Lääne-Virumaa tööstusest võib kujuneda sealne arengumootor

Lääne-Virumaa on rahvaarvult ja sisemajanduse koguproduktilt (SKP) Eesti maakondadest viiendal kohal, kuid selge liider 11 vähemlinnastunud maakonna hulgas. Maakonna majandus põhineb suuresti traditsioonilistel majandusharudel ja ettevõtetel.

Sekundaarsektori SKP osas on maakond teisel kohal Ida-Virumaa järel ning tänapäevase majanduse suundumuste kohaselt on sektori osatähtsus veidi langenud ja tertsiaarsektori oma tõusnud. Ekspordinäitajatelt elaniku kohta on Lääne-Virumaa maakondade pingereas kolmandal kohal.

Ettevõtlusaktiivsus liiga väike ja keskmine palk samuti

Paraku võib täheldada maakonna sotsiaalmajanduslikus arengus mitmeid ebasoodsaid arengutrende – Eesti keskmisega võrreldes on SKP osatähtsus ja osakaal elaniku kohta langenud, ekspordimaht elaniku kohta kahanemas, tööpuuduse ja tööhõive määr kehvemad, hõivatute arv vähenenud, keskmine brutopalk madalam, ettevõtlusaktiivsus vaid 60%, uusettevõtluse tempo väiksem jms. Samuti kuulub maakond väheneva elanikkonnaga maakondade hulka, noorte jaoks pole lihtne tööstustöö enam atraktiivne ning odava tööjõu eelis rahvusvahelisel turul on samuti kadumas.

Negatiivsed trendid saab ümber pöörata

Nende negatiivsete trendide katkestamisel on maakonna tööstuse arengul oluline roll. Maakonna nn vedavateks tööstusharudeks on:

• ehitusmaterjalitööstus (sh puittoodete ja metallkonstruktsioonide valmistamine) maakonna tähtsaima tööstussektori ja suurima tööandjana;
• masinatööstus, mille osatähtsus on müügimahtude osas küll pigem tagasihoidlik, kuid müügitulu ja eriti ekspordi osatähtsuse poolest on maakonna kõrgeima lisandväärtusega tegevusala ning kõrge töötasu tõttu sotsiaalses mõttes maakonna mõjusaim tööstusharu;
• toiduainetööstus, mis konkureerib ehitusmaterjalide tootmisega küll tööhõive ja müügitulu osas tervikuna, kuid jääb alla eelkõige ekspordimahtudelt.

Need kolm tööstusharu moodustavad osatähtsuselt maakonna tööstuse kandva osa, andes 71% tööstuse tööhõivest, 70% tööstuse käibest ja 67% tööstuse ekspordist. Ülejäänud tööstuse „pilt“ on suhteliselt kirju – seal on nii rõiva- ja tekstiilitööstus, mööblitööstus kui ka muud tööstusettevõtted.

Paraku on üle 70% maakonna tööstusest madaltehnoloogiline ja vajab konkurentsis püsimiseks tõsist arenguhüpet. Ka on kõrgtehnoloogilises tööstuses peamiselt allhankel põhineva lihttöö osatähtsus suur. Madalama tehnoloogilise arengutasemega sektorid on küllaltki Eesti turu kesksed.

Siiski viitavad tööstuse ekspordi, müügitulu ja tööhõive näitajad keskmisest parematele eeldustele tootmise laiendamiseks ja ekspordiks. Kuna maakonnas on soodus sotsiaalne foon ettevõtluseks ja tööstuse arenguks, siis lihtsustab see tööstuste laiendamist ja rajamist.

Mis annaks Lääne-Viru tööstuste arengule hoogu?

Lääne-Viru maakonna arendamisel võivad küll olla olulise mõjuga suuremad taristuprojektid – eeskätt Kunda sadama ja sealsete laevaühenduste arendamine, raudtee uuendamine, Tallinna-Narva maantee ehitus jms –, kuid arenguvõtmeks on siiski pigem sealsete ettevõtete lisand­väärtuse suurendamine.

Seda saab teha tehnoloogilise moderniseerimise edendamise, tööjõuga parema kindlustamise ning ettevõtete vahelise koostöö tugevdamise kaudu.

Masinatööstuse laiendamine on igati mõttekas

Peamised proovikivid on ettevõtete tootlikkuse suurendamine ning tootmise efektiivsemaks muutmine automatiseerimise ja digitaliseerimise abil. Aga eelkõige tuleb tegeleda ärimudeli nüüdisajastamisega ja tootearenduse kaudu globaalses väärtusahelas soodsamale, kõrgemat lisandväärtust andvale positsioonile liikumisega.

Samuti on oluline üleminek madal- ja kesk-madaltehnoloogiliselt tootmiselt kesk-kõrgtehnoloogilisele tööstusele. Selle eeldus on eelkõige suurema tootlikkuse ning palgatasemega masinatööstuse laiendamine.
Vastavasisulise nihke soodustamisele aitab maakonnas kaasa ettevõtjate nõustamine ja koolitamine ning neile toetusvõimaluste ja arendusinvestorite otsimine.

Oluline on ka nutikas spetsialiseerumine maakonnale omaste tööstuste kasvuvaldkondades (eelkõige maakonnas suurt osatähtsust, pikaajalisi tootmistraditsioone ja oskusteavet omavas, kuid madala lisandväärtusega ehitusmaterjalitööstuses). Selle nihke soodustamiseks on vaja toetada tootearendust ja innovatsiooni nii üksikettevõtete kui ka ühiste huvidega ettevõtjate võrgustike ning klastrite käivitamise kaudu, samuti korraldada teemakohaseid koolitusi ja kogemuste vahetusi.

Huvitavad ja hea palgaga töökohad meelitaks oskustöölisi

Tööstuse areng võimaldab pakkuda spetsialistidele mitmeid atraktiivseid töökohti, mis eeldab eeskätt oskustööliste ettevalmistamist vastava kohandamisega nii kohalikes õppeasutustes kui ka toetusi mujal õppimiseks.

Oluline on kasvatada maakondlike ettevõtluse tugistruktuuride võimekust noorte ettevõtlikkuse suurendamisel, kujundada ettevõtlusvõrgustikke ning tuua maakonda digi-, tootearendus- ja turunduskompetentsi.

Lääne-Virumaast võiks saada ringmajanduse pioneer

Maakonna majanduseeldustele tuginedes võiks maakonna põhiliseks arengusuundumuseks saada ringmajanduse rakendamine – Lääne-Virumaa sobiks suisa üleriigilise kompleksse ringmajanduse katseprojekti käivitamiseks.
Selle idee teostumise eeldus on maakonna sotsiaalmajandusliku toimemudeli järk-järguline ümberkujundamine.

Tööstuse puhul tähendab see eelkõige ettevõtetevaheliste tootmisjääkide ja ressursside taas- ning uuskasutuse  süsteemi sisseseadmist.

Tootearenduses on vaja juurutada toodete taaskasutust ning tootmisprotsessi tehnoloogilist (sh automatiseerimine ja digitaliseerimine) arendamist. Ärimudeli uuendamisel on vaja ringmajanduse ja ressursisäästu põhimõtteid võimalikult laialdaselt järgida.

Ühtlasi loob ringmajanduse printsiipide maakonnaülene kompleksne rakendamine täiendava initsiatiivi väikeettevõtluse laienemiseks, sh uute tööstusettevõtete ja töökohtade tekkeks. Kuid niisuguse lähenemise elluviimiseks on vaja, et avalik võim, elanikud, tarbijaskond ning ettevõtjad seaksid selle oma tegevusi plaanides eesmärgiks.

Arengueeldustelt jääb Lääne-Viru alla vaid Harjumaale

• Tööstusliku pärandi poolest on Lääne-Virumaa üks Eesti olulisemaid maakondi, kus asub 6% Eesti 20 ja enama töötajaga tööstusettevõtetest. Maakonna tööstus on mitmekesine ja tegevusalade lõikes pole selget spetsialiseerumist. See loob eeldused erinevate tegevusalade vastastikku rikastavaks arenguks.
• Maakonna logistiline asend Eesti sise- ja välisturgude suhtes on soodne ning logistiline taristu (põhimaanteed, raudtee, maagaasivõrk) on Eestis üks paremaid, asetsedes Tallinna-Peterburi ühendusteel. Võimalus on ka meretranspordiks Kunda sadama kaudu.
• Maakonna majandust iseloomustab tugevate brändide olemasolu tööstuses ja Eestis ainulaadsete tehaste olemasolu (AS Kunda Nordic Tsement, Wienerberger AS, Estonian Cell AS, Palmse Mehaanikakoda). Tugevaid brände leiab ka näiteks kaubanduses (OG Elektra AS). See eristab maakonna majandust enamikust Eesti väiksematest maakondadest.
• Lääne-Virumaa tugevus on suhteliselt suur ekspordisektori osatähtsus. Paraku põhineb see Eesti keskmisega võrrelduna vähesemal arvul ettevõtetel, on tugevalt sõltuv majanduskonjunktuurist ning ohustatud nii Euroopa Liidu karmistuvast kliimapoliitikast kui ka naaberriikidest ebasoodsamast maksu- ja hinnapoliitikast.
• Maakond paistab silma maavarade (fosforiit, põlevkivi, kõrgemargiline ja tsemenditootmiseks sobiv lubjakivi, (keraamiline) savi) poolest. Maakonnas on mitmed suured kohalikke maavarasid väärindavad ettevõtted. Siiski on ehitusmaterjalide turu maht piiratud ja põlevkivikasutus ning fosforiidi kasutuselevõtt ebaselge kaevandamisperspektiiviga.
• Lääne-Virumaa on üks parimate eeldustega maakond toiduainete tootmiseks – siin toodetakse üle kümnendiku Eesti lihast ja piimast. Metsavarudelt ja raiemahtudelt on maakond keskmiste hulgas.
• Töötlevas tööstuses hõivatutest on keskhariduse ja kutsega 35% ning kõrgharidusega 20%. Probleem on, et noored ei pöördu pärast õpingute lõppu maakonda tagasi.

Artikkel tugineb 2019. aastal Lääne-Viru Arenduskeskuse tellimusel OÜ Geomedia tehtud uuringule „Eelised ja piirangud Lääne-Viru maakonna tööstusettevõtete konkurentsivõime kasvuks“. Uuringu läbiviimist toetas EL-i regionaalarengu fond.