• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Tööstus väärib säilitamist, sest muidu jääme kriiside räsida

autor: Hallar Meybaum, Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht
mai 2021
Kategooria: Arvamus, TööstusEST mai 2021
Töötlev tööstus – kas valge vares või must hobune? Tööstus väärib säilitamist, sest muidu jääme kriiside räsida. Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Raul Mee / Scanpix

Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Raul Mee / Scanpix

Elame suurte muutuste keerises, ise veel täpselt adumata, mida tulevik toob kodanikule, ettevõttele ja regulaatorile ehk valitsusele. Käimas on neljas tööstusrevolutsioon, mille käigus inimesed asendatakse robotitega.

Euroopa Liit on roheleppe kinnitanud, muutumaks 2050. aastal kliimaneutraalseks. COVID-19 on inimeste tavaelu muutnud teadmata ajaks, ettevõtete tarneahelad on katkenud või ümber kujunemas. Muutustega kaasneb teadmatus, samas ka väljakutsed. Tark ei torma, vaid valib väljakutse, rumal aga elab teadmatuses.

Otsuseid määravad emotsioonid

Eesti on maailmameister CO2 heitmete vähendamises, kuid suure süüdlasena nõutakse hääleka vähemuse poolt põlevkivi kasutamise lõpetamist.

Eesti arusaamine rohepöördest energeetikas erineb ülejäänud Euroopa omast ja on populistlik. Või miks me ei suuda oma metsa majandada selliselt, et osapooled leiaksid kompromissi? Keskkonnaprobleemide lahendusena jutlustatakse tehnoloogiatest, mida pole veel olemas, need on heal juhul vaid katsetusfaasis. Kas tõesti muutuste tuules unustatakse talupojatarkus, et vanasse kaevu ei sülitata enne, kui uus on valmis? Uut aga ehitada ei saa, sest minu tagaaeda ükski tehas ei kõlba.

Eesti majandusel ei ole tänu tugevale töötleva tööstuse sektorile koroonakriisis halvasti läinud – tööstus ei ole ekspordivõimet ega töökohti kaotanud. Vastupidi, turunõudlust ei suudeta täita ja uusi töötajaid tuleb tikutulega otsida. Eestis on liiga vähe kõrgtehnoloogilistel töökohtadel nõutavate oskustega inimesi. OSKA viimane uuring toob välja, et töötlevas tööstuses jääb puudu 2/3 inseneridest. Meie teadlased on maailmatasemel, kuid ellujäämiseks on neil vaja olla n-ö projektipõhised. 1% SKP-st teaduse rahastuseks ei ole veel tööstusele efekti avaldanud.

Kui kauaks jätkub jaksu olukorras, kus ametnikud üha enam määravad, kui palju maksab tööstusele tööjõud, energia ja keskkonna kasutamine. Saastaja maksab printsiip on kui elastomeer, venib katkemiseni.

Miks ei tule Eestisse enam märkimisväärseid investeeringuid? Vaatame otsa teiste riikide tööjõu ja energia maksustamise poliitikale ja ongi vastus käes. Ametnikud otsustasid, et ettevõtete tehnoloogiate ehk „kola” ostmist ei toetata struktuurifondidest. Murdumatu on arusaam, et ainult digitaliseerimine tõstab tootlikkust.

Enamik euroliidu riike on ettevõtete kriisist väljumise toetusprojektid Euroopa Komisjonile kooskõlastuseks esitanud. Meie omad alles valmivad. Kabinetivaikuses? Toetused on üldiselt küll saatanast, süvendades õpitud abitust, aga kui neid rakendavad teised EL-i riigid, siis pole meilgi alternatiivi. Rikkaks saamist on ju lihtne maksustada, aga nii jäämegi popsideks.

Kemikaalidel oluline roll

Mina näiteks kodanikuna ei tea, kui palju roheleppest tulenev kliimaneutraalsus aastaks 2050 mulle maksma läheb? Ei ütlemine fossiilkütustele praeguses kontekstis tähendab elukvaliteedi üleüldist langust. Ka see tuleb ühiskonnas lahti rääkida, et inimesed oleksid valmis eluspüsimise eest rohkem panustama (loe: maksma).

Alustuseks tuleb loobuda sisepõlemismootoritest, siis kasutama soojas püsimiseks ainult taastuvenergiat, järgmisena kaotama toitumissedelist kõik loomne ja parema tervise nimel loobuma ka tänase heaolu loonud kemikaalide kasutamisest. Või vastupidises järjekorras, suuremat vahet pole. Oleme valmis?

Samas, keemiata poleks kaasaegne ravimitööstus saavutanud seda kõrget taset, mis meil nüüd on pandeemiaga võideldes. Kemikaalid on taganud puhtad pinnad ja ohutu tootmise. Küll aga sigineb olematu järelevalve tõttu turule ettevõtteid, kes kiire kasumi nimel müüvad tundmatuid tervist ohustavaid vedelikke, viies sellega alla kasuliku keemia maine.

Eesti riik, poliitikud ja ametnikud peaks aru saama, et traditsioonilist tööstust ei tohi rohepesuveega välja visata.

Sildid: energeetikaEuroopa Liitkeemiatööstuskeskkondrohepööre
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Toetus aitab kaasata teadlasi ettevõtete arendustöösse

Järgmine artikkel

Tauno Otto: tootmine mingu järjest nutikamaks

Seotud artiklid

Puidukeemia katsetehas Fibenol hakkab Imaveres puitmassi rafineerimise käigus tootma naftasaadusi asendavat toorainet keemiatööstustele. Fibenoli tehas rajati Imaverre, Graanul Investi tootmiskompleksi territooriumile. Foto: Fibenol
Ettevõte

Käivitatav Fibenoli katsetehas hakkab tootma tööstusele naftat asendavat toorainet

22/02/2023
Töötlev tööstus – kas valge vares või must hobune? Tööstus väärib säilitamist, sest muidu jääme kriiside räsida. Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Raul Mee / Scanpix
Arvamus

Töötlev tööstus – kas valge vares või must hobune?

22/02/2023
Kiviõli Keemiatööstus tegi jaanuaris viimaste aastate põlevkivi müügirekordi müües enam kui 100 000 tonni jagu põlevkivi.
Keemiatööstus

Kiviõli Keemiatööstus tegi jaanuaris põlevkivi müügirekordi

07/02/2023
Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera
Probleem

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

16/12/2022
Järgmine artikkel
Tallinna Tehnikaülikooli professor Tauno Otto ülikooli uue koostööroboti masinnägemissüsteemi seadistamas. Foto: TalTech

Tauno Otto: tootmine mingu järjest nutikamaks

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!