• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

    IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

    Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

    Mure roheleppe pärast

    Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

    Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

    Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

    Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

    HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

    Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

    IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

    Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

    Mure roheleppe pärast

    Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

    Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

    Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

    Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

    HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

    Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Digipööre muudab mööblitootja kriitilised juhtimisotsused kiireks ja paindlikuks

autor: AIN ALVELA
detsember 2020
Kategooria: Ettevõte, TööstusEST detsember 2020
Digipööre pehme mööbli tootja Neiseri tootmises. Foto: Neiser

Digipööre pehme mööbli tootja Neiseri tootmises. Foto: Neiser

Läinud aasta kevadest nn digipöördega tegelenud pehme mööbli tootja Neiser on viinud oma tootmise juhtimise uuele, senisest kõrgemale tasemele, kusjuures veebipõhiselt visualiseeritud andmed võimaldavad sisuliselt reaalajas jälgida tootmise tempot ja vastavalt sellele langetada operatiivseid juhtimisotsuseid.

Uue tootmise juhtimise ja protsessi haldamise platvormi juurutamise tingis vajadus senisest paremini tootmist planeerida ja teha vähem vigu, et olla usaldusväärne partner oma klientidele. Ehk siis siirduda digitaliseeritud tasandile Tööstus 4.0, mis kätkeb endas uudsete tehnoloogiate rakendamist kogu tarneahela ulatuses tööstusettevõtte ressursside maksimaalselt tõhusaks kasutamiseks.

Kui enamikes ettevõtetes püütakse seda saavutada ettevõtte ressursside planeerimise (ERP – Enterprise resource planning) tarkvaralahenduste abil, siis Neiseris loodi digilahenduste pakkumisele keskendunud IT-firma Columbus Estonia kaasabil põhimõtteliselt uus tootmise haldamise platvorm, mis põhineb küll ERP-il, ent on ühendatud ärianalüütika programmiga Microsoft Power BI. Viimane võimaldab ERP-ist tulevaid andmeid interaktiivselt analüüsida ja visualiseerida, luua tootmist puudutavaid dünaamilisi ülevaateid ning jagada neid vastavalt vajadusele erinevatele kasutajate gruppidele.

Vajadus tootmise andmeid hallata

AS-i Neiser Group tehase juht August Kull selgitab, et ERP on küll hea analüüsivõimega vahend, aga sealt vajaliku info kättesaamine ja selle töötlemine on küllaltki tülikas, mistõttu leiti, et kiirete juhtimisotsuste tegemiseks on tarvis süsteemist info kätte saamist üksjagu täiustada ja just Neiseri vajadustele vastavaks kohendada.

Võimalus selleks leiti ERPi ühendamisel Power BI-ga – lahendus, mis August Kulli sõnul võimaldab saavutada palju variatsioone infost, mida ERP mööblitööstuse tootmisest genereerib ning mida Power BI vahendusel on võimalik kogu andmemahust teatud regulaarsusega eraldada, analüüsida ja kergesti kasutajale nähtavaks muuta. Neiser kasutab selleks Prodmasteri nimelist tarkvara.

Kuna tänapäevane tootmine, sh näiteks ressursside ümberpaigutamine, peab efektiivsuse huvides olema võimalikult kiire ja paindlik, on oluline, et juhtkonna käsutuses oleks võimalikult operatiivne info kogu tootmisprotsessi kulgemisest, alates üldistest näitajatest erinevate osakondade töös, lõpetades viimase kui ühe töötaja potentsiaalse ja tegeliku panuse välja rehkendamisega.

Neiseril oli IT-firmale koostatud lähteülesanne – millist infot ERPist vajatakse, millisel moel see võiks olla kättesaadav, kuidas seda visualiseerida ja millise intervalliga andmeid värskendatakse. Kuni selleni välja, milline osa sellest infost on tabelites, milline diagrammides, millise värviga mingi alajaotus esitletakse jmt kuni kõige väiksemate pisiasjadeni välja.

„Otsustasime, et meie jaoks on piisav, kui andmeid värskendatakse iga tunni tagant. Programmi töölauale sai paigutatud rida sisendeid erinevatele analüüsidele. Tootmise jälgimise seisukohast on kõige tähtsam ülevaade tehase erinevates osakondades toimuvast. Näiteks kui mingi toode on tootmisse vastu võetud, siis ma juba tean, kuidas see koormab ühte või teist osakonda järgmistes ajaperioodides ja on vastavuses meie tootmisvõimsusega,” kirjeldab August Kull tootmise digitaalse jälgimise põhiolemust. „Nädalate lõikes on tunniajase täpsusega näha iga osakonna ressursivõimekus, samuti tootmise plaan ning plaani täitmine võimekusega võrreldes. Ehk – ma näen sisuliselt reaalajas, kuidas me oleme oma osakondade võimekuse suutnud müügiga ära katta, kus on ressurssi üle, kus seda jääb mingis ajavahemikus puudu. Seda kõike teades saab juhtkond ressursivõimekust kas osakonna sees või osakondade vaheliselt vajadust mööda korrigeerida.”

Digipööre välistab katteta lubaduste jagamise

Ressursivõimekus arvestatakse mõnes osakonnas välja töökeskuste, mõnes inimeste võimekusest, mõnes aga nende sümbioosist lähtuvalt. Eeldus, et neid andmeid eesmärgipäraselt kasutada saaks, on kogu informatsiooni digitaliseerimine nii, et enne, kui mingi toode siirdub tootmisse, on sel juba n-ö küljes info selle toote tehnoloogilise protsessi iseloomustamiseks – näiteks kui palju selle valmistamiseks kulub materjali, milline on ajakulu töökeskuste ja materjalide lõikes, millal toode valmib jmt. Kogu tehase töö planeerimisele annab selle info omamine ja oskus seda operatiivselt hallata kahtlemata palju juurde. Lihtsalt seletades on juhtidel pidevalt ees pilt tehase võimekuse kasutamise tõhususest. Nii saab vaadata, kui palju on valitud perioodi jooksul plaanist täidetud, kui suur on mingi osakonna n-ö võlg, kui suur on tootmisvõimsus tulevikus ning sealt edasi aitab see teadmine vältida ka näiteks seda, et ei võetaks tööd üle jõu käivalt palju ette. Kõik see info on nähtav ka erinevate osakondade lõikes.

„Minu kogemus näitab, et suudame andmeid kätte saada, neid analüüsida ja nendel põhinevaid otsuseid teha väga kiiresti ja täpselt. Isegi kui ma eksin mõnes etapis paar-kolm protsenti, siis lõppeks 97% ulatuses on otsus ikkagi õige,” räägib Kull. „Kui ma aga jätan need andmed tähelepanuta ja teen otsuseid n-ö tunde järgi või tuletuslikult, siis võivad need olla kuni 100% valed. Sellel platvormil näidatakse kõik andmed graafiliselt n-ö puust ja punaseks ette.”

Nii koostatakse Neiseris toodetele n-ö ajatelg, mis aitab aru saada, kui suur on reserv erinevates osakondades ja kui palju toodangut on võimalik sisse võtta. Sedasi saab jälgida, et see reservaeg ei läheks üle kriitilise piiri – siis sujub tootmine kõikides etappides ja keegi ei pea kellegi järgi ootama.

„Tavaline praktika on ju selline, et kui pakutakse uut tellimust, siis ikka võetakse see vastu. Ja kui siis küsitakse, millal tellimus valmib, vastatakse ütleme – 5. veebruariks. Aga mille alusel sa ütled, et just 5. veebruariks? On sul selleks vajalik tootmisressurss olemas?” arutleb August Kull. „Ja nii juhtubki, et lõpuks hakkab asi venima – ei, me ikka 5. veebruariks ei jõua, äkki nädala pärast saame valmis jne. Meie ei saa endale sellist mängu lubada. Tehasest väljub iga päev rohkem kui sada diivanit, Neiseri toodangust 97% läheb ekspordiks väga erinevaid logistilisi kanaleid pidi, meie tarne peab olema täpne. Kui midagi lubame, siis peame seda ka täitma. Meie praegune digiplatvorm aitab vältida tühje lubadusi.”

Kokkuhoid tööjõult ja ressursi kasutamiselt

Varem olid need andmed ka põhimõtteliselt olemas, aga need tuli n-ö käsitsi esitada, omavahel kokku viia ja eraldi programmide abil läbi analüüsida. Kõik see võttis aega, mistõttu otsuste langetamiseks vajalikud andmed jõudsid otsustajateni suure viivitusega ja neid ei kasutatud. Nüüd edastavad juba tööpingid või registraatorid toodete liikumisel tehases ise süsteemi kogu vajaliku info. Inimese roll tööaja ja toodangu mahu arvestamisel on kahanenud minimaalseks.

„Praegu on need andmed minust ühe nupuvajutuse kaugusel,” iseloomustab Kull ettevõtte edenemist digivaldkonnas. „Kõik meie tegevused planeerib sisuliselt masin, majas on vaid üks inimene, kes tegeleb planeerimisega. Kui mul seda digitaalset süsteemi kasutada ei oleks, siis ma ei tea, kui palju keskastmejuhte peaks ettevõte palgal hoidma.”

August Kull on seda meelt, et tööstuse juhtimisel ei pea kartma pudelikaelu, sest need tekivad teatud etappides aeg-ajalt niikuinii, karta tuleb ootamatult esilekerkivaid probleeme. Oluline on osata neid pudelikaelu jooksvalt lahendada ning selleks on ERP-i andmeid ja Power BI analüütikat kasutav platvorm tema meelest tänase teadmise alusel ideaalilähedane. Ka pelgalt ERP-i abil saadi tehase probleemidest teada, aga paraku alles siis, kui see probleem oli juba kohale jõudnud. Nüüd nähakse tekkida võivaid probleeme juba piisavalt pikalt ette, et nende lahendamiseks aegsasti meetmeid tarvitusele võtta.

Lisaks on tootmise andmed nähtavad ka töötajatele kõikides osakondades, palju on sel nädalal ja konkreetsel päeval tehtud, kui palju on veel teha ja kui suur on võlg päeva ja nädala lõikes selle osakonna arvestuslikku võimekust arvestades. See aitab igaühel oma panust ja hõivatust jälgida ning eks paljusid innustab selline ülevaade ka tõhusamale tööle.

„Ma iseloomustaks Neiseri arengut läbi digitaliseerimise nõnda, et kui me varem orienteerusime paberkaardi järgi, siis nüüd liigume punktist A punkti B navigeerimisseadme abil, mis näitab meile ka teel olevaid ohtusid, takistusi, teesulge jmt,” ütleb August Kull. „Nii näeme juba eos võimalikke tõrkeid ja tänu sellele, et meil on piisavalt aega, saame need tõrked ka juba varakult elimineerida.”

InterregDIGINNO_logo

Sildid: digitaliseerimineedukas ettevõteITmööblitootmine
ShareTweet
Eelmine artikkel

Metsa- ja puidusektor loob 15% kogu Eesti majanduse lisandväärtusest

Järgmine artikkel

Rohelepe: kolm küsimust Jüri Ratasele

Järgmine artikkel
Jüri Ratas. Rohelepe. Foto: Annika Haas (EU2017EE)

Rohelepe: kolm küsimust Jüri Ratasele

Sisuturundus

Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc. Foto: Kiilto

Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc

22/10/2020
Hüdraulikaõlid on hüdrosüsteemide osa, millele pööratakse vähe tähelepanu: Foto: HansaFlex

Mida tuleks teada hüdraulikaõlidest

23/09/2020
Ressursitõhususe meede. Paekivikillustiku tootmine muutus tänu ressursitõhususe meetmele, vähenes kulu kütusele, elektrile ja tööjõule.

Ressursitõhususe meede pakub tööstustele tuge

20/05/2020
Linde tõstukid on valmis tulevikuks. Foto: Willenbrock Baltic OÜ

Uue põlvkonna täielikult võrku ühendatud LINDE vastukaalutõstukid on valmis tulevikuks!

13/05/2020
  • Loetuimad
  • Comments
  • Viimased
Saunum

Saunum – seade, mis kaotab saunaskäigust liigagi tuttava kõrvetava leilisahmaka

TööstusEST november 2019
HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

TööstusEST detsember 2020
Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

TööstusEST detsember 2020
Karl Storz Eesti tehase tegevjuht Tõnis Pilvisto on ettevõtte arenguga kaasas käinud algusest peale. Fotod: Karl Storz

Eesti jaoks ainulaadne tootmisharu

TööstusEST november 2017
Digipööre pehme mööbli tootja Neiseri tootmises. Foto: Neiser

Digipööre muudab mööblitootja kriitilised juhtimisotsused kiireks ja paindlikuks

TööstusEST detsember 2020
Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

TööstusEST detsember 2020
Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

Mure roheleppe pärast

TööstusEST detsember 2020
Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

TööstusEST detsember 2020
Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

TööstusEST detsember 2020
Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

TööstusEST detsember 2020

TööstusEST detsember 2020 lood

Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

15/12/2020
Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

15/12/2020
Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

15/12/2020
Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

Mure roheleppe pärast

15/12/2020
Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare. Foto: Scanpix / Äripäev / Andras Tralla

Poliitilised otsused pole mitte alati mõistlikud

15/12/2020
Lääne-Virumaa majanduse üheks peamiseks tugevuseks võib pidada ekspordivõimekust. Hea näide tugevast eksportijast on OÜ Palmse Mehaanikakoda, kelle toodetud metsamasinad on tuntud nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Foto: Vladilsav Musakko / Virumaa Teataja /Scanpix

Lääne-Virumaa tööstusest võib kujuneda sealne arengumootor

15/12/2020

Diginno edulood

Telia kaugloetav gaasiarvesti. Foto: Telia

Telia ja gaasiarvestid

21/09/2020
Kriisist välja IT abiga. Foto: Pixabay

Kriisist välja IT abiga

20/05/2020
Klient ootab kiiret reageerimist. Foto: Pixabay

Klient ootab kiiret reageerimist

20/05/2020
Veoseinfo vahetamine peab olema digitaalne. Foto: Pixabay

Veoseinfo vahetamine peab olema digitaalne

20/05/2020
Yara pakkeliini operaator kasutamas Evoconi liini efektiivsuse jälgimiseks. Foto: Evocon

Väetisetootja Yara globaalne IT-lahendus

14/04/2020
K-Print

K-Print: tarneahel kontrolli alla ja käive kolmekordseks

14/04/2020
Loe veel

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Teemad

  • Arvamus
  • Eksport
  • Elektroonika
  • Energeetika
  • Eriolukord
  • Ettevõte
  • Euroopa Liit
  • Haridus
  • Huvitav objekt
  • IT
  • Keemiatööstus
  • Kogemus
  • Masinatööstus
  • Persoon
  • Plastitööstus
  • Probleem
  • Puidutööstus
  • Seadus
  • Sisuturundus
  • Sündmus
  • Teadus
  • Tööjõud
  • Ülevaade
  • Ümarlaud

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

  • Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • info@meediapilt.ee
  • Reklaami
  • Tingimused
  • Uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Reklaami
  • Toimetus
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri

© OÜ Meediapilt

Telli uudiskiri

ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!