Pikalt on energeetikasektori suurimaks väljakutseks välisõhu saasteainete vallas olnud vääveldioksiidi (SO2) heide, mis on suures osas seotud põlevkivisektoriga. Enne Eesti liitumist EL-iga oli SO2 iga-aastane heitkogus suurusjärgus 100 000 tonni.
Tähtis tärmin oli 2012. aasta, mil EL-i liitumisleping nõudis ümberkorraldusi Narva Elektrijaamades. Sellega vähenes 2012. aastaks SO2 koguheide 43 000 tonnini, mis hõlmas lisaks põlevkiviküttel elektrijaamade heitele ka õlitööstust.
Järgmine verstapost oli SO2 heite vähendamisel tööstusheite direktiivi nõuete jõustamine tööstusheite seadusega 2016. aastal. Sellega paigaldati heitgaasidele sätestatud nõuete täitmiseks väävliärastusseadmed Narva Elektrijaamades ja VKG Põhja soojuselektrijaamas.
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise direktiiviga (nn NEC direktiiv, 2264/2016) on kokku lepitud edasised eesmärgid vääveldioksiidi vähendamiseks. Võrreldes baasaastaga (2005) pidi Eesti aastaks 2020 vähendama SO2 heitkogust 32% ning aastaks 2030 juba 68%. Mõlemad nimetatud eesmärgid on juba saavutatud, viimase välisõhu saasteainete inventuuri kohaselt oli 2019. aasta SO2 heide 72% alla baasaasta taseme. Värskeimate prognooside kohaselt jääb riiklik heitkogus edaspidi suurusjärku 16 000 tonni SO2 aastas.
Keskmiste põletusseadmete direktiiv
NEC direktiiv reguleerib kokku viit välisõhu saasteainet ning praegu on energeetikasektori suuremad väljakutsed seotud lämmastikoksiidide (NOx) ja kõige kahjulikumaks peetavate eriti peenete osakeste (PM2,5) vähendamisega.
Direktiivi nõuete rakendamise siseriiklikuks tööriistaks on teatavate õhusaasteainete vähendamise riiklik programm, mis koostati 2019. aastal ning mis tuleb uuendatud kujul esitada Euroopa Komisjonile 2023. aasta 1. aprilliks.
Osakeste, lämmastikoksiidide ja vääveldioksiidi heite vähendamiseks ning teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise direktiiviga sätestatud eesmärkide saavutamiseks leppisid liikmesriigid 2015 kokku nn keskmiste põletusseadmete direktiivi (2015/2193) nõuded. Keskmiseks põletusseadmeks loetakse neid, mil nimisoojusvõimsus 1–50 MWth. Direktiiviga sätestati heite piirväärtused, millele vastavust kontrollitakse väljuva gaasi saasteainete sisalduse mõõtmisega.
Eestis on direktiivi reguleerimisalaga hõlmatud põletusseadmeid ligi 1000. Nendest ligi kaks kolmandikku moodustavad alla 5 MWth nimisoojusvõimsusega seadmed. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt läbi viidud mõõtmiste kohaselt vajavad paljud neist nõuete täitmiseks lisainvesteeringuid.
Heite piirväärtused jõustuvad olemasolevatele 5–50 MWth võimsusega põletusseadmetele 2025. aastast ning 1–5 MWth võimsusega põletusseadmetele 2030. aastast. Kõik uued seadmed peavad juba praegu vastama direktiivi nõuetele. Direktiivi juures tasub tähelepanu pöörata mitmetele eranditele, mis kehtivad nii uutele kui ka olemasolevatele põletusseadmetele.
Heite piirväärtustele vastavust peab iga käitis tõendama mõõtmistega, mida tuleb teha 1–20 MWth nimisoojusvõimsusega seadme korral üks kord kolme aasta jooksul ning 20–50 MWth nimisoojusvõimsuse korral igal aastal.
Hea teada
- Euroopa Liidus esineb igal aastal ligi 400 000 enneaegset surma, mis on tingitud õhusaastest.
- Õhusaaste on Euroopa Liidu suurim keskkonnariski tegur inimese tervisele.
- Eestis on õhukvaliteet tunduvalt parem EL-i keskmistest tasemetest.
- Paraku vähendab ka meil õhusaaste igaühe eluiga keskmiselt kuue kuu võrra.
- Allikas: keskkonnaministeerium
Artikkel ilmus 2021. aasta ajakirja TööstusEST energeetika erinumbris. Kõik artiklid loetavad siin.
Ajakirja trükiversioon jõuab kõikide Eesti tööstusettevõteteni:
