Elektrivõrgul on oluline roll kliimaeesmärkide saavutamisel ja taastuvenergia arengul, 70% uutest taastuvenergia tootjatest liitub just jaotusvõrguga. Investeerides jaotusvõrkudesse täiendavalt 36 miljonit eurot, saaksime ühiskonnana sellest positiivsete majandusmõju kaudu tagasi üle 223 miljoni euro.
Lisaks 2500 uut töökohta, 330 MW uusi päikeseparke ja parema töökindlusega elektrivõrgu Eesti hajapiirkonnas.
Juunis 2021 valmis Elektrilevi tellimusel KPMG raport jaotusvõrgu investeeringute sotsiaalmajandusliku mõju hindamisest. Selle keskne tulem oli, et täiendavad investeeringud jaotusvõrku on oluline lüli saavutamaks Euroopa Liidu peamist eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogust 55% ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Uued nõudmised võrgule
Raport juhtis tähelepanu ka sellele, et ootused elektrivõrgule on muutumas. Täna oleme jõudnud punkti, kus üha hoogsam elektrifitseerimine, maad võttev emissioonivaba elektritootmine ja aina enam taga aetav energiaefektiivsus seavad ka jaotusvõrgule suuremad väljakutsed. Meie tarbijate ootus teenuse töökindlusele pole kunagi olnud kõrgem ja kunagi pole olnud nii palju elektrivõrguga liituda soovijaid. Viimast just tootjate poolel. See on üleeuroopaline trend, millega peame suutma kaasas käia. 70% kõigist uutest taastuvenergia võimsustest lisandub just jaotusvõrku. See on põhimõtteline muudatus.
Vaadates ajas tagasi, näeme, et tänu sihitud investeeringutele varustuskindluse tõstmisesse, on Elektrilevi suutnud SAIDI indeksit (ingl. k. System Average Interruption Duration Index) ja rikete arvu oluliselt parendada. Nii SAIDI kui rikete arv on Elektrilevi võrgus viimase 10 aastaga alanenud ligi 3 korda. Nagu aga näitavad suured tormid, on ühiskonna ootus veelgi parem varustuskindlus, seda just hajaasustusega piirkondades.
Need piirkonnad on mh kõige suurema potentsiaaliga uute taastuvenergia tootmisvõimsuste lisandumiseks. Läbi investeeringute elektriliinide renoveerimisse täidaksime seega korraga kaks ühiskondliku ootust – tekiksid uued vabad võimsused taastuvenergia tootjate lisandumiseks ning kasvaks võrgukvaliteet.
KPMG analüüsis Elektrilevi tänaseid investeeringuid ja hindas, et perioodil 2022–2030 võiks lisaks täna planeeritule investeerida täiendavalt 36 miljonit eurot. See võimaldaks renoveerida üle 1600 km õhuliine ning luua võimalusi 330 MW ulatuses täiesti uute taastuvenergiatootjate liitumisteks.
Keskmiselt oleks ühes aastas vaja täiendavalt investeerida neli miljonit eurot. See lisasüst hajapiirkonda tooks kaasa positiivse regionaalmõju, looks läbi aastate 2500 uut töökohta ning kasvataks ettevõtete kasumlikkust üle 60 miljoni euro.
Investeeringuteks vaja raha
Täiendavalt mõjuksid investeeringud positiivselt transpordi elektrifitseerimisele. See oleks täiendav impulss elektriautode laialdasemaks levikuks ning maakonnaliinide busside elektrifitseerimiseks – kokku 3500 täiendavat elektriautot ja 140 elektribussi. Suureneks päikeseelektri tootmine, mis koos kasvava tarbimisega tooks koondmõjuna elektrihinna alla kõikjal Eestis. Kokkuvõtvalt ületaks loodav väärtus mitmekordselt jaotusvõrku tehtud investeeringute maksumuse.
Kuidas aga nüüd leida investeeringuteks raha, ilma et see liigselt tarbijate rahakotile hakkaks?
Ideaalis võiks selleks, et jaotusvõrk saaks vajalikus mahus panustada üha suuremat hoogu koguvasse rohepöördesse, leida rahastust riiklikest meetmetest või EL-i fondidest. Näiteks saaks investeeringuid finantseerida EL-i taastefondist, nii ei omaks need mõju võrgutariifile.
Artikkel ilmus 2021. aasta ajakirja TööstusEST energeetika erinumbris. Kõik artiklid loetavad siin.
Ajakirja trükiversioon jõuab kõikide Eesti tööstusettevõteteni:
