• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50

Roheoskused pole ainult rohenäppudele, vaid ka ehitajatele ja inseneridele

autor: MEEDIAPILT
oktoober 2025
Kategooria: Haridus, TööstusEST oktoober 2025
Helen Sooväli-Sepping märgib, et roheoskused kõige laiemas mõistes tulevad tänapäeval kasuks igas ametis. Foto: TalTech

Helen Sooväli-Sepping märgib, et roheoskused kõige laiemas mõistes tulevad tänapäeval kasuks igas ametis. Foto: TalTech

Haridus- ja noorteameti (Harno) roheoskuste programmi raames stardivad sel sügisel Eesti kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes uued tasuta koolitused, mis aitavad inimestel ja organisatsioonidel arendada oskusi, kuidas tegutseda keskkonnasõbralikult ja ressursitargalt.

Valikus on üle 170 koolituse, nende seas nii tehnika, inseneeria kui ka jätkusuutliku toidu- ja tekstiilitehnoloogia teemasid. Tööelu on pidevas muutumises. Täpselt nii, nagu paarkümmend aastat tagasi sai arvutioskustest uus ja vajalik norm, on tänapäeval üha olulisem osata tegutseda säästlikumalt ja nutikamalt. Neid teadmisi nimetatakse roheoskusteks.

Rohkelt koolitusi

Kui jätkusuutlikkuse peale mõeldes tuleb esimesena tõenäoliselt pähe taaskasutus ja prügi sorteerimine, siis roheoskused ei piirdu ainult sellega: neid saab rakendada ka tööstussektoris.

Sebacom

„Uued teadmised ja lahendused lisanduvad meie ellu igapäevaselt, nii ka energeetikas. Töötajal on mõistlik end valdkonna uuendustega kursis hoida ning otsustada, kuidas uusi oskuseid ka enda kasuks ettevõttes tööle panna,” kirjeldab TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Ivo Palu.

TalTechis toimub selle aasta sügisest kuni 2026. kevadeni kokku 22 roheoskuste teemalist koolitust, neist seitset pakutakse näiteks elektrienergia ja energeetika valdkonnas.

TalTechi kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping on seda meelt, et kui paarkümmend aastat tagasi aitas konkurentsis silma paista tänaseks iseenesestmõistetav arvutioskus, siis nüüd nõuavad arengud ka roheoskusi.

Trükitööstuses on roheoskused möödapääsmatud

Kodumaise trükitööstuse K-Printi ettevõtte toodangust osa läheb Põhjamaadesse või Kesk-Euroopasse. Ettevõtte juhatuse esimehe Rait Rebase sõnul on rahvusvaheliste brändide jaoks loodussõbralikkus ja keskkonnjalajälje minimeerimine trükiturul baasvajadus. „Ettevõtjad, kes roheoskuste valdkonda praegu tugevalt ja teadlikult arendavad, loovad endale suure rahvusvahelise konkurentsieelise võrreldes nendega, kes seda ei tee,“ räägib Rebane. „Aga iga suur ettevõte püüdleb ka Eestist väljapoole ning kui vaadata Euroopa tasandit, siis nende oskuste puudumine tähendab, et sa oled mängust väljas.”

Tasuta koolitused toimuvad üle Eesti erinevates ülikoolides ja kutsekoolides, muuhulgas Eesti Maaülikoolis, Kehtna Kutsehariduskeskuses, Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis. Inseneeria- ja tehnikaalaste koolituste valik on lai – Tallinna Tehnikaülikoolis saab õppida off-grid päikeseparkide ja energiasalvestuslahenduste kohta, Haapsalu kutsehariduskeskuses aga puitmajade energiatõhususe tõstmise ja looduslike krohvidega seinte viimistlemise. Koolitused toimuvad tavaliselt koolides kohapeal ja kohtutakse kord nädalas paari kuu jooksul.

Kolm head põhjust, miks uusi oskusi õppida

Esiteks tasub olla tööturul hinnatuim. Tööandjad eelistavad üha enam töötajaid, kes mõistavad, kuidas säästlikumalt toimetada. See annab sulle praegusel töökohal kindlust juurde ja teeb su väärtuslikumaks ka uut tööd otsides. Ka Helen Sooväli-Sepping kinnitab, et tulevikuoskustega töötajate ametikohad on majanduslikult ebakindlatel aegadel vastupidavamad ning paindlikumad muutustele.

Teiseks aita kaasa paremale elukeskkonnale. Me kõik tahame elada puhtas ja terves keskkonnas. „Kuna loodusvarad pole lõputud, peame õppima, kuidas olemasolevat nutikamalt kasutada, vähem raisata ja rohkem taaskasutada,“ ütleb Sooväli-Sepping. „Uued oskused aitavad meil kõigil oma kodukoha heaks rohkem ära teha.“

Kolmandaks – aita oma ettevõttel edukas olla. Kui ettevõttel läheb hästi, on ka Sinu töökoht kindlam. Roheoskustega töötajad aitavad oma firmal kohaneda uute nõuete ja klientide ootustega. Sinu teadmised aitavad ettevõttel olla konkurentsivõimeline ja edukas ka aastate pärast.

Kuidas roheoskusi õppida saab?

  • Roheoskuste koolitused on tasuta koolitusprogramm ettevõtetele ja töötajatele jätkusuutlikuma tuleviku nimel.
  • Need koolitused on ettevõtetele konkurentsivõime tõstmiseks ja inimestele oma väljavaadete parandamiseks tuleviku tööturul.
  • Koolitustele saavad registreerida nii töötajad ise kui ka tööandjad.
  • Õppida saab ka tehnika- ja inseneeriateemadel, näiteks:
    • hoone energiatõhususe lahenduste mõju hoone süsinikujalajäljele (Tallinna tehnikakõrgkool);
    • kaasaegsete ja keskkonnasäästlike küttekollete ehitus (Tallinna ehituskool);
    • keskkonnasõbralike tehnoloogiate rakendamine transpordisektoris (Kehtna kutsehariduskeskus);
    • ehitusobjekti jäätmekäitlus koos digitaalse dokumenteerimise ja digiprügi koristamisega (Järvamaa kutsehariduskeskus);
    • keskkonnasõbralike materjalide kasutamine pottsepatöös (Viljandi kutseõppekeskus);
    • päikeseelektrijaamade kavandamine, ehitamine ja hooldus (Tartu Rakenduslik kolledž).
  • Koolitused on osalejatele tasuta, oluline on vaid iga koolituse puhul jälgida, kes on sihtgrupp.
  • Roheoskuste programm on osa Eesti rohestrateegiast ja seda rahastatakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu.

Lisainfot ja koolitustele registreerida saab: www.roheoskus.ee

Sildid: keskkondkoolitusrohepööre
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Positron toob noored energeetikasse

Järgmine artikkel

Uuendusmeelsetel noortel avaneb võimalus välja arendada ainulaadne tark jaotusvõrk

Seotud artiklid

Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock
Keskkond

2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

02/04/2026
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.
Sündmus

Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

02/04/2026
Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.
Arvamus

Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

10/03/2026
Järgmine artikkel
Positronil tutvustab Elektrilevi teekonda targa jaotusvõrgu loomise poole ja selles valdkonnas avanevaid karjäärivõimalusi ettevõtte liitumisteenuse üksuse juht Marii Uduvee. Foto: Elektrilevi

Uuendusmeelsetel noortel avaneb võimalus välja arendada ainulaadne tark jaotusvõrk

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.