Mis ühendab rõivaid, autosid, satelliite, ravimeid ja kosmeetikat? Õige vastus on puidukeemia, milles nähakse ühte olulist võimalust naftapõhiste toodete asendamisel.
Eesti on maailmas esirinnas puidu mehaanilisel väärindamisel, ometi jätame kasutamata selle, mis nende toodete valmistamisest üle jääb ja millest mujal maailmas tselluloosi valmistatakse.
Puiduga kliimaprobleemide vastu? Loomulikult!
Kasvades seovad ja talletavad puud endas süsinikku ning puittoodetes on süsinik lukustatud kogu nende elukaareks, mis vahel on isegi aastasadu pikk. Vanavanemate elutoas seisev vitriinkapp ja põlvkondade kaupa pärandatav kiikhobu omavad lisaks emotsionaalsele väärtusele positiivset mõju ka kliimale.
Lahenduste leidmine kliimaprobleemidele on selle sajandi olulisemaid väljakutseid ja puit on üks väheseid materjale, mis neid pakub. Peame lõpetama maa seest pärineva süsiniku kasutamise ja keskenduma juba ringleva süsiniku kasutamisele, mille üks parim lahendus on puit. Juba täna kasutatakse puitu alternatiivina naftapõhistele toodetele, näiteks kosmeetika-, rõiva- ja meditsiinitööstuses. See ring laieneb hoogsalt.
Võtmetegur on puidu keemiline väärindamine – võlukunsti meenutav protsess, mille käigus valmistatakse puidujääkidest tselluloosi, bioplaste ja tekstiile.
Tulevik puidust ekraanide ja autode päralt
Üldise heaolu kasvades oleme muutunud pimedaks enda tarbimise keskkonnajalajälje ees. Tahame iga paari aasta järel istuda uude autosse ja soetada uue nutitelefoni.
Ometi on ehitussektor endiselt väga betooni- ja terasekeskne, ligi 80% maailma rõivamaterjalist valmistatakse naftapõhiselt ning elanikkonna meeletu nõudlus uute tehnoloogiaseadmete järele asetab keskkonnale suure koormuse.
Puidukeemias peitub võimalus, kuidas vähemalt osaliselt säilitada harjumuspärast heaolutaset ka tulevikus. Tänu kaasaegsele tehnoloogiale saab puidust toota peaaegu kõike, mida seni on valmistatud taastumatust loodusvarast. Tselluloosi saab töötlemise abil kasutada muuhulgas moetööstuses rõivamaterjalina, ehitussektoris biopõhise tapeediliimina ja farmaatsia- ning toiduainetööstuses paksendaja või sideainena. Näide puidu astumisest moemaailma on see, et Soome presidendiproua kandis 2018. aastal riigi iseseisvuspäeva pidulikul vastuvõtul kasehalgudest valmistatud kleiti.
Tselluloossed puidukiud löövad laineid ka elektroonikatööstuses. Nende lõhustamisel ülipeeneteks nanokiududeks on võimalik toota läbipaistvat nn paberit, mida saab kasutada ekraanide tootmisel. Ülipeenikesed puidukiud sobivad ka filtermaterjaliks, mis suudab kinni pidada väikseid tolmuosakesi ja viiruse suurusega haigustekitajaid. Puit leiab rakendust sensorites, mis hoiatavad kahjulike keskkonnamõjude või toitainete riknemise eest.
Ligniini saab omakorda kasutada keeruliste puitkonstruktsioonide kokkupanekuks liimainena. Ühtlasi on ligniinist valmistatud kiudude töötlemisel kõrgel temperatuuril võimalik luua väga tugevaid süsinikkiude, mida kasutatakse teiste seas erinevate lennukiosade valmistamisel. Ligniinist saadud süsinikmaterjal toimib ka elektrienergia talletajana patareides ja superkondensaatorites.
Puitu kasutatakse üha rohkem ka sõidukite maailmas. Nii on Helsingi Metropolia rakenduskõrgkoolis ehitatud puidust auto, mis sai heakskiidu liikluses kasutamiseks. Selle aasta lõpus stardib Uus-Meremaalt kosmosesse maailma esimene puidust satelliit, mille loomisel osales Eesti ettevõte Captain Corrosion ja Tartu Ülikool. Satelliidi ehituses kasutati kõrgkvaliteetset WISA kasevineeri, mida valmistatakse UPM-Kymmene Otepää vineeritehases.
