Praktilise õppe korraldamine koroonapiirangute ajal eeldas nii koolidelt kui õppuritelt suuremat panustamist. Piirangutega tulid paremini toime need, kes oskasid olla paindlikud ning olukorraga kohaneda, tulemusi mõjutasid ka õpilaste suhtumine ja motivatsioon.
Rakvere Ametikooli, Pärnumaa Kutsehariduskeskus ning Lasnamäe Ametikool analüüsivad koroonapiirangutest sündinud distantsõppe plusse ja miinuseid.
Rakvere ametikool – riske maandas gruppide hajutamine
Rakvere Ametikooli õppedirektor Raili Sirgmets on distantsõppele tagasi vaadates positiive – keerulises olukorras anti endast parim.
„2021. aasta kevadel oli kutseõppeasutustel lubatud praktilisi töid teha. Hajutasime ning hoidsime grupid eraldi, meil ei jäänud ühtegi praktilist tundi ära,” sõnab Sirgmets. Nii said suurenenud töökoormuse arvelt statsionaarses õppes kõik praktilised tööd tehtud ning distantsõppe negatiivne mõju ei peegeldunud ka tulemustes.
„Statsionaarses õppes olnud õppurid sooritasid kutseeksamid nominaalajal ning tulemustes ei olnud eelmiste aastatega võrreldes märkimisväärset vahet,“ lisab Raili Sirgmets.
Nii õppuritele kui õpetajatele oli keeruline õppe korraldamine väikestes gruppides: kui kokku on koolis ligikaudu 1000 õpilast, oli distantsõppe perioodil korraga koolis nendest vaid neljandik, mis tähendas tundide toimumist ebatavalistel aegadel ja ebatavaliste intervallidega.
Siiski suutis Rakvere Ametikool gruppide hajutamisega riskid maandada: „Kõige suurem väljakutse oligi kogu õppekorralduse logistika ja enda organiseerimine. See tähendas ka suurenenud töökoormust õppejõududele, et end pidevalt praktiliste tundide vahel jagada.“
Küll pikendati õppeperioodi nii täiskasvanute õppes kui ka töökohapõhisel õppel olnud gruppidele. „Selleks, et lõpetajad oskaksid õppekavas ettenähtut ja sooritaksid edukalt ka kutseeksami, tuleb läbida kogu praktiline õpe,“ möönab Sirgmets. Nii ei jõudnud kõik töökohapõhises ja mittestatsionaarses õppes olijad praktilist õpet sooritada ning kooli lõpetamine toimub kevade asemel sügisel.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus – osa koolitusi kolis õue
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp möönab, et 2021. aasta kevad oli kutsekoolide jaoks lihtsam kui 2020, mil koolid täielikult suleti.
„Teooriatunnid ning põhilised üldharidusained viidi läbi distantsilt, praktilised tööd toimusid koolimajas. Jaotasime suuremad grupid väiksemaks ja viisime esmajärjekorras läbi need tööd, mis olid olulised kutseeksamiteks valmistumisel. Hajutasime tegevusi nelja erineva õppehoone vahel nii, et üle 100–150 õpilase korraga majas ei olnud (koolis õpib üle 1000 õpilase – toim). Kõik praktikad ettevõtetes toimusid,“ selgitab Müürsepp.
Õpetajate koormus tõusis Müürsepa sõnul eelkõige nende õpilaste tõttu, kes distantsõppes õppetöös ei osalenud või osalesid valikuliselt. „Sellest tulenevalt on ka nüüd sügisel õppevõlgnevustega õpilasi järgmisele kursusele üle toodud ja õpetajatel tuleb nendega lisatööd teha,“ räägib ta.
Kõige rohkem probleeme oli Müürsepa sõnul täiendõppe korraldamisega, kuna see oli kevadperioodil piiratud, pikad koolitused aga pooleli või just alanud. „Koolitatavatele tuli väga palju selgitusi anda, miks kursused katkestatakse. Kui ilmad ilusaks läksid, paigaldasime kooli õue kaks telki koos koolimööbliga ja viisime tunde läbi värskes õhus,“ kirjeldab Müürsepp murekohti. Nii said praktiliste tööde puhul peaaegu kõik oluline tehtud, kuid kiirendatud korras ainete läbimine põhjustas väikese tagasilanguse kutseeksamite kvaliteedis.
„Rohkem kannatasid teeninduserialad, sest nendel oli keeruline leida praktikakohti, iseäranis toitlustuses ja turismis. Praegu püüame õppetööd korraldada nii, et võimalikult vähe rühmi tuleks distantsile suunata ning suuri ümberkorraldusi pole olnud vaja teha,” selgitab Riina Müürsepp. „Oskame juba paremini planeerida, millised olulised praktilised tööd tuleb kõigepealt ära teha, et juhul, kui on vaja minna distantsõppele, saaksime keskenduda rohkem üldainete tundidele.“
Lasnamäe Ametikool otsis võimalikult paindlikke lahendusi
Lasnamäe Ametikooli õppedirektor Ada Lumiste tõdeb, et praktilise suunitlusega kutseerialadel oli keeruline distantsõpet korraldada, kuid olukorraga tuldi toime.
„Sel kevadel tekkis võimalus teha praktilisi töötunde töökojas, teooria toimus distantsõppevormis. Suuremad grupid jagati väiksemateks, püüdsime jälgida, et üle 10 õpilase korraga ühes ruumis ei oleks,“ selgitab Lumiste.
Distantsõppega seoses tõusis õpetajate töökoormus – ühte tundi pidi mitu korda andma, kuid kõige enam tuli tegeleda suhtumistega.
„Mõningad õpilased lihtsalt ei jõudnud loengutesse. Töökotta tulid lapsed seevastu üldiselt hea meelega, siin said nad oma kätega tegutseda ja vahetult suhelda,“ nendib Lumiste.
Kui olukord on keeruline, on vaja asjad ümber mõelda. „Kui nägime, et teoorias hakkavad puudujäägid tekkima, tegime õpilastele konsultatsioonitunde,” kirjeldab Ada Lumiste õppetöös toimunud muutusi. „Siin oli väga oluline roll täita rühmade juhendajatel, kes pidid välja selgitama, kus on tekkinud kõige suuremad puudujäägid.”
Ta räägib, et ka praktilises õppes leiti õppe läbiviimiseks ja uut moodi korraldamiseks mitmeid nutikaid lahendusi. Näiteks automaatika erialal said õpilased kodus interneti teel ülesandeid lahendada, õpetajad jälgisid, kas laboris hakkasid asjad õigesti tööle.
Kaugõpe andis oodatust vähem tagasilööke
Ada Lumiste sõnul olid tegelikult distantsõppe negatiivsed mõjud väiksemad, kui algselt arvati. „Ennekõike on probleem suhtumises – erialadel, kus õpilased on siiani kutseeksameid hästi teinud, sooritasid nad ka aastal 2020 ja 2021 neid hästi. Näiteks automaatika erialal saja protsendi lähedaselt. Samuti oli metallierialadel kutseeksami sooritanute protsent üle 70, mis ei erine tavapärasest,“ selgitab kooli õppedirektor Lumiste.
Keevitajate praktilise töö läbiviimine oli ka tehniliselt lihtne, sest iga õpilane istub eraldi kabiinis kaitsemask ees ja nakkuse edasikandumiseks pole eriti võimalustki.
Seevastu jäi Ada Lumiste sõnul praktilisest sooritusest puudu ning tulemused läksid mõnevõrra alla sõiduautode tehnikutel, kellel oli ainuüksi praktikakohti keeruline leida. Nimelt kujunes välja nii, et COVID-19 nakkusega kokkupuutumise riskide vähendamiseks loobusid autoteenindused praktikakohtade pakkumisest koroonapandeemia leviku kõige ägedamal perioodil.
Kutse omandamine kaugvormis – kuidas see mõjutas tulemusi?
Kutsekoja statistika erinevate tööstuserialade kutseeksamite sooritamise kohta aastatel 2018–2020 ei kinnita otsest negatiivset trendi koroonapandeemia mõjudest kõikidele tööstusega seotud erialadele. On erialasid, kus kutseeksami läbinute osakaal on suurenenud ning ka neid, kus tulemused on halvenenud.
Kutseregistri statistika põhjal võib küll väita, et kutseeksami sooritanute osakaal aastatel 2019 ja 2020 on võrreldes koroonapandeemiaeelse 2018. aastaga langustrendis. Kui 2018. aastal sooritas kutseeksami kõikidel tööstusega seotud erialadel kokku edukalt 83,3%, siis aastatel 2019 ja 2020 olid need näitajad 80,8% ning 77,2%.
Samas ei saa ka öelda, et distantsõpe tööstusega seotud erialadel kutseeksami tulemusi kõikjal negatiivselt mõjutanud oleks. Nii on suurenenud eksami läbinute protsent 2019. ja 2020. aastal võrreldes 2018. aastaga näiteks järgnevatel erialadel: koostelukksepp, tase 3; sisetööde elektrik, tase 3 ja 4; automaatik, tase 4 (tootmisautomaatika); tisler, tase 3; kaablikoostude koostaja, tase 2 (osakutse).
Teisalt on ka erialasid, kus aastate 2018, 2019 ja 2020 võrdluses on eksami sooritanute protsent vähenenud. Välja saab tuua näiteks lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaator, tase 4 (osakutse); keevitaja, tase 3 ja 4 ja mehhatroonik, tase 4.
