• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Rohelepe: kolm küsimust Jüri Ratasele

autor: Heli Lehtsaar-Karma, TööstusESTi toimetaja
detsember 2020
Kategooria: Euroopa Liit, TööstusEST detsember 2020
Jüri Ratas. Rohelepe. Foto: Annika Haas (EU2017EE)

Jüri Ratas. Foto: Annika Haas (EU2017EE)

TööstusESTi detsembrinumbris 2020 käsitlesime Eesti tööstusvaldkonna erialaliitude muret roheleppe osas. Loe täpsemalt Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektori Hallar Maybaumi arvamust “Mure roheleppe pärast” ning Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuhi Tõnis Vare arvamust “Poliitilised otsused pole mitte alati mõistlikud“.

TööstusESTi küsimustele vastas peaminister Jüri Ratas.

1. Millisel ministeeriumil/ministeeriumidel peaks olema juhtroll roheleppe eesmärkide poole liikumisel?

Euroopa Liidu algatustele määratakse kokkuleppel ministeeriumidega alati peavastutaja, kes täidab koordineerivat rolli ja kaasab teisi ministeeriume ning osalisi. Rohelise kokkuleppe iseloomu tõttu koordineerib seisukohti keskkonnaministeerium, kuid seda väga tihedas koostöös teiste seotud asutuste ja huvigruppidega, nagu näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, maaeluministeerium, rahandusministeerium jt.

EL-i roheline kokkulepe on katusstrateegia, mis hõlmab erinevaid valdkondlikke algatusi ja need puudutavad mitmete ministeeriumite tööd. Näiteks ringmajanduse eest vastutab keskkonnaministeerium, energiasüsteemide tõhustamise ja taastuvenergia kasutuselevõtu eest majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kliimadiplomaatia eest välisministeerium.

2. Miks on taastefondi raha puhul suur osa investeeringutest sellised, mis ei toeta Eesti majanduse struktuurimuutust (nt Tallinna Haigla rajamine)?

Ei, see ei ole nii. Taaskäivitamisrahastu on loodud vastuseks COVID-19 pandeemiale, et aidata liikmesriike Euroopa majandust kriisist võimalikult kiiresti välja tuua ja tehes seda viisil, et suurendada investeeringuid rohe- ja digipöördeks, aga toetada Euroopa vastupanuvõimet kriisidele, sh näiteks tervishoiu alal.

Rahastu eesmärk on toetada Euroopa semestriga seotud reforme ja investeeringuid, sealhulgas valdkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja regionaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega.

Kolm tähtsaimat suunda on tervishoiusektori võimekuse suurendamine, digi- ja rohepööre. Euroopa Liidu tasemel on kokku lepitud, et rahastu mahust 20% tuleb suunata digipöörde toetamiseks ja 37% rohepöörde toetamiseks.

Eesti plaanib taaskäivitamisrahastu toel investeerida 221 miljonit eurot digipöördesse näiteks ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise, riigi IT-baasteenuste reformi, avalike digiteenuste reformi ning viimase miili netiühenduse kättesaadavuse tõstmisega.

Samuti plaanime rohepöördesse suunata 409 miljonit eurot, mille eest on plaanis teha investeeringuid kohalike omavalitsuste kergliiklusesse, ehitada Rohuküla raudteed, edendada vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõttu, suurendada korterelamute ja väikeelamute energiatõhusust. Samuti on plaanis toetada ettevõtete rohefondi ja rohepööret ettevõtluses, teha energeetikainvesteeringuid võrgu tugevdamisse, ehitada Tallinna Vanasadama trammiliini ja panustada kliimameetmetesse.

Tervishoiusektori võimekuse suurendamine on äärmiselt tähtis tulevasteks kriisideks valmisoleku ja riskijuhtimise võimekuse tõstmiseks. Soovime teha taaskäivitamisrahastu abil 436 miljoni euro eest investeeringuid tervishoidu. Näiteks Tallinna Haigla projekteerimiseks ja ehituseks ning PPA kiirabikopteriteenuse arendamiseks.

Ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamiseks (äridiplomaatia arendamiseks) plaanime suunata 40 miljonit eurot. Taaskäivitamisrahastu täiendab selles osas riigieelarves ja eelarvestrateegias eraldatavaid vahendeid.

Taaskäivitamisrahastu kasutamiseks koostatud riiklik taaskäivitamiskava tuleb esitada Euroopa Komisjonile järgmisel kevadel. Kava projekti alusel on alustatud kõnelusi Euroopa Komisjoniga. Kava on koostatud kooskõlas Euroopa semestri ja riigipõhiste soovitustega ning „Eesti 2035“ tegevuskavaga.

3. Keemialiidu juht Hallar Meybaum ütles, et Eestis puudub suur pilt ehk tööstuspoliitika ja paraku ka huvi rohelepet meie majanduse ja konkurentsivõime huvides ära kasutada. Kuidas väidet kommenteerite?

Strateegiline tervikvaade riigi arengu suunamiseks on kirjeldatud riigi pikaajalises plaanis „Eesti 2035“. Mõistagi ei ole see ainult töötleva tööstuse, vaid eelkõige inimesekeskne, sest elu on Eestis mitmetahulisem. „Eesti 2035-ga“ seatakse Eesti riigile ja rahvale strateegilised sihid ning määratakse kindlaks nende saavutamiseks vajalikud muutused, sh ettevõtlussektorile.

Strateegia „Eesti 2035“ viiakse ellu valdkonna arengukavade ja programmide kaudu. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnas on koostatud ning praegu riigikogus arutamisel arengukava (TAIE), mis seab täpsemad eesmärgid ning tegevussuunad ka tööstussektorile.

Eesti siht on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus. Tööstus on nii praegu kui ka tulevikus Eesti ekspordimootor ja suurim tööandja. Meie tööstussektori areng peab käima kaasas rohe- ja digipöördega nii, et meie ettevõtete konkurentsivõime suureneks.

Majanduse rohepöörde toetamiseks on tarvis jätkata energia- ja ressursitõhusamate tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu. Ehituses, tootmises ja tarneahelates ohutuma materjaliringluse sisseseadmine vähendab kemikaalide kasutust ning aitab meil säästlikumalt majandada.

Eesti jaoks on kogu aeg olnud oluline, et üleminek kliimaneutraalsusele Euroopa Liidus oleks õiglane ja arvestaks iga liikmesriigi lähtepositsiooniga. Erilist tähelepanu tuleb pöörata eeskätt Ida-Virumaale ja põlevkivisektorile. Põlevkivisektor seisab suurte muutuste lävel. Töötajate arv on kahanemas ning uute sama tasuvate töökohtade loomine on üks peamisi väljakutseid. Tuleviku-energeetika on väiksema tööjõumahukusega, aga see-eest kõrgema lisandväärtusega. Süsinikuheite vähendamiseks on oluline, et riik toetaks eelkõige uusi innovaatilistesse tehnoloogiatesse suunatud investeeringuid.

Sildid: Eesti tööstusJüri Ratasrohelepe
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Digipööre muudab mööblitootja kriitilised juhtimisotsused kiireks ja paindlikuks

Järgmine artikkel

Poliitilised otsused pole mitte alati mõistlikud

Seotud artiklid

Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera
Probleem

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

16/12/2022
Eestisse investeerimiseks ei ole toetavat signaali. Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees. Foto: VKG
Energeetika

Eestisse investeerimiseks ei ole toetavat signaali

16/12/2022
Algavad läbirääkimised EL-i kliimapoliitika tugevdamise osas. Energiakriis lõpeb, kui saavad rajatud uued tootmisvõimsused. Andres Tropp Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juht
Euroopa Liit

Algavad läbirääkimised EL-i kliimapoliitika tugevdamise osas

09/11/2021
Energiapööre tööstuses. Foto: Pixabay
Rohepööre

Energiapööre tööstuses kui osa Euroopa Komisjoni kliimapaketist

09/11/2021
Järgmine artikkel
Kuni sisemaine taastuvenergia tootmisvõime on madal, saab riik tööstustarbijaid aidata. Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare. Euroopa Liidu kliimapakett peab kiirendama elektrifitseerimist. Foto: Scanpix / Äripäev / Andras Tralla

Poliitilised otsused pole mitte alati mõistlikud

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!