• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Tulevik: nutikas toit ja teadlik toitumine

autor: Ain Alvela, TööstusESTi toimetaja
mai 2021
Kategooria: Teadus, TööstusEST mai 2021
Tulevik: nutikas toit ja teadlik toitumine. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Toidutootjate koostöö teadlastega on aja märk, mis annab senistele, turul juba kanda kinnitanud toodetele üksjagu lisandväärtust. Veendumust, et sellest ei pea kaarega mööda käima, annavad edumeelsed näited, kuidas kodumaa ettevõtted on selle koostöö toel nutikat toidutootmist arendamas.

Alles hiljaaegu panid tööandjad käima algatuse nimega „Kahe protsendi klubi”, mis mõeldud nn uuendusmahukatele ettevõtetele, mis investeerivad käibest kas 2% või miljon eurot teadus-arendustegevusse (T&A). Üks konkreetne eesmärk on tõsta aastaks 2035 Eesti tööjõu tootlikkus 110%ni EL-i keskmisest. Praegu on see näitaja ca 80%. Ning kui praegu moodustavad erasektori kulud T&Asse ca 0,9%, siis 2035. aastaks võiksid need ulatuda kahe protsendini.

Ehk nagu ütleb Columbus Eesti juhatuse esimees ja tööandjate volikogu esimees Ivo Suursoo – peame saama seni pikamajooksu taktikat harrastanud Eesti tööstuse kiiretel sammudel sprintima. Märksõna on tootlikkuse suurendamine ja see puudutab kogu töötlevat tööstust, sh ka toidutoorme tootmist ja toiduainetööstust.

Nii kõlab Ivo Suursoo tööstusele suunatud postulaat tulevikuks: „Eesti majandust päästavad uuendusmeelsed ettevõtted, kes süsteemselt panustavad uurimis- ja arendustegevusse 2% käibest.”

Kaheksa tulevikutrendi

Omal ajal euroraha eest loodud teadus-arenduskeskustest (TAK) tänaseni edukalt tegutsev, aja jooksul aktsiaseltsiks formeeritud Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) osales hiljaaegu projektis, mille eesmärk oli välja selgitada toidusüsteemide megatrendid Põhja- ja Baltimaades.

TFTAK-i tootearenduse ja sensoorika suunajuht, PhD Sirli Rosenvald märgib, et uuringus selgitati välja kaheksa megatrendi, mis lähematel aastatel Põhjamaade ja Balti riikide toidutootmist kõige laiemas mõistes mõjutavad. Nende seas on Rosenvaldi sõnul mõjuvõim, mida haarab tehnoloogia areng koos digilahenduste murdmisega põllumajandusse ja tööstusesse ning toidusüsteemide nn ümberdisainimine, mis kätkeb endas näiteks jätkusuutlikku toidu tootmist ja tarbimist – toidust on saanud elustiil.

Omaette megatrend on ka digitaliseerimine. See loob uusi võimalusi kasvõi põhimõtte „põllult lauale” rakendamisel, sest asjade internet (AI) aitab jälgida toidu teekonda ja internet lähendab tootjat ja tarbijat.

Neljandana toob Sirli Rosenvald välja järjest süveneva polariseerituse nii riikide vahel kui ka nende sees. Arvestades, et ebavõrdsus erinevate ühiskonnakihtide vahel pigem suureneb, võiksid digihariduse projektid pakkuda siinkohal teadmisi ja ka empaatiat, tugevdada sotsiaalset sidusust ning võimalusi avardada.

Edasi tuleb juba rohkem tööstust puudutav megatrend, mis ütleb, et toote väärtuse määrab selle valmistamisel tekkiv jäätmete kogus. Märksõnad, millest lähtuda, on ring- ja biomajandus ehk siis ressursitõhusate protsesside tootmisse juurutamine ning kõrvalproduktide (ka jäätmete) senisest parem väärindamine.

„Projektis osalejad leidsid, et Läänemere regioonist võiks saada rohelise kasvu ja jätkusuutliku majanduse eestvedaja,” ütleb Sirli Rosenvald. „Esimene asi, millele muidugi tuleb ringmajanduse teema juures tähelepanu pöörata, on jäätmete vähendamine nii põllumajandses, toidutööstuses kui tarbimisel.”

Megatrend on tegelikult ka looduse väärtustamine, mis sisult tähendab üldistatult seda, et kui loodus on puhas ja ökosüsteemid tugevad, siis on ka inimeste heaolu kõige laiemas mõistes tagatud. Et seda tagada, on muidugi oodata keskkonnanõuete karmistumist.

