Ühes oma varasemas juhtkirjas tõin välja, et ettevõtte efektiivsuse suurendamine on mitmevõistlus, kus võitjaks tulemiseks ei piisa ainult ühel alal väga hea olemisest. Usun seda ikka veel, praeguses maailmas on vaja tööstusettevõtete äriprotsessid ümber mõtestada ja vaadelda kogu tarneahelat terviklikult, et aidata viia tootlikkus uuele tasemele.
Innovatsiooni üksi ei tee
Kuidas taastada majandus pikaajalises vaates, on küsimus, mis tuleb riigil lahenda. Ettevõtja asi on ses olukorras tõhusamalt tegutseda. Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) 2020, mis annab ülevaate EL-i riikide digivaldkonna edusammudest, soovitab praegu pöörata rohkem tähelepanu näitajatele, mis on olulised jõulisema ja vastupidavama digipöörde ja majanduse taastamise jaoks.
Digivaldkonnale on taastumisel pandud oluline rõhk, silmas on peetud väga suure läbilaskevõimega võrke ja 5G-d, digioskusi ja avalikke digiteenuseid. 2020. aastal on Eesti indeksis 7. kohal. Eesti majanduse üheks proovikiviks peetakse endiselt nende ettevõtete digitaliseerimist, kes digitehnoloogia võimalusi veel täielikult ära ei kasuta, ning digitehnoloogia üldisemat integreerimist.
Kriis sundis ettevõtteid kiiremini muutusteni jõudma, et konkurentsis ellu jääda ja tänavune aasta on meile näidanud, et digitehnoloogiate kasutamine kõigis majandusharudes kasvab. Digipööre Eesti tööstustes eeldab seda, et äriprotsessid tuleb päriselt ümber mõtestada ja protsesside kaardistamisest tegelike ümberkorraldusteni jõuda. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor on siin teistele sektoritele toeks. Loodame, et ka riik leiab võimalusi nende protsesside toetamiseks, et saaksime ühiselt kriisist tugevamatena välja tulla.
Hakkame tööjõudu väärindama
Kõrgtehnoloogilisest tootmisest saab rääkida ka näiteks marjaistanduses või piimafarmis, kus teadus-arendustöödesse panustades nutikamalt tootearendusega tegeletakse. Muutusi aitavad ellu viia uute oskustega inimesed, kelle kvalifikatsioon vastab nõudmistele. Koostöö ülikoolide või teadusasutustega, samuti valdkondade vahel on uus norm.
Eestis on tööjõud aina kallim, mis tähendab, et olemasolevate inimeste väärtust võiks suurendada. Ettevõtete vajadused muutuvad kiiresti, aina enam lähevad hinda ka valdkondlikud IKT-oskused, sest töö on muutunud keerukamaks.
Õnneks hakkab haridussüsteem olukorraga kohanema ja tasapisi on pakkumisel „haridusampsud“, et kiiremini vajalikku tööjõudu ette valmistada. Eeskujuks saab tuua IKT-sektori initsiatiivil loodud ümberõppeprogrammi „Vali IT!“, mille järele on olnud suur nõudlus. Firmade jaoks on programmi lõpetanud head tööjõu lisaallikad. Mudelina saab seda programmi kasutada ka teistes valdkondades.
Toetused digitaliseerimiseks
20% Euroopa Liidu 750 miljardi euro suurusest koroonapaketist on mõeldud digitaalsetesse projektidesse investeerimiseks. Eestis oleks väga palju kasu sellest, kui toetuste kasutamisel seataks fookusesse lisaks ettevõtete digitaliseerimise toetamisele ka elanikkonna digioskuste arendamine, sidetaristu arendamine ja 5G ühenduse abil traditsiooniliste sektorite kasvu kiirendamine.
Tegime sügisel seitsme liidu koostöös valitsusele ettepanekud 2021. a riigieelarve raha kasutamiseks: toetada tuleb ettevõtete protsesside digitaliseerimist, innovatsiooni konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste loomisel, ekspordi kasvu ning tööturu vajadustele vastavat ümber- ja täiendõpet. Lisaks on tulevikus terendamas rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm – veel üks lootustandev vahend riigi innovatsioonisüsteemis.
Julgustan otsuste tegemisel mõtlema sellele, kuidas ettevõte ka viie aasta pärast konkurentsis püsiks. Tähtis on aru saada, millistes protsessides tehnoloogiate kasutuselevõtmine aitab äri kasvatada.
Soovitan uurida automatiseerimise/digitaliseerimisega alustamiseks kõiki meetmeid, mida pakub EAS, testida ettevõtete digiküpsust DIGINNO projektis loodud rakenduse abil ning jälgida ITL-i ja Tallinna Ettevõtlusameti koostöös valminud 8-osalist sarja „Digitaliseerimise kiirkursused“.
