• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50

Toetus aitab kaasata teadlasi ettevõtete arendustöösse

autor: LIIVI TAMM
mai 2021
Kategooria: Teadus, TööstusEST mai 2021
Eesti Teadusagentuur (ETAg) toetab Riigi Tugiteenuste Keskust (RTK) sektorite vahelise mobiilsuse ehk SekMo toetuse pakkumisel. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Eesti Teadusagentuur (ETAg) toetab Riigi Tugiteenuste Keskust (RTK) sektorite vahelise mobiilsuse ehk SekMo toetuse pakkumisel.

Hoogu antakse doktorikraadiga teadlaste töölevõtmisele rakendusuuringute ning tootearendusprojektide kavandamiseks ja läbiviimiseks. Kokku on abikõlbulikud kulud maksimaalselt 4570 eurot kuus, toetusmäär on sõltuvalt asutuse suurusest ja läbiviidava uuringu tüübist 25–70% abikõlbulikest kuludest. Toetatava projekti pikkus on kolm kuni 24 kuud.

Väikefirmadele suurem toetus

Eesti Teadusagentuuri nutika spetsialiseerumise valdkonna juhi Viktor Muuli sõnul on toetus mõeldud nii avaliku kui erasektori ettevõtetele.

Sebacom

„Ainukese formaalse piiranguna peab asutus olema kantud vastavasse registrisse, lisaks peab taotleja näitama kavandatava uuringu vajalikkust ning selle elluviimise võimekust,“ sõnab Muuli. Küll oleneb toetuse suurus nii ettevõtte suurusest kui ka uuringu tüübist: kas tuge tahetakse saada rakendusuuringule või tootearendusele. Kõiki avaliku sektori asutusi käsitletakse suurettevõtetena.

Väiksematele ettevõtetele on toetus suurem, et anda neile võrdväärsemad tingimused turul konkureerimiseks: „Mida väiksem on ettevõte, seda raskem on tal vahendeid koguda.“ Samuti on tootearendusprojektide toetusmäär madalam kui rakendusuuringutel.

„Tootearendus on turule lähemal, potentsiaalne toode on tehnoloogiliselt „rohkem valmis“ ning arenduslik risk on tootearendusprojekti läbiviimisel väiksem kui rakendusuuringu puhul, kus küsimärke ja määramatust on oluliselt rohkem,“ selgitab Viktor Muuli.

Teadlane firmat arendama

ETAg-i teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Alliku sõnul on agentuur juba aastaid ettevõtete teadus-arendustegevust toetanud ning kõnealune toetus jätkab varasemate programmide traditsiooni.

„Kui ettevõte on juba toimekas ja tegutseb mingis valdkonnas ja ka juba toodab midagi, aga soovib liikuda järgmisele tasemele, siis põhimõtteliselt maksab riik selle toetusmeetme kaudu kinni selle teadlase palga, kes aitab firmal sellele järgmisele tasandile jõuda näiteks läbi tootearenduse,” kirjeldab Annely Allik SekMo abiprogrammi sisu. „See toetus puudutab absoluutselt kõiki ettevõtteid, sõltumata sellest, mida nad toodavad.”

SekMo toetuse mõte on selles, et ettevõtja saaks palgata oma organisatsiooni, mis võib olla avalik- või eraõiguslik asutus, doktorikraadiga n-ö tegevteadlase, kel ka teadus-arendustöö varasem kogemus, kes siis aitab ettevõtet selle edasises arengus.

„Teadlaste toomist ettevõtetesse on ka varem toetatud. Näiteks programm nimetusega Nutikas võimaldas teadlasi kaasata,” selgitab Annely Allik. „Eesmärk on tuua ettevõtetesse vähemalt 40 kõrgetasemelist teadlast ja soodustada sel moel ettevõtete teadus-arendustegevust. Minimaalselt peaks teadlane olema ettevõttes kolm, maksimaalselt 24 kuud. Ettevõte peab vajaduse taotluses selgelt ära põhjendama.”

Mitmed edukad näited olemas

Teadlast peaks ettevõttesse siirduma motiveerima palk, toetus võimaldab firmale kuni 3264 euro suurust palgafondi, millele võib lisada 1306 eurot abikõlbulike kulude katmiseks.

Varasemast kogemusest on ETAg-il palju ettevõtete edulugusid. Näiteks kaitsetööstuse ettevõtte Milrem Roboticsis väljatöötatud tanki- ja päästerobotid Multiscope THeMIS juhtimissüsteemi arendamise või Värska Sanatooriumi looduslikul mineraalveel põhinev nina- ja kurgusprei Tsilk turule toomise toetamine.

Lisainfo: http://www.etag.ee/sekmo

Sildid: edukas ettevõtekoostööSekMoteadlased ettevõtetesteadus- ja arendustegevustoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Nõudluse kasv maailmaturul mõjutab ka Eesti elektroonikatehaseid

Järgmine artikkel

Tööstus väärib säilitamist, sest muidu jääme kriiside räsida

Seotud artiklid

Hannoveri mess 2025. Fotod: Aiko Liisa Olek
Haridus

Galerii: Hannoveri mess piltides

02/06/2025
RUK-i biorafineerimise valdkonna juht Kaupo Reede. Foto: Metrosert
Teadus

Metrosert saab riigilt seni ülikoolides tehtud teadusmahuka arendustöö

09/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech
Sisuturundus

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025
Baltikumi kaubandustehnoloogiafirma StrongPoint Eesti haru võtmekliendihaldur Anton Martšenko. Foto: erakogu
Tööjõud

Eesti tööturu tulevikku suunavad robotid ja automatiseerimine

09/05/2025
Järgmine artikkel
Töötlev tööstus – kas valge vares või must hobune? Tööstus väärib säilitamist, sest muidu jääme kriiside räsida. Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Raul Mee / Scanpix

Tööstus väärib säilitamist, sest muidu jääme kriiside räsida

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.