Äsja valminud ringmajanduse uuring näitab, et ringmajandusest küll räägitakse palju, aga sisulisi ja tulemuslikke tegevusi on napivõitu. Et teadmine ringse majanduse vajalikkusest süveneks, on tarvis teha üha rohkem täpselt sihtgrupile suunatud spetsiifilist teavitustööd.
Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuringu teostas Technopolis Group koos Tallinna Ülikooli, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ja Rohetiigriga. Uuring kaardistab ringmajanduse ja jäätmevaldkonna praeguse olukorra ning kaalutleb nende tulevikuväljavaateid ja rakendamist vajavaid meetmeid.
Keskkonnaministeeriumi (KKM) asekantsler Kaupo Heinma märgib, et uuring on üks osa ringmajanduse aluspõhimõtete kogumise protsessist. Eesmärk on saada kokku terviklik kogumik ringmajanduse põhimõtetest ning tegevuskava tulevikuks.
Püüelda võiks pikalt kestvate asjade poole
TalTechi tehnoloogiasiirde keskuse projektijuht Katre Eljas, kes oli ka kõnealuse uuringu juhtiv ekspert, ütleb tööd tutvustades, et põhimõtteliselt ei tohiks ringmajanduse puhul üldse toimuda asjade äraviskamist ja prügilatesse ladestamist – kõik meie kasutuses olev kraam peaks olema niikaua aktiivses kasutuses, kui tõepoolest sellest enam midagi järel ei ole. Või kui siiski midagi järele jääb, tuleb seda kasutada mingi uue väärtuse loomiseks. Tegu on niisiis ideaalilähedase vastandiga lineaarsele tarbimisele, kus me hangime endile asju ja samal ajal pidevalt viskame neid ka ära.
Katre Eljas räägib, et tulemuslikule ringmajandusele üleminek eeldab mõtteviisi ja tarbimisharjumuste põhjalikku muutust ja tunnistab, et selle igapäevaellu juurutamine ja juurdumine on kõige pikaajalisem protsess ning ringmajanduse kõige kaugeleulatuvam eesmärk.
„Eestis tuleks ringmajanduse edendamisel keskenduda regionaalsetele sotsiaalmajanduslikele vajadustele ja ka uuenduslike ärimudelite, näiteks jagamismajanduse tutvustamisele ja rakendamisele,” selgitab Eljas. „Tasub mõelda ka kõrgelt kvalifitseeritud töökohtade loomisele ja erinevate huvirühmade mobiliseerimisele.”
Uuringus lähtuti põhimõttest, et tõhus ja toimiv ringmajandus algab juba toote disainist ja materjali valikust, kusjuures toote võimalikult pikk ringluseshoidmine sõltub ka tarneahela erinevatest osapooltest. Kolmas lähtepunkt – tootmine – kuidas see on korraldatud, kuivõrd ressursse säästev ja efektiivne see on. Ja lõpuks tuleb toodete tarbimine ja kasutamine.
„Uuringut tehes sai selgeks, et tuleb tõsta teadlikkust ringsest majandamisest, alates toote disainist kuni selle eluea lõpuni. Nii tootjate, tarbijate, kohalike omavalitsuste, riigiasutuste kui ettevõtjate teadlikkust on vaja tõsta,” iseloomustab Katre Eljas täitmist vajavaid ülesandeid teel ringmajanduse põhimõtete juurdumise poole. „Mõistlik on toetada valdkondlikke koostööplatvorme, et anda just ettevõtetele mõtet ja sisu ringse majandamise ökosüsteemide loomisel. Lisaks peaks riiklike meetmete kaudu toetama keskkonnahoidlikku innovatsiooni. Ka tootjavastutust tuleb laiendada senisest rohkematesse valdkondadesse, kusjuures kõige selle juures võiks riik anda oma nn roheliste hangete kaudu head eeskuju.”
Puidutööstus – siiani parim ringmajandaja
Uuringualused valdkonnad olid ehitus, plastitööstus, tekstiilitööstus, metsa- ja puidutööstus, toidutööstus ja teenindussektor.
Ehituses näeb uuring ette mudelprojekteerimise (BIM) soodustamist, materjalide ringlusse võtmise soodustamist, ehitiste energiatõhususe ja tervisesõbralikkuse parandamist ning puidu kasutamise hoogustamist ehitusmaterjalina.
Plastitööstuses tuleb reguleerida plastpakendite turule pääsu selliselt, et väheneks ühekordse plasti kasutamine, et pakendid saaksid standardiseeritud ja võetaks kasutusele plastide ringlusse võttu soodustavad investeerimispõhimõtted. Uuringus tõdetakse, et plast on praegu jäätmemajanduse suurim probleem, millele ei ole veel mõistlikku lahendusteed leitud.
Tekstiilitööstuse peamine murekoht on efektiivsete kogumis- ja sorteerimissüsteemide puudumine. Tuleks soodustada rõivaste korduvkasutusse võtmist ja luua koostööplatvorm sektori ettevõtetele ning rakendada uusi tekstiilide ümbertöötlemise tehnoloogiaid.
Metsa- ja puidutööstuse toob Katre Eljas esile kui kõige parema valdkonna ringmajanduse seisukohast vaadatuna, vähemalt nende seas, mis olid analüüsi all – selle tootmisahel on efektiivne ja otseseid jäätmeid tekkib vähe. Lisaks on ju ka metsast tulev puit taastuv tooraine. Rõhku võiks panna kvaliteetset puidutooret tagavale metsandusele ja puidu veelgi agaramale kasutamisele ehituses.
Toidutööstuses võiks keskenduda ettevõtete toetamisele selles osas, et toitu läheks vähem raisku, haridusasutuste tegevusse võiks lõimida kestliku toidukasutuse põhimõtteid ning kergitada üleüldist ringmajanduse alast teadlikkust.
Teeninduses on palju erinevaid valdkondi ja kõigi nendega peab eraldi tegelema, märgib uuring. Üldise suunana toob Katre Eljas välja vajaduse tõsta ettevõtjate teadlikkust ringse majandamise vajaduse, põhimõtete ja võimaluste kohta.
Ringmajanduse edendamiseks tulevad ka toetused
Uuringu tulemusi võetakse arvesse Eesti ringmajanduse arengudokumendi ja tegevuskava loomisel ning ringmajanduse investeeringute määramisel, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi vahendite planeerimisel. Nimelt on uuel rahastusperioodil plaanis toetada ja tõsta väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete energia- ja ressursitõhusust, jätkates investeeringute ja auditite toetamist tööstussektorile lisaks ka teenindussektoris, samuti edendada digitaliseerimise lahenduste kasutamist.
Toetusmeetmete väljatöötamisel arvestatakse, et oluline on tõsta ringlussevõtu võimekust. Plaanis on toetada jäätmete ringlussevõtu projekte, mis soodustavad jätkusuutlikke tootmis- ja tarbimismudelid, vähendades esmase toorme ja suurendades teisese toorme kasutust.
Ringmajandus
- Toodete ja materjalide väärtust säilitatakse nii kaua kui vähegi võimalik.
- Jäätmeid tekitatakse ja ressursse tarbitakse võimalikult vähe ning kui toode jõuab olelusringi lõppu, kasutatakse seda uue väärtuse loomiseks.
- Ringmajanduse strateegiate arendamise eesmärk oleks saada suuremat majanduslikku kasu ja aidata kaasa innovatsioonile, majanduskasvule ja töökohtade loomisele.
- Ringmajandus soodustab pikaajalisust ja kestvust ja lõpuks ka konkurentsivõimet.
- Kõige kasulikumaks ringmajandusele ülemineku strateegiaks hinnatakse targemale toodete kasutamisele ja tootmisele suunatud tegevuskavu, mis muudavad tarbimis- ja tootmismudeleid terves ühiskonnas.
- Teine tüüp strateegiaid toetavad toorainete ja ressursside tarbimise vähendamist ning mõjutavad positiivselt meie keskkonda toodete ja nende osade eluea pikendamise kaudu.
- Kolmandat sorti strateegiad on juba ammu kasutusel, kuid otsest kasu on nendest olnud küllaltki vähe. Siia hulka kuuluvad materjalide kasuliku tarvitamise strateegiad ringlussevõtu ja energiakasutuse abil.
Allikad: Technopolis Group
Artikkel ilmus 2021. aasta ajakirja TööstusEST energeetika erinumbris. Kõik artiklid loetavad siin.
Ajakirja trükiversioon jõuab kõikide Eesti tööstusettevõteteni:
