Elektroonikatoodete suurenenud nõudlus koosmõjus koroonakriisiga on üle maailma tekitanud komponentide tarnehäireid, mis mõjutavad tugevalt ka Eesti tehaseid. Samas loodavad Eesti tootjad uutele võimalustele, mida võib olukord siinsetele tehastele edaspidi pakkuda.
Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuhi Arno Kolgi sõnul teevad tarneraskused tehastes tootmise planeerimise küll keerulisemaks, kuid pikemas perspektiivis on see sektori jaoks positiivne probleem. „Praegune olukord näitab väga selgelt, et nõudlus elektroonika järele on hüppeliselt kasvanud ja trendid toetavad nõudluse hoogsat kasvu ka tulevikus,” selgitas Kolk.
“Tehnoloogia ja digitaliseerimise areng nõuab järjest enam elektroonikat, mis tähendab, et elektroonikatööstus peab suutma oma tootmismahtudega järele tulla. Siin on kindlasti ka Eestil võimalus meelitada enda juurde suuri investeeringuid – nii Euroopa Liit kui ka USA on otsustanud, et pooljuhid ehk kaasaegse elektroonika kõige olulisemad lähtematerjalid on strateegiliselt tähtsad tooted ja nende tootmine tuleb tuua geograafiliselt lähemale,“ selgitas Kolk.
USA elektroonikatööstushiiu, elektroonikakomponentide tarnetega tegeleva Arrow Electronicsi Baltikumi müügijuhi Hanno Septeri sõnul tekkisid esimesed selged märgid kasvava nõudlusega kaasnenud komponentide tarneraskustest mullu sügisel. “Aasta lõpus olid tarneraskused juba väga teravad – komponendid, mille tarneaeg on tavaliselt 12 nädalat, venisid juba 26-28 nädala peale. Praeguseks on probleem veelgi süvenenud ja tarneajad ulatuvad juba 52 nädala pikkusteks,” rääkis Septer.
“Elektroonikatooted koosnevad sadadest komponentidest ja ka ühe hilinemine võib saada probleemiks. Need, kes tahavad täna hakata komponentide tellimusi esitama, saavad suure tõenäosusega nendest komponentidest tooteid kokku panema hakata järgmise aasta samal ajal,” selgitas Septer olukorda.
Tarneraskutest on mõjutatud kõik tootjad. “Tänaseks puudutavad tarneprobleemid kõike alates mikroskeemidest kuni takistite ja kondensaatoriteni. Suurimad probleeme on näiteks mikrokontrollerite ja erinevate komponentidega, mis lähevad IoT seadmetesse,” sõnas Septer, kelle sõnul ei ole tarneraskuste põhi veel käes. “Kõik komponentide tootjate tehased saavad hetkel rohkem tellimusi kui toodangut välja suudavad saata.”
Samas on Septeri sõnul tegemist elektroonikatööstuse jaoks positiivse probleemiga, sest kasvanud nõudlus toob sektorisse tööd juurde, sealjuures ka Eesti elektroonikatehastesse. “Praegune olukord näitab, et elektroonika järele on aina suurenev nõudlus ja kuigi hetkel on raske, läheb peale investeeringuid uutesse tehastesse olukord paremaks,” kommenteeris Septer komponentide pakkumise taastumise perspektiive.
Põhjused ei ole vaid koroonas
Maailmas pooljuhtide tootmises esirinnas oleva Taiwani Elektri- ja Elektroonikatootjate Liidu (TEEMA) asepresident Roger Liao sõnul on pooljuhtide puudus terav eriti just autotööstuses.
“2020. aasta alguses, mil COVID-19 pandeemia algas, ennustati autotööstuses nõudluse järsku langust, kuna linnasid pandi lukku ja inimesed lükkasid oma suuri oste eesootava majanduslanguse valguses edasi ning autotööstused tühistasid kiiresti oma tellimused tarnijatega,” selgitas Liao ja lisas, et samas kasvatas pandeemia nõudlust nutitelefonide ning süle- ja tahvelarvutite järele, kuna inimesed hakkasid kodust töötama ja õppima. “Nõudluse kasvu panustas ka 5G, mängude, digitaalse transformatsiooni ja kontaktivaba majanduse areng.”
Autotööstuse nõudlus taastus TEEMA asepresidendi sõnul juba eelmise aasta viimases kvartalis. “Avalikkus oli pandeemia suhtes optimistlikum kui eeldati. Siiski olid autotööstusettevõtted juba oma tellimused tühistanud ning kuna selles tööstusharus harrastatakse tavaliselt täppisajastatud tootmist, mis tähendab minimaalset laovaru, põhjustas see suure nõudluse kasvu, mida ei suudetud õigeaegselt täita,” selgitas Liao.
Nõudluse kiire taastumine ja elektroonika buum
Euroopas, sh Eestis, Põhja-Ameerikas ja Aasias elektroonikakomponentide tarnimisega tegeleva TTI Euroopa suuna tarneahela direktori Felix Corbetti sõnul nägi ettevõte broneeringute jõulist taastumist Aasias juba 2020. aasta teise kvartali lõpus pärast suurenenud nõudlust kodus töötamise seadmete järele nagu arvutid, tahvelarvutid, sideseadmed ja nutitelefonid. “Kolmas kvartal näitas ka autotööstuse nõudlus kiiret taastumist, esmalt Aasias, siis Euroopas ja Ameerikas, kus nõudlus uute EV ja ADAS mudelite järele kasvas ja suured autotootjad tasakaalustasid oma tooteportfelli elektrifitseerimise suunas, mis omakorda oluliselt mitmekordistab passiivsete ja diskreetkomponentide hulka ühiku kohta,” kommenteeris Corbett.
“Samal ajal näeme, et tarneajad tõusevad kõigi komponentide lõikes, kuid kõige olulisemalt diskreetsete pooljuhtide, pindliitekondensaatorite ja -takistite osas, kuna teatud piirkondades tegelevad tootjad regioonide lukkupaneku perioodis tekkinud mahajäämuse tasategemisega ja väljakutsega tagada tarnete vedu olukorras, kus õhutransport on endiselt piiratud. Eelkõige on olnud piiratud pakkumist meretranspordis ja saadetiste kindlustamise kulud on kiiresti kasvanud,” kommenteeris Corbett.
Lisaks kasvavale tarneajale liiguvad tema sõnul ka kulud ülespoole, kuna passiivkomponentide tootmisel kasutatavate peamiste metallide ja plastide hind kasvab jätkuvalt ning kasvavad ka pooljuhtkomponentide tootmiseks vajalike pooljuhtplaatide lisakulud, võrreldes Covidi-eelse tasemega. “Oleme juba näinud hinnatõusu kõigis piirkondades, kus tootjad nende uute väljakutsetega kohanevad,” sõnas Corbett.
Tellijatelt oodatakse pikaaegseid graafikuid
Millised on komponentide tarnijate soovitused tellijatele praeguses olukorras? Nii Arrow Electronicsi kui ka TTI esindajad rõhutavad eelkõige vajadust olla võimalikult läbipaistev ja prognoosida oma tulevasi tarneid ette võimalikult pikaks perioodiks. “Esimene soovitus on jagada oma plaane, sest alles siis võtavad komponentide valmistajad need enda tootmisplaanidesse ja seda suurem on tõenäosus vajalikke komponente saada,” sõnas Septer, lisades, et tootmisjuhtidel on vaja planeerida tootmist järgmise kevadeni ja anda tarnegraafik ette vähemalt kuus kuud kuni aasta. “Oleme olnud ka olukorras, kus soovitakse ette teada 18 kuu vajadusi.”
Sama oluline on tema sõnul anda tarnegraafikutes reaalseid tarbeid, mitte lisada kahekordseid koguseid lootuses, et siis saab vähemalt poole kogusest kätte. “Nii tekib tarneahelasse palju “õhku” ja olukord läheb veelgi hullemaks,” sõnas Septer. “See oli probleemiks aastatel 1995 ja 2000, kuid hiljem on sellest õnneks õpitud ja enamik tehaseid esitavad oma reaalseid vajadusi.”
Nõudluse muutusteks on ettevalmistusi teinud ka tarnijad. “Investeerisime pidevalt laovarudesse ka nõudluse languse ajal 2019. aastal, et tagada klientidele laos vajalikud tooted, mis on kohe valmis transpordiks. Nii oleme suutnud kiiresti tuvastada trende ja kohandada vastavalt sellele oma backlog-i, et kõrvaldada tootmisaegade kõikumise mõju meie klientidele,” sõnas Corbett.
Komponentide tootjad teevad suuri investeeringuid
Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuhi Arno Kolgi sõnul on nii pooljuht- kui passiivkomponentide tööstus investeerimas miljardeid uute tehaste asutamisesse ja olemasolevate laiendamisse, et rahuldada komponentide kasvavat nõudlust. “Täna on pooljuhttööstus globaalne ja igal regioonil on oma fookus: näiteks toodetakse 5 ja 7nm mikroskeeme vaid Taiwanis ja Koreas, litograafiaseadmeid Hollandis ja arendustarkvara valdavalt USAs. Uus suundumus on tuua arendus ja tootmine kõikidesse regioonidesse kohapeale, et parandada varustuskindlust. Pooljuhttööstuse liidu SIA tellitud värske uuringu järgi nõuaks selline dubleerimine, aga ligi 1 triljoni dollari suurust investeeringut ja tähendaks ka pooljuhtseadiste 35-65% hinnatõusu, mis lõpuks peegeldub ka elektroonikatoodete lõpphindades,” selgitas Kolk.
