Et kasvatada töötlevale tööstusele järelkasvu, tuleb luua riiklik programm, mis suurendaks vastuvõttu tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna õppekavadele ja tugevdaks õppekavasid läbi hästi koolitatud õppejõudude ja tänapäeva nõudmistele vastavate praktikakohtade.
Viimase kaheksa aastaga on avalik-õiguslike ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide tehnika, tootmise ja tehnoloogia ning ehituse õppekavade õppurite osakaal vähenenud 25%, samas kui IKT tudengite ja õppurite osakaal on kasvanud ligi neli korda. Sama tempoga jätkates kujuneb Eestis tegutsevate tööstusettevõtete suurimaks probleemiks väljaõppe saanud inseneride krooniline puudus ja osa neist töökohtadest viiakse Eestist välja.
Inseneriõpe populaarsemaks
Inseneriharidus tuleb muuta atraktiivseks, nagu see oli kuuskümmend viis aastat tagasi, kui ülikooli astus minu isa ja kolmkümmend aastat tagasi, kui ehitusinseneriks õppis minu vend. Praegu ei peeta neid erialasid populaarseteks ega loodeta neid õppides n-ö ratsa rikkaks saada.
Ometi pakuvad just tööstuse digitaliseerimine ja automatiseerimine koos materjalitehnoloogiate arenguga piisavalt võimalusi tööstus- ja tootearendusinseneridele. Järgmine tehnoloogiline läbimurre ei tule ilmselt IT-valdkonnas, pigem materjalitehnoloogias, kus taastumatute loodusvarade nappus hakkab piirama planeedi kasvava elanikkonna võimalusi seniseid hüvesid kasutada ja keskkonnareeglid piiravad seniste tootmismeetodite kasutamist.
Inseneriakadeemia eesmärk on suurendada kutse- ning kõrgharidusõppe lõpetajate vastavust tööturu ootustele ja kasvatada insenerierialade populaarsust. Selleks on Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Ehituskool, Tallinna Tööstushariduskeskus ja Rakvere Ametikool välja valinud fookusõppekavad, mille arendamist lähema kaheksa kuni kümne aasta jooksul toetatakse.
Meetmed moodustavad terviku, mis aitab suunata noorte õpivalikuid, tuua kutse- ja kõrgkoolidesse valdkondade asjatundjad ning arendada täiend- ja ümberõpet.
Kõrghariduses on valitud välja järgmised õppevaldkonnad: ehitus, sisekliima ja veetehnika; elektroonika ja elektrotehnika; keskkonna-, energia-, keemia- ja materjalitehnoloogia, sh puidutehnoloogia; toidutehnoloogia ning robootika, tootmistehnika ja tootearendus. Rakenduskõrghariduse ja kutsehariduse tasemel langes valik tootmise ja tootmiskorralduse, robotitehnika, elektritehnika, transpordi ja liikluskorralduse ning ehituse, puidutehnoloogia, elektroonika ja tööstusinformaatika õppekavadele.
Õppekavad kaasaegsemaks
Nende erialade populariseerimine peab algama gümnaasiumis, kutseharidust nõudvatel erialadel põhikoolis. Eestis loodavad uued riigigümnaasiumid peaksid saama kasvulavaks, kus valikainetena oleks gümnaasiumi programmi lisatud eeldusained, mis aitavad teha edasiõppimise valikut tehnika ja tootmise valdkonna kasuks.
Kõrghariduse tasemel on suur osa väljavalitud fookusõppekavadest bakalaureusekavad, kus on näha nii suuremat huvilangust kui ka õpingute lihtsamat poolelijätmist. Eesmärk on õppekavasid kaasajastada, tuua neisse rohkem projekti- ja probleemõpet, koolitada õppejõude ja luua tihedamad sidemed ettevõtjatega, et õpetatu vastaks tööstusharu vajadustele.
Üks sammastest on ka täiendusõpe ülikooli või kutsekooli lõpetamise järel nii kvalifikatsiooni tõstmise kui ka ümberõppe näol, et kaasas käia muutuvate tehnoloogiate ja teadmistega materjalitehnoloogiate, puidutöötlemise või toidutehnoloogiate vallas. Palju on õppida ka taastuvate energiaallikate suuremast kasutegurist süsinikuneutraalses elektritootmises.
Käivitub aasta pärast
Inseneriakadeemia eesmärke on võimaldada ka kutsehariduse lõpetajatel edasi õppima minna kõrgkooli, sest suur osa näiteks metallitööstuses ja ehituses pakutavatest töökohtadest nõuavad vähemalt magistriõppekavadele vastavaid teadmisi. Selleks tuleb tihendada koostööd kõrgharidus- ja kutseharidusasutuste vahel, pakkudes võimalusel ka lühemaid õppeprogramme, mis vastaksid konkreetse tööstusharu kiiresti muutuvatele vajadustele.
Inseneriakadeemia programm võiks käivituda koos uute riiklike ja struktuuritoetuste vahendite rakendamisega kutse- ja kõrghariduse valdkonnas hiljemalt 2022. aasta alguses. Sellele on toetust avaldanud 12 erialaliitu, kelle hulgas on näiteks ehitusinseneride liit, ehitusettevõtjate liit, elektroonikatööstuse liit, masinatööstuse liit, metsa- ja puidutööstuse liit, toiduainetööstuse liit ja teised.
Selline programm võiks olla riiklik prioriteet, kasvatades seda koos kohaliku teadus-arendustegevusega. Hea eeskuju on OÜ Graanul Biontech loodud katsetehas Imaveres Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni rahastusprogrammi Horizon 2020 toel, mis avab võimalusi kohaliku puidutoorme väärindamiseks ja töökohtade loomiseks.
