatööstuse Liidu veebilehel siin.