Lähiaastatel lähevad aina enam hinda rohe- ja digioskused ning neid on vaja pea kõigil tööstuse töötajatel. kirjutavad, miks ja milliseid oskusi arendada tasub.
Kliimamurede lahendamise kõrval on rohemajandus ka töökohtade ja majanduskasvu allikas. Uue majanduse kasvumootorina loob rohepööre töökohti ning äri- ja ekspordivõimalusi, pakkudes konkurentsieelist nii ettevõtetele kui ka riikidele. Rohepööre on pikaajaline protsess, mis sõltub innovatsioonist – tehnoloogiatest, ärimudelitest, looduspõhistest lahendustest. Keskkonnamõjudega mittearvestav äritegevus muutub üha riskantsemaks.
EL-i keskkonnakokkulepped ning säästva arengu eesmärkide elluviimine avaldavad juba lähiaastatel kõigile majandussektoritele järjest tugevamat mõju.
Eesti suunab aastatel 2021–2027 rohepöörde elluviimiseks ca 1,2 miljardit eurot euroliidu toetustest. Toetatakse uuenduslike rohetehnoloogiate arendamist (ringmajandus, ressursside väärindamine, kliimaneutraalsust toetavad tehnoloogiad, rohefond) ja vesiniku terviktehnoloogiaid (rohevesiniku tervikahelad, sh tootmine, tarnelahendused, lõpptarbimine).
Keskkonnanõuetele ja eesmärkidele vastavus saab üha rangemaks tegevusnormiks, projektide finantseerimise eelduseks ning riigihangetes osalemise tingimuseks.
Sektorite lõikes on vajadused väga erinevad
On valdkondi ja organisatsioone, kus roheteemad on juba kaalukas osa igapäevatööst. Näiteks tööstus- ja tootmisettevõtted tegelevad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ning CO2-neutraalse tootmisprotsessi väljatöötamisega. Energeetikasektor liigub energiaallikate mitmekesistumise, haja- ja taastuvenergeetika suunas. Samas on ettevõtteid, kus arusaam rohemajandusest piirdub paberivaba asjaajamise või rohelise kontori ideega.
Ka audiitor- ja konsultatsioonifirmad tegelevad aktiivselt nii rohearuandluse nõustamise kui rohepöördest tingitud protsesside ja ärimudelite muutuste konsulteerimisega.
Keemia-, kummi- ja plastiettevõtetes kasvab teadusmahukus ja suureneb vajadus täiendavate uuringute järele, ühtlasi tekib eeldatavalt juurde nutikaid töökohti. Metalli- ja masinatööstuse ettevõtetes võivad suureneda kulud seoses jäätmete töötlemist mõjutavate õigusaktidega, teisalt aga võib see pakkuda tööd jäätmekäitlusseadmete tootmisel. Üleminek traditsioonilistelt metalli töötlemise viisidelt (näiteks freesimine) uutele tehnoloogiatele (3D-printimine) võimaldab toota väiksema materjalikaoga ja ökonoomsemalt.
Elektroonikaettevõtetes kasvab keskkonnaga seotud tegurite mõjul erialaste teadmiste ja oskuste vajadus automaatikast, disainist ja tootearendusest. Järjest kaalukamaks muutub arusaam teenuste ja toodete elukaarest. Puidutööstuses muutuvad üha tähtsamaks puidukeemia alased oskused ja teadmised ning materjalide säästlikum kasutamine. Lisaks on vaja arvestada sellega, et rohepööre loob eeldused puidu tarvitamiseks ehitusmaterjalina senisest märksa suuremas mahus.
Rõiva- ja tekstiilitööstuse üks põhilisi tulevikueesmärke on leida lahendus tööstusjäätmete sorteerimisele. Toiduainetööstuses on kvaliteedijuhtide kompetentsid üha olulisemad, kuna keskkonnanõuded ning turustamiseks vajalikud kvaliteedinõuded karmistuvad.
Üleminek ringmajandusele kui ka taastuvenergia allikate kasutamisele on töömahukam kui seni peamiselt levinud lineaarsele tootmisele ja fossiilkütustele tuginev majandusmudel. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO ekspertide hinnangul ohustab üleminek energiasäästlikkusele või ringmajanduse põhimõtetele ainult umbes 2% ülemaailmsetest töökohtadest ning töökohad mitte tingimata ei kao, vaid liiguvad ühest valdkonnast teise.
Automatiseerida tuleb kõike, mida saab
OSKA COVID-19 mõjude eriuuringust selgus, et kõige tugevama mõjuga on tööjõu- ja oskuste vajadusele pea kõigis eluvaldkondades digitaliseerimine ja automatiseerimine. Seejuures tuuakse järjest enam näiteid ka andmeanalüütika, pilvetehnoloogiate, tehisintellekti ja masinõppe rakendamisest eri valdkondades.
Kasvav konkurents, tööjõupuudus ja vajadus tõsta efektiivsust tingivad lihttööde asendamise automaatsete süsteemidega, nagu näiteks andmesisestusega automatiseeritud süsteemid, programmjuhtimisega ja robot-tööpinkidega. Koos seadmetega on võimalik hankida ka tööprotsessi monitooringusüsteemid.
Nutikas tootmine toimub digitaalselt integreeritud süsteemides, kasutades suurt hulka andmeid ja teadmisi, et juhtida tootmisega kaasnevaid protsesse varasemast kvaliteetsemalt, kulusäästlikumalt ja kiiremini. Ühtlasi parandab see koostööd tarneahelate eri osapoolte vahel, kiirendab ja tõhustab logistikaprotsesse, nt arvestus ja dokumenteerimine, koormate laadimine, transport.
Tehnoloogiaoskusi läheb kõigil vaja
Üldsuundumusena aitab automatiseerimine ja digitaliseerimine vähendada sõltuvust tööjõust ning suunata seda suuremat lisaväärtust loovate ülesannete täitmiseks, mis suurendab keerukamate oskustega, targemat tööd tegevate inimeste vajadust. Kasvab nii IKT ja tehnoloogiaga seotud töökohtade arv kui ka tehnoloogiakompetentsi vajadus enamikul tööstuse ametialadel.
Tööstuse automatiseerimise ja digitaliseerimise võimaluste tundmine peab olema iga juhi teadmiste pagasis – digimuutuste juhtimine on lahutamatu osa ettevõtte strateegilisest juhtimisest. Samas on juhtide n-ö targa tellija oskus napp. Tööstusettevõtetes, kus ollakse alles selle teekonna alguses, toimub tootmise juhtimine sageli Exceli abil või suisa paberil.
Tootmine ja IKT „käivad“ töötlevas tööstuses sageli veel eri teed, vaja on suurendada süsteemide koostoimimist.
Näiteks ERP-süsteem ja tootmisega seotud andmed paiknevad eri süsteemides, kuid nutikas tootmine ja kulude juhtimine eeldab, et andmed, sõltumata kasutatavast süsteemist või tehnoloogilisest lahendusest, oleks ühtselt hallatavad. Automatiseerimis- ja digitaliseerimisprotsessi jätkudes kasvab tootmisprotsessi parendamisega tegelevate IKT-süsteemide arv ning sellest tulenevalt ka haldusvajadus.
Peamiselt tähendab see aga olemasolevate töötajate ümberprofileerimist või -õpetamist. Vaja on spetsialiste, kes haldavad tervikuna kõiki ettevõtte süsteeme ja lahendusi, mitte IT-spetsialiste ja tootmisoperaatoreid eraldi. Koos kasutatavate masinate ja seadmete arvu kasvuga, suureneb küberturvalisuse tagamise tähtsus. Sageli on just kasutatav tehnika potentsiaalsete küberrünnete sihtmärgiks.
