Eestis toodetud kaupade müügitulu aastal 2020 küll kokkuvõttes langes ca 0,5%, kuid nii Eesti kui teiste Balti riikide töötleva tööstuse ettevõtted olid tublid ekspordiosa kasvatajad.
Käesoleval aastal aga jätkab tööstussektor juba ka toodangumahu suurendamist, mis on selge kriisist taastumise märk, leiavad analüütikud.
Nii märgib statistikaameti analüütik Helle Bunder, et tööstustoodang on tänavu alates aprillist võrreldes eelmise aasta sama perioodiga järjepidevalt kasvanud.
„Juunis võis mäetööstuses täheldada head kasvu nii turba tootmises kui ka kivide kaevandamises. Jätkus ka töötleva tööstuse toodangumahu kasv, mis oli seekord 10%,” iseloomustab Bunder. „Erinevalt kahest eelnevast kuust ei olnud võrdlusbaas 2020. aastaga enam nii madal. Möödunud aasta juuniks oli koroonapandeemia tõttu välja kuulutatud eriolukord lõppenud ja võis märgata tööstuse taastumist.”
Ettevõtjad näevad arengut
Ekspordi osakaal oli tööstussektorite lõikes erinev – ekspordimahtu suutis 2020. aastal kõige rohkem võrreldes tunamullusega kasvatada elektroonikatööstus (14%), 11% suurenes keemiatööstuse toodangu eksport, 6% masinate ja seadmete eksport. Kõige suurema languse (–15%) tegi läbi mineraalsete toodete väliskaubandus.
Swedbanki analüütikute 269 tööstusettevõtte seas kevad-suvel läbi viidud uuringust selgub, et mõningatele üleilmsest koroonapandeemiast tingitud tagasilöökidele – mis väljendusid eelkõige tooraine tarnetes ja kaupade liikumises – vaatamata on Eesti tootmisettevõtted optimistlikud – plaanitakse käibe ja kasumlikkuse kasvu, ka investeeringud on tõusuteel. Nõnda selgub uuringust, et rohkem kui pooled tööstusettevõtted prognoosivad 2021. aasta lõpuks käibe kasvu eelmise aastaga võrreldes. Kõige suuremat, 11,9% ulatuvat müügitulu kasvu näevad ette puidutööstuse ettevõtted.
Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Liisi Himma sõnul näevad tööstusettevõtted käesoleval aastal enda jaoks kõige suurema riski ja väljakutsena toodete konkurentsivõimelise omahinna tagamist, aga ka töötajate tervist ja ohutust ning tooraine hinna juhtimist. See viimane on eriti oluline olukorras, kus tooraine hinnad on järsult tõusuteele asunud.
„2020. aastal alanud majanduskriis mõjutas ettevõtteid kõige enam sisendite hinna kallinemise, tarneprobleemide ning ajutiste tellimuste vähenemisega,” ütleb Liisi Himma. „Suurtel ettevõtetel tekkisid enam likviidsusprobleemid ning väikeettevõtted pidid vaeva nägema uute tarnepartnerite leidmisega.”
Samas uuring näitab, et ligi pooled seiresse võetud ettevõtetest planeerivad laieneda uutele turgudele, eelistatud sihtriikidena nähakse Saksamaad, Rootsit ja Soomet. Ka ligi pooled uuringule vastanud ettevõtetest kavatsevad investeeringuid kasvatada.
„Tööstuse investeeringute fookuses on efektiivsus ja tootearendus. 80% puidutööstuse ettevõtete investeeringute eesmärgiks on mahtude kasvatamine,” selgitab Himma. „Positiivne on ka see, et tööstusettevõtete fookusesse tuleb järjest enam ka jääkide vähendamine ja energia kokkuhoiu võimaluste leidmine.”
Uusi arenguid ei kardeta
Tööstuses keskmisena planeerivad ettevõtted 25% investeeringute kogumahust investeerida automatiseerimisse ja digitaliseerimisse. Uuringust tuleb välja, et eriti aktiivselt planeerivad sellega tegeleda just keskmise suurusega ettevõtted. Siiski nendivad peaaegu 2/3 uuringus osalejaid, et ebakindlus ettearvamatu majanduskeskkonna osas hoiab investeeringuid tagasi.
Tööstuses keskmisena prognoositakse 2021. aastaks 2,4% töötajate arvu tõusu. Puudust tuntakse oskustöölistest. Prognoositakse keskmise palga 2,6%list tõusu. Kõige suuremat palgatõusu näevad ette mikroettevõtted ja valdkondadest puidutööstus.
Positiivne on Liisi Himma sõnul see, et uued tehnoloogiad (näiteks masinõpe, 5G, asjade internet) leiavad järjest enam tee ka tööstusesse. Ta lisab, et ettevõtjad peavad automatiseerimise ja digitaliseerimise kõige olulisemaks põhjuseks tootlikkuse kasvu ja tööjõu vajaduse vähendamist.
Uuring toob välja, et üle poolte ettevõtjatest planeeritavad 2021. aastal kasutada riigi poolt pakutavaid toetusi investeeringute elluviimiseks.
Tööstus on Eesti suurim majandussektor
Ülevaade põhineb 2020. aasta andmetel
- Annab 14,4% SKPst.
- Eksport 10,2 miljardit eurot, eksport moodustas 67% kogutoodangust.
- Ligi 7800 ettevõtet, ca 120 000 töökohta.
- Kõige rohkem on metallitööga tegelevaid ettevõtteid (üle 1400), järgnevad puidutöötlemisfirmad (ca 1100) ja mööblitootjad (ca 800).
- Tööstusettevõtete ekspordi osakaal – Soome 18%, Rootsi 13% ja USA 10%.
- Kõige rohkem vähenes eksport 2020. aastal vähenenud Taani 27% ja Norra 17% ning enim suurenes USAsse 24% ja Hollandisse 22%.
- Tööstustoodangu müük suurenes 2021. aasta juunis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 16,4%.
- Müügitulus annab kõige suurema mahu puidutööstus, ligi 2,5 mld €, järgnevad toiduainetetööstus.
- 1,85 mld €, metallitööstus 1,45 mld € ja elektroonikatööstus 1,3 mld €.
Allikad: Swedbank, statistikaamet
Kommentaar: Mööblitööstus on tulevikku panustades ettevaatlik
Raul Kirsimäe, Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juhataja
Eesti mööblitööstust mõjutas eelmisel aastal alanud tervisekriis tõsiselt – statistikaameti lühiajastatistika põhjal näitas see tööstusharu 2020. aastal pea 15% suurust käibemahtude langust.
Siiski algas mööblitööstuses 2020 teisel poolaastal kiire taastumine. Ettevõtete prognooside ja plaanide selgitamiseks viisime juba kümnendat aastat läbi tööstusettevõtete uuringu, kus osales sel aastal 269 tööstusettevõtet, neist 18 ettevõtet mööblitööstuse sektorist.
Swedbanki uuringus osalenud ettevõtete andmetel vaadatakse käesoleva aasta võimalustele optimistlikult – ettevõtted plaanivad keskmist käibe kasvu 10,8% (tööstuse keskmine 6%). Pooled uuringus osalenud mööblitööstuse ettevõtetest näevad võimalust käesoleval aastal taas kasumlikkuse parandamiseks ja vaid iga kuues ettevõte prognoosib kasumlikkuse edasist langemist. Investeeringute osas on mööblitööstuse ettevõtted käesoleval aastal siiski ettevaatlikud ning investeeringud langevad keskmiselt 5% võrra.
Suurimate investeeringuid pidurdavate teguritena tõid ettevõtted välja ebakindlust majanduskeskkonna osas ja kompetentse tööjõu puudumist investeeringute elluviimiseks. Investeeringutest 29% plaanitakse suunata automatiseerimisse ja digitaliseerimisse. Lähiaastad toovad Eesti mööblitööstuses kasutusse senisest enam tööstusroboteid ja tarkvaralahendusi efektiivsuse tõstmiseks.
On oluline, et tugeva bilansi ja tellimuste portfelliga ettevõtted ei lükkaks edasi efektiivsust ja tulemuslikkust kasvatavaid investeeringuid.
