Ernst & Young Baltic AS värskelt avaldatud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsist selgub, et sektor loob aastas kogulisandväärtust hinnanguliselt 2,2 miljardit eurot, mis moodustab ligi 15% Eestis loodavast lisandväärtusest. Eriti oluline on sektori roll maapiirkondadele.
Analüüsi tellis Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, mille juhatuse esimehe Raul Kirjaneni sõnul on sektori mõju eriti tuntav väiksemates piirkondades. “Metsa- ja puidussektor moodustab Kesk-Eestis 27% ja Lõuna-Eestis 20% kogu loodavast lisandväärtusest, omades väga olulist rolli nende piirkondade majanduslikus toimetulekus ja arengus,” ütleb Kirjanen. Ta lisab, et sektor on Eesti regionaalpoliitika üks tugisambaid, sest aitab pidurdada ääremaastumist. “Kodu rajamisel ja perekonna loomisel eelistatakse piirkondi, kus jagub kõrgelt tasustatud töökohti ning erialaseid väljakutseid. Metsa- ja puidusektori edulugu annab Eesti väiksemate linnade ning valdade elanikele kindlust, et innovatsioon võib sündida ka väljaspool suuri tõmbekeskuseid,” sõnab Kirjanen.
Sektori poolt loodava kõrge lisandväärtuse alus on tööstuste automatiseerimine ja digitaliseerimine. “Täna on puidutööstus Eesti kõige uuendusmeelsem tööstusharu, kus Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi on üle 50% tootmisprotsessidest automatiseeritud ja digitaliseeritud,” toob Kirjanen välja. Ta märgib, et mahukad investeeringud maailma tipptehnoloogiatesse võimaldavad puidusektoris töötavatel inimestel teha tarka ja kõrge lisandväärtusega tööd. See omakorda aitab luua kõrgepalgalisi töökohti maapiirkondadesse, kuhu on rajatud suur osa Eesti puidutööstustest.
Kirjanen rõhutab, et metsa- ja puidusektori loodav lisandväärtus jaguneb Eestis tänu pikale tarneahelale äärmiselt laiapõhjaliselt. Lisandväärtuse kasvatamise erinevates etappides saavad tulu väga erinevad osapooled – alustades metsaomanikust, lõpetades puitmaja tootjaga. “Terve ja tugeva metsa kasvatamine eeldab istutustöid ning pidevalt hooldamist. Puidust toodete valmistamiseks tuleb neid raiuda, transportida ja saagida. Eestis ja Eesti puidust valminud lõpptooted leiavad erinevates sektorites, kuid valdavalt ehitus- ning viimistlusmaterjalina laialdast kasutust ja pälvivad tunnustust üle maailma,” ütleb Kirjanen.
Eesti on tugev konkurent
Analüüsist selgub, et mahult suurima panuse metsa- ja puidusektori loodavasse lisandväärtusesse annab puidu mehaaniline töötlemine 1,3 miljardi euroga. Kirjaneni sõnul konkureerime puidu mehaanilises töötlemises edukalt pika ajalooga puiduriikidega nagu Soome, Rootsi, Kanada ja Saksamaa. “Kuivõrd Eestis toimub puidu kõrgematel tasemetel väärindamine, näiteks keemiliselt, üsna väikeses mahus, on suuremahulisi investeeringuid rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks tehtud just puidu mehaanilise töötlemise tõhustamiseks. Lisandväärtuse loomise kontekstis on need rahapaigutused end kindlasti ära tasunud,” ütleb Kirjanen.
Ehkki puidu keemiline väärindamine on Eestis võrreldes naaberriikidega väikesemastaabiline, loob see metsa- ja puidusektori tegevusaladest kõrgeimat lisandväärtust töötaja kohta, ületades 180 000 eurot. “Kui soovime, et Eestit tuntakse rahvusvaheliselt eduka metsariigina ka tulevikus, peame jälgima globaalseid trende.
Keskkonnaprobleemid valmistavad üha suuremat muret ja on teravama tähelepanu all. Täna on puidust võimalik valmistada praktiliselt kõike, mida on siiani harjutud looma taastumatust fossiilsest toorainest. Eestil on võimalus olla uute lahenduste looja, mitte importija. Selleks tuleb arendada puidu keemilise väärindamise võimekust ja otsida võimalusi teadus-arenduskoostöö edendamiseks,” märgib Kirjanen.
