Mitmed Eesti puidutööstused on leidnud energiatootmiseks keskkonnasõbralikud lahendused. Nende kasutamist põhjendatakse konkurentsieelisega, samuti toote, maailmavaate ja väärtuste sobivusega, kuid ka pragmaatiliste kaalutlustega, kuna paremaid võimalusi energia saamiseks ei olnud.
„Energiasõltumatus on igale töötlevale tööstusele oluline, aga sõltumatus nii suures ulatuses ja seda taastuvate energiaallikate kaudu on Euroopas haruldane. See annab Graanul Investile järgmise kümnendi kliimapoliitika meetmete kontekstis head eelised,“ vastab Graanul Investi juhatuse liige Jaano Haidla küsimusele, miks on ettevõte oma pelletitehaste juurde ehitanud koostootmisjaamad.
„Meie energia isetootmine on tulenenud oludest. Me ei näe selles midagi erilist, pigem oleme lihtsalt vaadanud, et asi oleks ratsionaalne,“ jääb Toftani tegevjuht Martin Arula tagasihoidlikuks, kui räägib koostööst keskkonnasõbraliku energia tootmisel naabruses asuva Graanul Investi pelletitehasega.
Palmako juhatuse esimees Rain Raudsepp nendib, et ressursside kasutamise tõhususelt on Palmako olnud väga vastutustundlik – puitu sorteeritakse kaamerate ja röntgeniga, materjalikasutust optimeerivad arvutid. „Päikeseelektrijaam investeeringuna energiatõhususse oli loogiline jätk. Tegu pole ei ratsionaalse ärilise otsusega ega poliitilise programmi järgimisega. Päikeseenergia kasutamine puidust toodete valmistamisel sobitub meie toote, maailmavaate ja väärtustega,“ ütleb Raudsepp.
Need on kolm suurt ja edukat puidutööstust, kellel igaühel on oma põhjendus olla osaline keskkonnasäästlikus energiatootmises. Kõik kasutavad erinevat lahendust, kuid kogemus on ühtviisi positiivne.
Koostootmisjaamad sobivad puidutööstusega
Graanul Invest on ehitanud koostootmisjaamad oma viie Euroopa pelletitehase juurde. Tehased ja koostootmisjaamad sobivad suurepäraselt kokku – kuna tehased kasutavad aastaringselt nii soojus- kui ka elektrienergiat, siis ühtib nende tarbimisprofiil jaamade väga kõrge efektiivsusega (u 85%) tootmisgraafikuga.
Üldjuhul tagavad koostootmisjaamad tehaste kogu elektri- ja soojusenergia vajaduse. Haidla möönab, et külmade talveilmadega võib soojusenergiast tekkida mõningane puudujääk, kuid elektrit toodeti näiteks 2019. aastal pea 24% rohkem, kui oli kokku kõigi Eesti tehaste tarbimine. Ülejääk müüakse taastuvenergiana võrku.
Energiatootmiseks kasutatakse puidutootmise ülejääke
Koostootmisjaamas energiatootmisest vaatab majanduslik kasu vastu mitmest kohast. Haidla ütleb, et kogu toodetud energia on kõigi tunnustatud kriteeriumite järgi taastuv ja süsinikuneutraalne. Kõrge kvaliteediga, keelatud päritolu või ohustatud liike sisaldav biomass ei jõua energiatootmisse, kinnitab ta. Seevastu on koostootmisjaamades võimalik kütusena täielikult ära kasutada madala kvaliteediga puukoort.
Haidla sõnul on metsatööstusest tekkivate jäätmete põletamine koostootmisjaamades kõige tõhusam lahendus madala kvaliteediga biomassile, kuna sellest saadakse nii elektri- kui soojusenergiat. Tootmisest ülejääva biomassi kasutamine tähendab ka võimalust suurendada tootmispargi ressursitõhusust.
Kulu elektrienergiale on muutunud soodsamaks ka võrgutasude võrra, kuna kohapeal toodetud elektri tarbimisel üldist võrku ei kasutata ja võrgutasu ei rakendu. Kolmanda majandusliku kasuna nimetab Jaano Haidla keskkonnatasusid. Tema väitel võimaldab tänapäevase koostootmisjaama kasutamine oluliselt vähendada õhku paisatavaid emissioone (suitsugaase puhastatakse mitmeastmeliselt, kasutatakse elektrifiltrit), mis tähendab väiksemaid keskkonnatasusid.
Majanduslikku kasu on Graanul Invest otsinud ka lahendustest, mis tõstavad energiatootmisse tehtud investeeringute tasuvust. Haidla loetleb mõned neist: koostootmisjaamade hoolduspause planeeritakse jaama kasutegurit maksimeerides (ehk minimeerides kütusekulu); koostootmisjaamades võeti kasutusele digitaalne lahendus hooldustööde kaardistamiseks, mis aitab ennetada võimalikke seisakuid ja rikked; elektrijaamades kasutatakse digitaalseid mõõtepunkte, et vähendada personali töökoormust; analoogsetele elektrijaamadele rajati ühine varuosade ja kulumaterjalide ladu. „Kogu energiatootmisega hakkame jõudma optimaalse võimekuse lähedale ja keskendume nüüdsest rohkem energiatulemuslikkusele kui mahu tõstmisele,“ tunnistab Jaano Haidla.
Energia saamiseks kõige pragmaatilisemad lahendused
Keskkonnasõbralikku energiat ei hoia Graanul Invest ainult endale. Kui Osula tehase juurde ehitati koostootmisjaam, siis ühendati lahkelt elektrikaabli ja jääksoojustoru otsa ka naabrusesse ehitatud Toftani uus tehas.
Haidla leiab, et sellises koostöös ei ole midagi erandlikku, kuid möönab, et taoline koostöö ei ole siiski kuigi suuremahuline. Tema ütlusel on aga koostöö ainuõige lahendus kohtades, kus tööstusettevõtted paiknevad tihedalt koos. „Nii energialahendused kui ka tooraine ja toodete liikumine peaks ühe tööstuspargi sees olema võimalikult efektiivne ja jõudma võimalikult kõrge väärtusega tooteni,“ leiab ta.
Igasugune puidutöötlemine nõuab elektrit ja sooja. Toftani uue tehase rajamisel oli ettevõtte juhi Martin Arula sõnul selge, et mingi soojatootmise peavad nad sinna juurde tegema. Saetööstusena nad elektritootmisest huvitatud ei olnud, kuna see eeldaks Arula ütlusel uusi kompetentse, mida neil ei olnud. Elektriarvete osakaal ei ole tootmiskuludes ka ülemäära suur.
Arula kinnitusel pole neil energiatootmise ja kasutamise taga mingit keskkonnaprogrammi. Peamine soov on, et lahendus oleks ratsionaalne. Seetõttu vaadatigi, et naabruses asuv graanulitehas hakkas enda energiatootmist ehitama ja hea oleks ka Toftani tehas nende kaabli ja torustiku külge siduda. Seda enam, et sealses maanurgas oli elektrivõrk nagunii piiranguks ja Elektrilevil ei olnud ka ühtegi mõistlikku lahendust välja pakkuda.
„Saime Osula Graanuliga (praegu tegeleb energiatootmisega Osula Energia) mõistliku ärilise kokkuleppe, et ostame nende käest uue tehase jaoks sooja ja elektrit – müüme neile sooja tootmiseks vajaliku puukoore ja ostame neilt väga mõistliku hinnaga energiat,“ rääkis Arula kahe puidutööstuse energiakoostööst. Tema sõnul on ainus proovikivi olnud koostootmisjaama natuke madalama temperatuuriga soojus, kui on vajalik puidutööstuses.
Tavaline puidutööstuse kuivati tahab 110-kraadist vett, koostootmisjaamast saab 90-kraadist vett. Arula kinnitusel on sellega siiski hakkama saadud ja ettevõtete koostöö on edukalt kestnud juba neli aastat.
Ka Toftani teises, vanemas tehases on soojatootmine lahendatud oma puukoore küttega. Elektrit ostetakse Martin Arula ütlusel pakkujatelt, kellel on parimad tingimused ehk mõistlik hind. Oma päikesejaama ehitusest Arula vaimustuses ei ole. Kogu tehase tarbimisvajadust päikesepaneelidega nagunii katta ei suuda ja ka tasuvus ei ahvatle. „Mõned katused meil on, kuhu saaks paneele panna, kuid kardan, et see oleks meie mõistes liiga pika tasuvusajaga,“ ütleb Arula. Ta lisab, et kardetavasti kisub päikesepaneelidesse investeerimine tähelepanu ära põhitegevuselt, samas kui finantsiliselt on selle investeeringu mõju kaheldav. „Ainuüksi mure keskkonna pärast ei saa olla investeeringu põhjuseks,“ on ta seisukohal. „Me ei saa oma äri rajada taastuvenergiale, eriti nüüd, kui taastuvenergiale ei laiene enam ühtegi toetust. Seepärast ei ole mõtet ise energiat toota,“ leiab Arula.
Päikesejaam oli puidufirmale loogiline jätk
Seevastu Palmakos leiti, et just päikeseelektrijaam on loogiline jätk nende energiatõhususe investeeringutes. Graanulitehas, millega antakse maksimaalne väärtus taaskogutud puidujäätmetele, sai Palmakol valmis 2012. aastal. Seejärel leiti, et puit on peamise toorainena maksimaalselt ära kasutatud. Tuli otsida uusi võimalusi, sest juhatuse esimehe Rain Raudsepa kinnitusel on energiakulu puidutööstuses oluline kulurida. „Tegime elektrijaama otsuse ajal, kui samas võimsuses jaamasid veel palju polnud tööle saadud,“ meenutab Raudsepp ja lisab, et riskide maandamisele aitas toona palju kaasa ka taastuvenergia toetus.
Palmako ehitas Kavastu tootmiskompleksi juurde päikesejaama, mille võimsus on 900 kW. Tootmiskompleksi kogu elektrivajadus on ligi 1700–1800 kW, millest graanulitootmine nõuab umbes 850 kW. Raudsepa andmetel tähendab see, et kevad-suvistel päikesepaistelistel tööpäevadel on võimalik päikeseenergiaga katta pea pool energiavajadusest. Nädalavahetustel, kui töötab ainult graanulitehas, saab mõned tunnid (kui päike on kõrgel) hakkama ka üksnes päikesejaamast tuleva energiaga. Aastas katab päike ligi 12% Kavastu tootmise energiavajadusest.
Mõningane kokkuhoid tuleb ka muutuvkuludes. Kui päikesejaam toodab elektrit ja võrgust ei pea seda juurde ostma, siis ei pea maksma Elektrilevile ülekandetasu 0,09 senti kWh kohta.
Palmako päikeseelektrijaam on töötanud kaks aastat. Raudsepp on rahul, et esimestel aastatel on õnnestunud saavutada planeeritud tootmisvõimsus. Kuna päikeseelektrijaama oodatav eluiga on 25 aastat, siis on Raudsepa sõnul veel vara öelda, kas elektrijaama tootlikkus püsib ekspluatatsiooniperioodi lõpuni. „Plaaniline tasuvusaeg on ligi 10 aastat, mis on väga pikk aeg ja sõltub paljuski päikesepaneelide kasuteguri kahanemisest ajas ja muu energia hinnast. Elame, näeme,“ ütleb Raudsepp investeeringu tasuvuse kohta.
Palmako on lisaks päikeseelektrijaamale otsinud võimalusi keskkonnasäästlikeks energialahendusteks ka mujalt. Soojusenergiat toodetakse kõikides tehastes töötlemise käigus tekkivatest jääkidest. Tootmises tekkivad puidujäägid pressitakse graanuliks samas tootmiskompleksis, kus jäätmed tekivad. Sellega vähendatakse transpordikoormust.
Tehaste valgustamisel on üle mindud isereguleeruva valgustugevusega LED-valgustitele. Tootmishallide uuendatud valgustus kasutab dimmerdatavaid LED-valgusteid, mis saavad infot valgus- ja liikumisanduritelt.
Ka toodangu valmistamisel püütakse kursis olla uute energiat säästvate tehniliste lahendustega. Näiteks liimpuidu tootmise uue tehnoloogia puhul kasutatakse elektrienergiat regenereerivaid mootoreid, mis seiskamisel/pidurdamisel muutuvad generaatoriks ja toodavad energiat võrku. „Igal võimalusel püütakse protsesse juhtima saada kontrollerid või arvutid,“ kinnitab Raudsepp.
Uute arenduste jaoks hoitakse silm peal Li-ion akudel, mis on avanud võimaluse elektri laiemaks kasutamiseks tehaste siselogistikas. Raudsepa sõnul testitakse praegu Li-ion tõstukeid, et asendada nendega tavapärased sisepõlemismootoritega tõstukid.
Ka Graanul Investis liigutakse energiasäästu otsimisega logistikasse. Jaano Haidla sõnul on ettevõtte tootmine juba nii kõrge efektiivsusega, et säästlike lahenduste raskuskese liigub transpordiahelale ja efektiivsemale majandamisele. „Järgmiste edasiarendustena keskendume LNG-laevade ja elektri- või biogaasiveoautode ja -frontaallaadurite lahendustele,“ lubab Haidla Eesti puidutööstuse lipulaevas uute keskkonnasõbralike energialahenduste otsingute jätkumist.
LED-valgustus annab energiasäästu
LED-valgustus sobib energiasäästuvahendina ettevõtetele, kus valgustus on kasutusel enamiku ööpäevast. Sääst energiakuludelt võib olla märkimisväärne, kuna LED tarbib tavavalgustusest kuni 80% vähem elektrit.