Seitsmes megatrend uuringus on rahva hulgas leviv pidev ärevus ja hirm. Kliimamuutustest on saanud reaalne oht meie edasisele eksistentsile ja inimesed tunnetavad seda juba väga isiklikult. Ärevus aga mõjutab käitumist, otsuseid ja võimet tulevikku planeerida.

Viimase megatrendi moodustavad uued elustiilid ja väärtussüsteemid. Need hõlmavad endas järjest tervislikemaid toitumisharjumusi, valmistoidu tarbimise kasvamist, ettevõtete turundusstrateegia rolli suurenemist elanikkonna teavitamisel ja ehk ka nn toidurenessanss, mis väärtustab taas kohalikku autentset hooajalist toitu.

Kiudained teevad kõhule rõõmu

OÜ Nordic Milk (Maag Grupi endiste ettevõtete Tere ja Farmi ühendamisel loodud firma) jätkusuutlikkuse valdkonna juht Katrin Tamm ütleb ettevõtte tootearenduses sündinud uut, kiudainetega rikastatud piimatoodete sarja tutvustades, et ükskõik milline piimatoode on juba niikuinii kõrge toiteväärtusega valgurikas, vitamiine ja mineraale sisaldav hea energiaallikas. T&A jooksul sai sinna lisatud kiudained, mis on kõhubakterite lemmiktoit, mis parandavad immuunsust, seedetegevust ja tagavad seedetraktis mitmekesise mikrofloora.

Hi!Fiber tootesari sai teoks koostöös TFTAK-i teadlastega. Nendega kohtusid piimatööstuse inimesed pooljuhuslikult Dubais messil ning kes, nagu selgus, kiudainete toimet seedimisele juba mõnda aega uurinud olid.

„Saime teada, et kui kokku panna piimatoode ja kiudained, siis võib saada mitmekülgse ja ideaalse vahepala. Mida õnnelikumad on kõhubakterid, seda mitmekesisem on meie mikrobioom ja seda õnnelikumad me ka ise tegelikult oleme,” iseloomustab Katrin Tamm kiudainete olulisust piimatoodetes. „Oleme tervemad, meie immuunsus on tugev, sest uuringud näitavad, et 70–90% immuunsusest on seotud seedimisega. Ja tarbides kiudaineid seedetegevus paraneb.”

Nii võttis Nordic Milk kätte ning asus tegutsema selle nimel, et arendada välja mitmekülgsete kiudainetega rikastatud piimatooted ning et jutt nende kasulikkusest ei jääks pinnapealseks, hinnata ka toote mõju organismile terviseuuringu abil. Töö oli projektipõhine, seda rahastas SA Archimedes meetme „T&A programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” raames.

Et juurutada tootmisse ja viia poelettidele Hi!Fiber jogurtisari kulus oma kaks aastat. „Saime valmis tootesarja, mis on pisut apteegitoote moodi,” räägib Tamm. „Need on kiudainetega rikastatud, valgurikkad, laktoosivabad, täiendavalt suhkruid lisamata valmistatud tooted, mis sisaldavad LA-5 ja BB12 piimhappebaktereid ja D-vitamiini.”

Värska vesi spordijoogi sees

Alates 1973. aastast oma headuses tuntud Värska mineraalvee baasil on võimalik samuti T&A rakendades uusi tooteid tekitada. Nimelt jõudsid tänavu jaemüüki uued Värska mineraalveel põhinevad tooted – Värska Naturaal Plus ja Värska Sport, mis arendati välja koostöös TFTAK-iga.

AS-i Värska Vesi äriarendusjuht Martin Raisma märgib, et juba 470 meetri sügavusest pumbatav põhjavesi ise sisaldab hulgaliselt mineraalaineid (K, Ca, Mg jt). Aastaid seda niimoodi ehedal kujul ka toodeti ja turustati, lisades gaseeritud jookidele töönduslikult vaid süsihappegaasi. Ent aastal 2016 võeti vastu uus arengustrateegia, mille oluline osa oli Värska Originaali väärindamise plaan.

Arendustöö tulemusel jõudis kõigepealt 2019. aastal turule 50% mineraalvee ja 50% naturaalse mahla baasil toodetud Värska Vurtsvasser, mis mullu hõivas juba 1,8% Eesti karastusjookide turust.

Edasi, tänavu märtsis tulid juba uude unikaalsesse pudelisse villitud Värska isotoonilised (rikastatud mineraalide ja vitamiinidega) ja BSAA (sisaldab lahtise ahelaga aminohappeid) spordijoogid. Need on tehtud naturaalsest mineraalveest. Spordijookide väljatöötamisel saadi tuge EAS-i innovatsiooniosakust.

„Meie kõige uuem tootesari on n-ö janukustutamisjook. Near-water-kategooriasse kuuluv karastusjook Värska Naturaal. Tavaliste karastusjookidega võrreldes on sellele lisatud funktsionaalsust. Mõnele vitamiine, mõnele mineraalaineid ja mõnele kollageeni,” kirjeldab Martin Raisma uusi tooteid. „Need lisandväärtused on tähtis komponent, millega saame eristuda turul olevatest toodetest.” Raisma hindab, et uutel toodetel on hea ekspordipotentsiaal.

Piimatoodetega saab edukas olla ka piiri taga

Paarkümmend aastat toorpiima põhiste pulbritega turul oleva OÜ Revala uuendusmeelne kirg on tänaseks jõudnud niikaugele, et välja on töötatud uudsed innovaatilised jäätise- ja piimapulbrid ning piimapõhised pulbrisegud.

Revala toodang on suunatud ekspordiks ja seal eelkõige toidutööstustele, HoReCa sektorile, aga ka kodutarbijaile, eraldi spetsiaalne tootevalik on mõeldud veganitele. Ettevõttel on välja arenenud koostöö innovaatilisi biotehnoloogilisi lahendusi pakkuva OÜ-ga BioCC, mille tulemusena jõudsid turule Revala targad jäätisepulbrid.

OÜ Revala juhatuse esimees Rein Viilu selgitab, et toodete väljatöötamisel seati eesmärgiks, et nendest lõpptoodete valmistamine oleks võimalikult lihtne. Piisab pulbrile õiges koguses vee lisamisest. Sealjuures kasutatakse põhitoorainena Eestis toodetud piima-, lõssi- ja petipulbreid. Nendele lisatakse maailmanimega tootjate komponente – taimseid rasvapulbreid, stabilisaatoreid, emulgaatoreid, šokolaadi- ja kakaopulbrit jne.

„Olime aastat kaheksa tagasi Dubai messidel esimene Eesti firma. Avastasime seal turud Aafrika ja Aasia riikides ning araabiamaades, kus piimalehmad mööda kõrbe ringi ei jookse ning enamik piimatooteid valmistatakse pulbrist,” räägib Rein Viilu. „Tartu teadlaste abil saime hea tõuke tootearendusse, sest meil ettevõttes on põhitöö seotud ikkagi otseselt tootmisega ning müügi korraldamisega nendes kaugetes maades.”

BioCC tõi Revala tootmisse ja toodetesse seedimist soodustavad probiootikumid ehk piimhappebakterid. „Tarbija neid nõuab ja kui ta juba kord midagi tahab, siis ta peab seda saama,” ütleb Viilu. „Töötasime välja tooted, mis äratavad tähelepanu, on ekspordivõimega, konkurentsivõimelise hinnaga ja pika realiseerimisajaga.”

Artiklis toodud seisukohad ja näited pärinevad 9. aprillil 2021 Eesti Teadusagentuuri, Eesti Toiduliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud seminarilt „Nutika toidu päev”.

Sildid: koostööteadusteadus- ja arendustegevustoiduainetööstustootearendus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Maailmas ainulaadne metallitööpink avab VMT Tehastes digipöörde

Järgmine artikkel

Innovatsioonipöördega ergutame majandusalast koostööd

Seotud artiklid

Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Puidukeemia katsetehas Fibenol hakkab Imaveres puitmassi rafineerimise käigus tootma naftasaadusi asendavat toorainet keemiatööstustele. Fibenoli tehas rajati Imaverre, Graanul Investi tootmiskompleksi territooriumile. Foto: Fibenol
Ettevõte

Käivitatav Fibenoli katsetehas hakkab tootma tööstusele naftat asendavat toorainet

22/02/2023
Kohupiima tootmisel suurtes kogustes tekkinud hapu vadak on seni saanud rakendust vaid põllurammuna, teadlased pakuvad uusi lahendusi. Reet Mändari uurimused kinnitavad, et hapu vadaku kasutamine võib anda toidule tervendavaid või organismi tugevdavaid omadusi. Foto: Jane Võsso
Keemiatööstus

Hapu vadaku tooted aitavad vanas eas tervena püsida

22/02/2023
Eesti Teadusagentuur hindas Taltechi tehnikaprofessuuride tegevust ja tõi välja soovitused professuuridele, ülikoolile ja riigile
Haridus

Riiklike tehnikaprofessuuride ees seisab rida väljakutseid

22/02/2023
Järgmine artikkel
Innovatsioonipööre. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) arendusnõunik Mart Toots.

Innovatsioonipöördega ergutame majandusalast koostööd

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!