Elame põneval ajal – kuidas me lahendame Euroopa ajaloo suurimat, keerukamat ja kallimat probleemi – et mitte kaasa aidata 1,5-kraadisele temperatuuri kasvule, peavad Euroopa Liidu riigid 2030. aastaks vähendama süsinikdioksiidi heitkoguseid poole võrra.
Euroopa Komisjoni kliimapaketi „Fit for 55” ettepanekute realiseerumine tooks energiamajanduses kaasa kiirendatud korras süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise ja nõuaksid suuremahulisi ümberkujundamisi energiasüsteemides.
Vaja on suuri rahapaigutusi
Elektritööstusena toetame energiasüsteemide mõistlikku dekarboniseerimist ning selleks ühiskonnale vastuvõetaval viisil majanduse elektrifitseerimist, kuivõrd kulutõhus üleminek on kasulik kõikidele osapooltele.
EL-i kliimaneutraalsuse eesmärk 2050. aastaks sõltub võimest suurendada elektrifitseerimise kiirust ja ulatust. Kliimapakett võib olla katalüsaator tõhusale energiaüleminekule, kuid selleks tuleb kõrvaldada puhta elektri kasutuselevõtu takistused.
Sellega seoses kutsume Eesti poliitikakujundajaid rakendama kiiremaid meetmeid, et kasutada ära elektrifitseerimise potentsiaal. Selleks on vaja sätestada kõikehõlmav strateegia, sest otseelektrifitseerimine on tõhusam lahendus süsinikdioksiidi heitkoguste ja fossiilkütuste kasutamise järkjärguliseks vähendamiseks ühiskonnas ja majanduses.
Kui tahame tarbida süsinikdioksiidiheite vähendamiseks vajalikke elektrikoguseid, tagades samas enda energiajulgeoleku ja varustuskindluse, siis vajame mahukaid investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse. Eesti elektritööstus on valmis ambitsioonikaid eesmärke ellu viima ning selleks kutsume kõiki mõistma ja tunnistama probleeme protsessis ning käsitlema takistusi avalikult.
Järkjärguline, mõistlik ja kohene tegutsemine nende probleemide lahendamisel on oluline eeltingimus, et kliimaneutraalsusele üleminek oleks saavutatav. Paljud probleemid ja takistused kuuluvad kavandatava kliimapaketi „Fit for 55” kohaldamisalasse, kuid oluline on endale tunnistada, et mitu põhilist ülemineku võimaldajat ei ole üldse või piisavalt käsitletud.
Praegune elektrifitseerimise tase on aeglane ja seetõttu tuleks sätestada riiklikud eesmärgid, mis tõstavad esikohale otsese ja kaudse elektrifitseerimise. Seega on vajalikud prognoositavad, pikaajalised, stabiilsed, läbipaistvad ja turupõhised regulatsioonid. Kindlasti ei tohi ära unustada energiajulgeoleku ja varustuskindluse probleemi lahendamist.
Tähelepanu taastuvenergiale
Vaja on kordades suuremat taastuvenergia osakaalu. Uute võimsuste ja seda teenindava infrastruktuuri kasutuselevõtu peamine kitsaskoht on aeglased ja bürokraatlikud planeeringute protsessid. Seetõttu on oluline kiirendatud korras vastu võtta kohaliku kasu regulatsioon, üle vaadata planeeringute menetluse kord ning elimineerida võimalikud kitsaskohad. Parandada tuleb energiatoodete maksustamist, et elektrit ei diskrimineeritaks taastuvenergia tasuga võrreldes teiste kütustega ning klientidel oleks võimalik tarbimist tõhusamalt juhtida.
Elektrivõrke tuleb moderniseerida ja suurendada otseinvesteeringuid jaotusvõrkudesse. Kehtestatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tuleb elektrisüsteemi lisada suur maht taastuvenergiat, millest ligikaudu 80% ühendatakse jaotusvõrku.
Seetõttu suurenevad investeeringud järgmisel kümnendil jaotusvõrkudesse ligikaudu 40% võrreldes praegusega. Samas peame mõistma, et liigne tormakus, perspektiivi ja tervikpildi puudumine viib Eesti ühiskonna tasakaalust välja.
On oluline Eesti riigi huvide tõhus kaitsmine EL-i tasandil ning pikaajaline ja prognoositav siseriiklik kliima- ja energiapoliitika olemasolu, mis oleks turupõhine ja jätkusuutlik.
Artikkel ilmus 2021. aasta ajakirja TööstusEST energeetika erinumbri kolumnis. Kõik artiklid loetavad siin.
Ajakirja trükiversioon jõuab kõikide Eesti tööstusettevõteteni:
