Tööstus 4.0 põhimõtete rakendamise vajadus jõuab peagi kätte kõigile tootmisfirmadele, kes arenguga kaasa soovivad kulgeda, vastasel juhul aga jäävad nad varem või hiljem konkurentsile jalgu ning lõpuks tõrjutakse üldse turult välja.
27. mail 2021 korraldavad Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ETL), Eesti Elektroonikatööstuse Liit, EAS ja TalTech koostöös mitme tehnoloogiaettevõttega järjekorras seitsmenda tööstuse digitaliseerimise konverentsi Industry 4.0 in Practice 2021. Konverents saab teoks rahvusvahelise DINNOCAP projekti raames Euroopa Regionaalarengu Fondi INTERREG Läänemere programmi rahalisel toel ning see peetakse n-ö hübriidvormis – ettekandjad viibivad TTÜ Mektorys ning osalejad-kuulajad saavad ettekandeid jälgida virtuaalse konverentsiplatvormi Worksup vahendusel.
Konverentsi esinejate seas on inseneriteaduskonna arendusjuht, mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Tauno Otto, kes veab muuhulgas nutika tootmise tuumiktaristu (SmartIC) uurimisprojekti ning on näiteks uuringu „Innovatsiooni raamistik väljakutsetele orienteeritud intelligentsele tootmisele” kaasautor.
Tauno Otto hinnangul vajavad tootmisettevõtted igasugust infot, mis aitaks neil tootmist järjest nutikamale järjele tõsta. Seda saavutada aitavate arendusprojektide läbiviimiseks napib meie valdavalt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kilda liigituvates tööstusfirmades sageli sisemist tarkust ja pealehakkamist. Sestap on just neile suunatud ka Industry 4.0 konverentsi temaatika.
Tauno Otto tõdeb, et ega infot Tööstus 4.0 olemusest, näiteks sellest, kuidas tehisintellekt või koosterobotid tootmisprotsessi muuta võiksid, meil liialt palju saadaval ei ole. Erinevalt näiteks Soomest, kus ainuüksi tööstusroboteid on elaniku kohta kümme korda rohkem kui Eestis. Aga just sellest tööstuse efektiivsus ja tootlikkus tulenebki.
„Kõigepealt kätkeb Tööstus 4.0 endas digitaliseerimist – koostöörobotid, tehisintellekt, liitreaalsus, nn asjade internet. Viimasel ajal on sellele lisandunud ka rohepöörde aspekt – ettevõtetel tuleb olla efektiivne, kasutades materjale säästlikult ja ka korduvalt ning olla kokkuhoidev kogu oma majandamises,” selgitab Otto. „Teinekord võibki efektiivsuse kasvatamise võti peituda just nendest asjaoludes. „See tähendab omamoodi kaksikpööret, mille üks pool on digi-, teine rohepööre.”
Küsimustele vastab Tauno Otto.
Mis peaks motiveerima ettevõtteid nende pööretega tegelema, sest kõik see tähendab neile ju ka arvestatavaid kulusid?
Eesti oma turg on nii väike, et valdavalt meie tööstusettevõtted on orienteeritud ekspordile, 70–80% tööstustoodangust läheb ekspordiks. Meie tööjõukulud on veel suhteliselt odavad, meie energiahinnad on samuti suhteliselt madalad ja kui muus maailmas on see kõik kallim, siis me suudamegi olla sellega võrreldes efektiivsemad. Oluline on igale poole n-ö kohale jõuda. Ja siin annab digitaliseerimine suurt efekti, sest kui füüsiliselt on keeruline igas riigis oma esindust pidada, siis e-kanalite kaudu muutub see võimalus märksa avaramaks.
Millistes valdkondades on juba areng tuntav ja millised vajavad ehk suuremat järeleaitamist?
Kindlasti vajab järeleaitamist robootika valdkond, sest meil on tööstusroboteid kasutuses kordades vähem, kui Euroopa Liidu vanemates riikides. Sellest tuleneb ka tootlikkuse tase. Hea ja kõigile nähtav näide on supermarketid, kuhu tavakassade kõrvale on ilmunud ka automaatkassad. Paralleel tööstusega on ilmne – kui ühe manuaalse tööpingi asemele õnnestub panna näiteks kümme arvjuhtimisega tööpinki ja neid kõiki kokku teenindab ka robot, siis läbi selle, et inimesi on vähem ja masinad suudavad protsesse iseseisvalt hallata, tuleb ka märkimisväärne tööviljakuse kasv. Kusjuures masinate töö on ka üldjuhul kvaliteetsem ja toimub 24/7.
Millised need pudelikaelad senini on olnud, kuhu digitaliseerimine kinni kipub jääma?
Üks on see, et ettevõtetes ei teata, millised võimalused üldse on olemas ning kõike püütakse iseenda tarkusest ja oma jõududega teha. Ise pusimine on ju eestlasele väga iseloomulik. Ka selles on meie konverentsi üks mõte, et tuua välja edulugusid firmadest, kes on digitaliseerimise vallas juba häid tulemusi saavutanud. Kes reageerisid muutustele kiiresti, panustasid näiteks e-kaubanduse arendamisse, kes muutis oma müügistrateegiat, kes orienteerus uutele sihtriikidele, neil läheb praegu kindlasti paremini kui varem.
Jääb siis iga ettevõtte enda välja rehkendada, milles tema jaoks Tööstus 4.0 ennekõike võiks väljenduda?
Kõik algab juhtkonnast, kes peab vastu võtma konkreetsed otsused ja nende vajalikkuse töötajatele arusaadavaks tegema. Ettevõttes tuleb teadvustada, kuidas kõik automatiseerimise vahendid, digitaliseerimine jm aitab parandada ettevõtte kohalolekut piiri taga, tõsta tootlikkust ning parandada tööviljakust.
Kas abiks võiks olla ettevõttesse innovatsioonispetsialisti palkamine, kasvõi ajutiselt?
Oleks kindlasti abi. Neid võimalusi, kuidas seda teha, on päris rohkesti saadaval. Näiteks juba erialaliitude juures on ametis teadusnõunikud, kes aitavad kogu liidu liikmetel tegeleda teadusmahukate projektidega. Teiseks on EAS-i toetusmeetmed, hiljuti oli käimas Norra-Eesti digitaliseerimise programm. Enamasti on nende toetuste saamise üks tingimus uute töökohtade loomine, sh ka spetsialistide palkamine, kes aitavad digi- ja rohepööret ellu viia.
Mida konverents veel ettevõtetele peale edulugude vahendamise praktilist pakub?
Konverentsil tutvustame arenduse ja innovatsiooni ning robootika suunalise digiinnovatsiooni keskust ja selle pakutavaid võimalusi. See on Euroopa Liidu üks toetusmeetmetest, milles löövad kaasa TalTech, Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool. Nende keskuste eesmärk on järgmise seitsme aasta jooksul aidata edendada innovatsiooni ja robootika erendamist just väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.
Meie digiinnovatsiooni keskuse iga-aastane eelarve saab olema kusagil kaks miljonit eurot. Konverentsil oma edulugusid esitanud ettevõtjad on saanud läbi selle uusi kasulikke kontakte ning sealt on sündinud ka mitu startup-ettevõtte ideed. Lisaks on see väga tänuväärne kogemuste vahetamise koht.
Kuivõrd ettevõtetes teadvustatakse, et digitaliseerimine on pikk protsess, mille edukus sõltub järjekindlusest?
See teadmine, et digitaliseerida on vaja, näib, et on olemas. Seda näitab kasvõi taotlemise aktiivsus, kui EAS-is mõni seda valdkonda puudutav toetusmeede avaneb. Pigem on probleem selles, et ei hoomata protsessi kui tervikut, vaid jäädakse kinni mingi ühe asja ajamisse. Tööstus 4.0 puhul koosneb see tervik kolmest peamisest komponendist. Esiteks ärimudeli väljatöötamine nii, et see võimaldaks rohkem müüa erinevatele turgudele, teiseks tarkvara olemasolu, et info liiguks ja jõuaks sinuni õigeaegselt, ning kolmandaks tehnika – masinlugevad seadmed, andurid, tööstuslike asjade internet, mis võimaldavad vajaliku andmevoo tööstusest kätte saada. Neid kolme asjaolu tuleb käsitleda võrdselt tähtsatena, siis kulgeb Tööstus 4.0 juurutamine probleemideta.
Kuidas saab ülikool haridus- ja teadusasutusena olla ettevõtetele abiks?
Ühest küljest muidugi sellega, et ülikool koolitab ju välja neid insenere, kes tulevikus lähevad firmadesse, vaatavad seal asjad n-ö värske pilguga üle ja oskavad siis juba hinnata ning tähelepanu juhtida sellele, kui näiteks protsessid on jäänud kusagil vanamoodsatena seisma. Teisalt saavad ülikool ja teadlased osaleda konkreetsetes arendustöödes. Nii on meil palju erinevaid laboreid, mis pakuvad oma teenuseid. Ma võin kinnitada, et Tallinna Tehnikaülikool on tehisintellekti, asjade interneti jmt arendamisel ning laborite võimekuses heal järjel isegi kogu maailma teadusasutustega võrreldes.
Aktiivsem pool peaks selle koostöö algatamisel olema ikkagi ettevõte?
Jah, ka toetusmeetmed on valdavalt suunatud ikkagi ettevõtetele. Ettevõte peaks olema see, kes tuleb ja küsib. Suurte ettevõtete puhul ongi juba välja kujunemas niimoodi, et ülikool on loomuldasa nende partner. Väiksemad võib-olla nii lihtsalt meieni ei jõua.
Nende jaoks on konverents Industry 4.0 in Practice just hea koht, kus luua esimene kontakt mõne teadusasutusega. Üldjuhul viib asja edasi huvitava probleemi, selle lahendamise võimaluste ning probleemist huvituvate teadlaste kohtumine.
Kas ettevõtjad teavad, milliseid võimalusi teadus võib neile üldse pakkuda?
Tudengid on vahepeal rääkinud jah, et kutsutakse neid mõnda ettevõttesse tootmisinsenerina tööle ja noor inimene läheb siis suurte ootustega, et kasutada kõiki värskeid õpitud teadmisi ja olla uuendusmeelne, aga talle antakse Exceli-tabel ning öeldakse, et see ongi nüüd sinu põhiline töövahend.
Kui palju igapäevased majandusmured võivad pärssida ettevõtte digitaliseerimise edumeelseid plaane?
Tooraine hind ja selle kallinemine väga ei tohiks mõjutada, see on rohkem selline suurte turgude küsimus. Mõnevõrra probleemsem on logistika. Näiteks ettevõtted, kes on tugevalt sõltuvad Hiinast tulevast toorainest või pooltootest, on viimase aasta jooksul ilmselt tundnud tarneraskusi. Need on riskid, mis äritegevusega ikka kaasnevad ning võib-olla just digitaliseerimine on see võluvits, mis aitaks ka neid murekohti lahendada.
Kuidas Tööstus 4.0 kontseptsioon haakub praegu päevakajalise vajadusega kriisides hakkama saada?
Tööstus 4.0 ongi ettevõttele kriisikindlust tagav abinõu. Digitaliseerimisega kaasneb andmete paigutamine n-ö pilve, kust nad on otsustajatele kättesaadavad mistahes kohas. Näiteks me juba näeme, kuidas 5G-mobiilside tulek võimaldab rakendada virtuaalset juhtimist. Oleme teinud katseid, kus näiteks USA-st ja Itaaliast juhitakse läbi virtuaalreaalsuse tööstusrobotit, mis asub Eestis Tallinna Tehnikaülikoolis. See tähendab, et tulevikus ei pea me enam minema kodukontorist välja, et hoida tervet tehast töös. Nii võime laiendada kodukontori mõiste kodutehaseks.
Hea teada
Tööstus 4.0 ehk neljas tööstusrevolutsioon ehk asjade internet
- Tööstus 4.0 on uudsete tehnoloogiate rakendamine kogu tarneahela ulatuses tööstusettevõtte ressursside tõhusamaks kasutamiseks toetades uute, tarkade toodete ning seeläbi ka uuenduslike ärimudelite teket tööstuses.
- See on ka tööstuse ja tootmise tulevikuvisioon, kus infotehnoloogilised lahendused tõstavad konkurentsivõimet ja efektiivsust selle läbi, et ühendavad väärtusahelas kõik ressursid (andmed, inimesed, masinad).
- Kõige olulisem osa Tööstus 4.0 kontseptsioonist on tööstuse digitaliseerimine.
- See tähendab erinevate tehnoloogiate enda kasuks tööle panemist ning seeläbi masinate integreerimist terviklikuks süsteemiks, mille kaudu on võimalik saavutada suuremat efektiivsust ning tootlikkuse tõusu.
- Eesti konkurentsivõime säilitamiseks, aga veelgi enam parandamiseks, on vaja järgnevatel aastatel teha olulisi investeeringuid nii tööstuse tehnilise poole kui IT-lahenduste kaasajastamisse.
Ajalugu
Tööstus 1.0 – mehhaniseerimine
Tööstus 2.0 – masstootmine
Tööstus 3.0 – automatiseerimine
Tööstus 4.0 – küber-füüsilised süsteemid
Allikad: ITL, Leanway