Tootmise automatiseerimine kasvatab tootlikkust sageli mitu korda, mis omakorda võimaldab tõsta müügimahtu, samuti paraneb toodete valmistamise kvaliteet.
Ka automatiseeritud planeerimise, tootmise juhtimise ja valmistusega kaasnevad kulutused jagunevad sellisel juhul suurema arvu toodete vahel.
Digipööre aitab muuta ettevõtte ärimudelit
Tööstuse digitaliseerimist mõistetakse tihti kui mõne uue arvutiprogrammi või roboti kasutuselevõtmist. Tehnoloogiliste lahenduste kasutamine on kindlasti oluline osa digitaliseerimisest, aga sellest isegi veel olulisem on targalt kasutada tehnoloogia abil kogutud andmeid.
Nii on võimalik optimeerida juhtimis- ja tootmisprotsesse, aga ka luua konkurentsivõimet tõstvaid uusi ärimudeleid. Digitaliseerimine tagab, et tööstusettevõtted areneks ning kasvaks tootmise kiirus, paindlikkus ja nutikus.
Igal ettevõttel võib kitsaskoht olla erinev. Digitaliseerimisega alustamisel tuleb tuvastada oma senistes protsessides esinevad nõrgimad kohad ning leida neile sobivad tehnoloogilised lahendused. Lähtuda põhimõttest, et kõik, mida saab ja peaks automatiseerima ja digitaliseerima, tuleb automatiseerida ja digitaliseerida.
Suundumus digitaliseerimisele ja automatiseerimisele peegeldab tõsiasja, et baasdigioskused on muutumas edaspidi aina elementaarsemaks tööalaseks vajaduseks ning järjest enam tuleb igas valdkonnas keskenduda spetsiifiliste IKT-oskuste arendamisele.
Artikkel on koostatud kasutades OSKA ülevaadet digi- ja rohepöördeks vajalikest oskustest.
Rohepööre vajab uusi oskusi
Kõikidele töötajatele vajalikud
- Keskkonnateadlikkus, keskkonnakaitse, tahe ja võimekus õppida säästva arenguga seonduvaid aspekte.
- Kohanemist toetavad ja ülekantavad oskused, mis võimaldavad õppida ja rakendada oma ametialal „töö roheliseks muutmiseks“ vajalikke tehnoloogiad ja protsesse.
- Meeskonnatöö oskus organisatsiooni keskkonnajalajälje vähendamiseks.
- Suhtlemis- ja läbirääkimisoskus muudatuste eluviimiseks koostöös kolleegide ja klientidega.
- Ettevõtlikkus, et kasutada ära vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiast, keskkonnakaitsest ja rohetrendidega kohanemisest tulenevaid võimalusi.
- Tööohutus ja töötervishoid, töötajate heaolu.
Vajalikud spetsialistidele ja juhtidele
- Analüütiline mõtlemine (sh riski- ja süsteemianalüüs) muutuste vajaduse ja vajalike meetmete tõlgendamiseks ja mõistmiseks.
- Koordineerimis-, juhtimis- ja ettevõtlusoskused, sh majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi eesmärke tervikuna hõlmavad interdistsiplinaarsed lähenemisviisid.
- Innovatsioonioskused rohetrendidega seotud võimaluste leidmiseks ja uute strateegiate loomiseks.
- Rohelisemate toodete ja teenuste turundusoskus.
- Tarbijate nõustamisoskus roheliste lahenduste ja rohetehnoloogiate kasutamisel (ja selle leviku toetamine).
- Maailmaturul konkureerimiseks vajalike võrgustike loomise, IT- ja keeleoskus.
- Strateegilise juhtimise oskus poliitikakujundajatel ja ettevõtte juhtidel, rohetrende toetavate stiimulite, puhtama tootmise, transpordi jm toetavate tegevuse arendamiseks.
