Kuidas juurutada Eesti majanduses teaduspõhist tootearendust? Kust leida järgmise põlve IT-valdkonna tippspetsialiste? Kuidas aidata kaasa töötleva tööstuse digitaliseerimisele? Nendele ja teiste pakiliste küsimuste lahendamisele proovib kaasa rääkida IT-tööstusmagistrantuur.
IT-tööstusmagistrantuur (ITTM) on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi loodud praktikaprogramm, mis viib kokku arvutiteaduse tublimad ning initsiatiivikamad magistritudengid ja organisatsioonid, kes otsivad oma ridadesse ambitsioonikaid nooremspetsialiste.
Kokku saavad IT-tudengid ning -ettevõtted
ITTM algas 2018. aastal ning selle ajaga on programm eksperimenteerides järk-järgult küpsenud. Koroonapandeemiale vaatamata on partnerettevõtetes ja -asutustes nüüdseks praktikal käinud kümneid magistritudengeid, kes on viinud sinna teaduspõhist perspektiivi, andnud panuse partnerite tootearendusse ning teinud seejuures esimesed sammud oma karjääriredelil.
Programmil on kolm osapoolt: ettevõtted, tudengid ja arvutiteaduse instituut. Edukas programm eeldab ponnistusi kõigilt kolmelt. Osaleda soovivad ettevõtted peavad esmalt instituudi abiga hoolikalt kirjeldama, milles praktika nende juures seisneb – praktikaülesanded, uurimisteemad lõputööks, ootused kandidaadile jne. Järgneb tudengite kandideerimine ja sobitamise protsess, misjärel saavad ettevõtted intervjueerida just neid tudengeid, kel reaalne huvi nende probleemipüstituse vastu ning kelle tehniline põhi toetaks sellele pühendumist.
Programm järgib aastapõhist tsüklit – ettevõtted liituvad veebruaris-märtsis, tudengid kandideerivad aprillis, sobitamine toimub mais. Üksteist õnnelikult leidnud tudengid ja ettevõtted saavad tööga pihta hakata juunis ning programm lõpeb tudengi lõpetamisega aasta pärast juunis.
Programm pakub võimalusi kõigile
ITTM-i väärtus instituudile ning ülikoolile on kahetine. Esmalt on see hea viis, kuidas pakkuda tudengitele võimalus astuda oma esimesed sammud karjääriredelil, ilma et peaks oma õpingute lõpetamist ohtu seadma. Ohtu seadmine tähendab siinjuures seda, et spetsialistide järele janunevad tehnoloogiaettevõtted värbavad sageli tudengeid n-ö õpingute kõrvalt tööle.
Paremal juhul kannatab nii tulevase tippspetsialisti teadmiste vundament, halvemal juhul lõpeb selline töötamine sellega, et õpingud jäävadki lõpetamata. ITTM oma eeskujulike stipendiumitega (kuni 900 eurot kuus) võimaldab tudengil viimase aasta ülikoolis ühildada professionaalsete ambitsioonidega – hundid saavad söönuks ja lambad jäävad terveks. Teiseks on instituudile ja ülikoolile oluline edendada teaduspõhist majandust – ITTM loob reaalse sideme teaduse ja tööstuse vahel ning on suurepärane alguspunkt edasiseks koostööks teadus- ja arendustegevuse vallas.
Pragmaatiline hing näeb ITTM-is võimalust meelitada tulevase põlvkonna tippspetsialiste enda ridadesse – ning seda see ka on. Eriti ahvatlevaks teeb asja see, et ITTM võimaldab läheneda tudengitele väga personaalselt ning teha seda enne, kui nad lõpetama hakkavad ning terve ülejäänud tööturg neile tormi jookseb.
Ei tohi unustada ka teist olulist aspekti – teaduspõhise perspektiivi toomine partnerettevõtetesse. Lähevad ju tudengid praktikale just nendesse ettevõtetesse, kelle probleemipüstitus sobitub tudengi teadmiste ja huvidega. See tähendab, et tudeng on ettevõtte tehnilist köögipoolt ja seal toimuvat äsja õppinud. Niimoodi avaneb võimalus oma verivärsked teadmised kohe mängu panna ja suure tõenäosusega näeb tudeng asju mõneti teistmoodi, kui töötajad, kes on olnud pikalt n-ö süsteemis sees. Tagatipuks pühendab tudeng ka oma magistritöö teemale, mis on ettevõttele oluline.