LED-valgustus on majanduslikult väga kasulik mitme vahetusega töötavates tootmisettevõtetes, parkimismajades, loomafarmides, kaubanduskeskustes, lao- ja logistikahoonetes.
Eesti Energia valgusteenuse insener Sten Pajula märgib, et viie kuni kümne aasta perspektiivis võib ettevõte säästa valgustuse energiakuludelt kümneid tuhandeid eurosid.
„Valgustustehnoloogiad on viimase viie aastaga muutunud oluliselt efektiivsemaks ja odavamaks. LED-tehnoloogia on pika elueaga ja praktiliselt hooldusvaba, mistõttu väheneb igakuine hooldus- ja energiakulu. Tänapäevased juhtimissüsteemid annavad võimaluse saavutada lisavõitu, rakendades valgus- ja liikumispõhist juhtimist ning arvestades ettevõtte, töötajate ja ruumi spetsiifilisi vajadusi,“ lisab Sten Pajula.
Pajula toob välja, et LED-valgustite kasutamisel väheneb ka hoolduskulu, sest jääb ära sagedane valgusallikate vahetamine.
Pajula toob näitena valgustite vahetamise ühes viiekorruselises parkimismajas. 4000 m2 suurusel pinnal vahetati 367 luminofoor-valgusallikat välja LED-valgustite vastu.
Parkimismaja haldaja säästab uue valgustuslahendusega aastas 5601 eurot ehk 55% valgustuse elektrikuludelt. Uue lahenduse 11-aastase eluea jooksul tähendab see 69 873 eurost säästu.
Kommentaar: Tööstuses on laiad võimalused keskonnasõbralikeks energialahendusteks
Maret Martsepp, Adveni turundus- ja kommunikatsioonijuht
Tööstuses on võimalik mitmeid protsesse muuta efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks energiatootmise, tööstusliku veetöötluse, aurustamismeetodi ning materjalide ja kõrvalsaaduste taaskasutamise ja töötlemise abil.
Tööstusprotsesside kõige levinum energiatootmise vorm on tõenäoliselt seotud tööstusliku auru ja kuuma vee vajadustega. Kuna auru kogus on sageli oluline kulutegur, siis otsivad ettevõtted ka võimalusi selle kulu vähendamiseks.
Tootmisvõimsuse kasvades on vaja suuremat auru kogust ja sageli lahendatakse see uue investeeringuga tehasesse. Samas annab hõlpsasti kasutada võimalusi, mida pakuvad soojuse kogumine ja liigse auru taaskasutamine. Selle tulemusel võib auru vajadus väheneda kuni 40%.
Oluline tegur on veetõhususe parendamine. Tänapäeva tehnoloogia abil saab tööstusliku protsessi vee puhastada isegi joogiveeks ning samal ajal saab veest kätte kemikaale, mida võib uuesti kasutada.
Veeahelate sulgemine võimaldab näiteks jahutussüsteemis kasutada ringlemas sama vett ja uut vett ei pea algsest veeallikast juurde võtma. Jahutusvett jahutatakse järk-järgult ja sellest on võimalik kasutamiseks kätte saada ka soojus. Tõhusam veekasutus aitab ettevõttel hõlpsasti veetarbimist üle 30% vähendada.
Peaaegu kõik tööstusharud toodavad kõrvalsaadusi, mis lähevad pärast tootmisprotsessi raisku: tooraine, reovesi, raisatud energia ja kemikaalid. Nüüd saab kõrvalsaadusi taaskasutada või lisaväärtusega kaupadeks töödelda. Tööstuste huvi selle vastu kasvab. Adveni projektides on umbes 90% juhtudel kaalumisel kõrvalsaaduste kasutamine.
Hea teada
Adveni parimad näited tööstuste keskkonnasõbralikest energialahendustest
- DuPonti kontserni kuuluvas FinnFeed Finland OY Naantali tehases vähendati aurukasutust ligi 40%. Samal ajal vähenes radikaalselt ka süsinikujalajälg. Tehase koguenergiatarve on vähenenud ligi 30%.
- Pinnaviimistlusvahendite tootja Mirka jäätmevood töödeldakse prügilasse ladestamise asemel ümber energiaks. Koostöö Mirka ja Adveni vahel sai alguse Mirka strateegilisest otsusest keskenduda oma põhiärile ning loobuda ise energia ja auru tootmisest.
- Soome suurimal piimatöötlejal Valiol on mitu suurt tehast, kus on fossiilkütuste kasutamine asendatud biokütustega.