IT-firmade edulugu töötlevasse tööstusesse
ITTM-is on seni osalenud peamiselt tehnoloogiafirmad või suuremad ettevõtted muudest sektoritest, kel oma majasisene IT- või tehnoloogiaüksus. Ettevõtete probleemid, mida lahendada tahetakse, saab samuti laias laastus kaheks jagada. Ühed kutsuvad tudengeid tarkvara arendama (alates tarkvara arhitektuuri planeerimisest kuni testimise ja kvaliteedikontrollini) ning teistel on tarvis lahendada andmeteaduse valdkonna mured ning arendada masinõppel ja tehisintellektil põhinevaid lahendusi.
Lisaks on tulevikus oodatud ka n-ö vähemtehnilised probleemipüstitused, mis hõlmavad ärianalüüsi ja infotehnoloogia juhtimist – ettevõte tahab teada, kuidas saaks oma sisemisi müügiprotsesse digitaliseerimisega optimeerida või tahetakse abi digitootejuhtimisel.
Tänaseks on tööstusmagistrantuur ennast tehnoloogialembeliste ettevõtete jaoks kindlalt tõestanud. Ilmselt ei tule aga kellelegi uudisena, et Eestis on karjuv vajadus digilahenduste järele ka töötleval tööstusel ja tootmisettevõtetel. Sellepärast tegi Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut käsikäes ühe vapra tudengiga hüppe tundmatusse, kui otsustati lansseerida ITTM töötlevas tööstuses.
Nimelt liitusid selle aasta veebruaris pilootprojekti raames ITTM-iga puidutööstusettevõte Barrus ning ärikonsultatsiooniettevõte Columbus Eesti.
Ühtse tandemina tahetakse arendada Barruse jaoks masinõppel põhinevat tarkvara, mis aitaks neil optimaalselt toodangut hinnastada.
Head arengud on näha puidutööstuses
Puidutööstuse eripära on suure varieeruvusega toormaterjal – on ju iga puu ja palk isesugune. Tootmise teeb keeruliseks ka see, et ümarpalgi lõikamisel ja töötlemisel tekivad erinevate omadustega kõrvalproduktid, mida omakorda järgmistesse tootmisprotsessidesse suunata saab.
Muuhulgas akna- ja ukseraame tootev Barrus tahab oma toormaterjali maksimaalselt ära kasutada, tegemata seejuures kompromisse toodangu kvaliteedi osas. Leiti, et abikäe saab ulatada masinõppel põhinev tarkvara. Et selline tarkvara oskaks aga otsuseid langetada, vajab see igas tootmisetapis sisendiks ohtralt andmeid.
Enne, kui Barruses praktikal olev andmeteaduse magistriõppe eriala tudeng andmetega tööle hakkas, tuli aga aru saada, kuidas Barruse tootmisprotsess toimib. Selleks veetiski tudeng Barruse juhendajaga ohtralt aega tehases. Kui tootmine juba tuttav, sai minna edasi sellega, et koostöös Columbuse spetsialistidega analüüsiti tootmist ka tehnilisel tasemel.
Nüüdseks on andmevood n-ö jooksma saadud ja kontseptsioon masinõppemudeli jaoks paika pandud. Edasi ootab mudeli ehitamine, testimine ning selle ühildamine vanade, arhiveeritud tootmisandmetega. Barrus ja Columbus peavad mõtlema, kuidas lahendus reaalselt Barruse töötajate igapäevatöösse juurutada, tudengil tuleb see kõik aga magistritööks vormistada.
Tegu on ambitsioonika projektiga, mis eeldab kõigilt osapooltelt kõvasti kohanemist ja kannatlikkust üksteise mõistmisel.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, astutakse ITTM-i töötleva tööstuse pilootprojektiga väike, aga märgiline samm selles suunas, et tootmisettevõtted, teadusasutused ning tehnoloogiasektor pead kokku paneksid ning hakkaksid ühte jalga astuma.
Hea teada
- IT-tööstusmagistrantuur on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi informaatika, tarkvaratehnika ja andmeteaduse esimese aasta magistrantidele mõeldud õpinguvorm.
- Õpingute raames läbitakse 50% õppest partnerettevõttes. Programm kestab üks aasta, juuni 2021 kuni juuni 2022.
- Programmis osaleja saab süvendatud praktilist õpet valitud ettevõttes. Selles programmis osalejad läbivad tavalise magistriõppekava individuaalse õpingukava järgi.
- Individuaalne õpingukava on üliõpilase ja ettevõtte uurimuslikest huvidest lähtuv kava kursuste läbimiseks vastavalt ettenähtud õppekavale.
- Tudeng hakkab ettevõtte igapäevatöös täitma vajalikke praktilisi ülesandeid, mis on seotud tema õppekava täitmise ja magistritöö kirjutamisega.
