• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Kutsekoolid silmitsi koroonapiiranguga

autor: KADRI TAMM
detsember 2021
Kategooria: Eriolukord, TööstusEST detsember 2021
Kutsekoolid silmitsi koroonapiiranguga

Pärnumaa kutsehariduskeskuses korraldati pandeemia tippajal töö ümber nii, et teooriatunnid toimusid distantsilt, praktiline õpe aga suudeti väikestes gruppides ikkagi koolimajas läbi viia. Foto: Scanpix/ Mailiis Ollino

Praktilise õppe korraldamine koroonapiirangute ajal eeldas nii koolidelt kui õppuritelt suuremat panustamist. Piirangutega tulid paremini toime need, kes oskasid olla paindlikud ning olukorraga kohaneda, tulemusi mõjutasid ka õpilaste suhtumine ja motivatsioon.

Rakvere Ametikooli, Pärnumaa Kutsehariduskeskus ning Lasnamäe Ametikool analüüsivad koroonapiirangutest sündinud distantsõppe plusse ja miinuseid.

Rakvere ametikool – riske maandas gruppide hajutamine

Rakvere Ametikooli õppedirektor Raili Sirgmets on distantsõppele tagasi vaadates positiive – keerulises olukorras anti endast parim.

„2021. aasta kevadel oli kutseõppeasutustel lubatud praktilisi töid teha. Hajutasime ning hoidsime grupid eraldi, meil ei jäänud ühtegi praktilist tundi ära,” sõnab Sirgmets. Nii said suurenenud töökoormuse arvelt statsionaarses õppes kõik praktilised tööd tehtud ning distantsõppe negatiivne mõju ei peegeldunud ka tulemustes.

„Statsionaarses õppes olnud õppurid sooritasid kutseeksamid nominaalajal ning tulemustes ei olnud eelmiste aastatega võrreldes märkimisväärset vahet,“ lisab Raili Sirgmets.

Nii õppuritele kui õpetajatele oli keeruline õppe korraldamine väikestes gruppides: kui kokku on koolis ligikaudu 1000 õpilast, oli distantsõppe perioodil korraga koolis nendest vaid neljandik, mis tähendas tundide toimumist ebatavalistel aegadel ja ebatavaliste intervallidega.

Siiski suutis Rakvere Ametikool gruppide hajutamisega riskid maandada: „Kõige suurem väljakutse oligi kogu õppekorralduse logistika ja enda organiseerimine. See tähendas ka suurenenud töökoormust õppejõududele, et end pidevalt praktiliste tundide vahel jagada.“

Küll pikendati õppeperioodi nii täiskasvanute õppes kui ka töökohapõhisel õppel olnud gruppidele. „Selleks, et lõpetajad oskaksid õppekavas ettenähtut ja sooritaksid edukalt ka kutseeksami, tuleb läbida kogu praktiline õpe,“ möönab Sirgmets. Nii ei jõudnud kõik töökohapõhises ja mittestatsionaarses õppes olijad praktilist õpet sooritada ning kooli lõpetamine toimub kevade asemel sügisel.

Pärnumaa Kutsehariduskeskus – osa koolitusi kolis õue

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp möönab, et 2021. aasta kevad oli kutsekoolide jaoks lihtsam kui 2020, mil koolid täielikult suleti.

„Teooriatunnid ning põhilised üldharidusained viidi läbi distantsilt, praktilised tööd toimusid koolimajas. Jaotasime suuremad grupid väiksemaks ja viisime esmajärjekorras läbi need tööd, mis olid olulised kutseeksamiteks valmistumisel. Hajutasime tegevusi nelja erineva õppehoone vahel nii, et üle 100–150 õpilase korraga majas ei olnud (koolis õpib üle 1000 õpilase – toim). Kõik praktikad ettevõtetes toimusid,“ selgitab Müürsepp.

Õpetajate koormus tõusis Müürsepa sõnul eelkõige nende õpilaste tõttu, kes distantsõppes õppetöös ei osalenud või osalesid valikuliselt. „Sellest tulenevalt on ka nüüd sügisel õppevõlgnevustega õpilasi järgmisele kursusele üle toodud ja õpetajatel tuleb nendega lisatööd teha,“ räägib ta.

Kõige rohkem probleeme oli Müürsepa sõnul täiendõppe korraldamisega, kuna see oli kevadperioodil piiratud, pikad koolitused aga pooleli või just alanud. „Koolitatavatele tuli väga palju selgitusi anda, miks kursused katkestatakse. Kui ilmad ilusaks läksid, paigaldasime kooli õue kaks telki koos koolimööbliga ja viisime tunde läbi värskes õhus,“ kirjeldab Müürsepp murekohti. Nii said praktiliste tööde puhul peaaegu kõik oluline tehtud, kuid kiirendatud korras ainete läbimine põhjustas väikese tagasilanguse kutseeksamite kvaliteedis.

„Rohkem kannatasid teeninduserialad, sest nendel oli keeruline leida praktikakohti, iseäranis toitlustuses ja turismis. Praegu püüame õppetööd korraldada nii, et võimalikult vähe rühmi tuleks distantsile suunata ning suuri ümberkorraldusi pole olnud vaja teha,” selgitab Riina Müürsepp. „Oskame juba paremini planeerida, millised olulised praktilised tööd tuleb kõigepealt ära teha, et juhul, kui on vaja minna distantsõppele, saaksime keskenduda rohkem üldainete tundidele.“

Lasnamäe Ametikool otsis võimalikult paindlikke lahendusi

Lasnamäe Ametikooli õppedirektor Ada Lumiste tõdeb, et praktilise suunitlusega kutseerialadel oli keeruline distantsõpet korraldada, kuid olukorraga tuldi toime.

„Sel kevadel tekkis võimalus teha praktilisi töötunde töökojas, teooria toimus distantsõppevormis. Suuremad grupid jagati väiksemateks, püüdsime jälgida, et üle 10 õpilase korraga ühes ruumis ei oleks,“ selgitab Lumiste.

Distantsõppega seoses tõusis õpetajate töökoormus – ühte tundi pidi mitu korda andma, kuid kõige enam tuli tegeleda suhtumistega.

„Mõningad õpilased lihtsalt ei jõudnud loengutesse. Töökotta tulid lapsed seevastu üldiselt hea meelega, siin said nad oma kätega tegutseda ja vahetult suhelda,“ nendib Lumiste.

Kui olukord on keeruline, on vaja asjad ümber mõelda. „Kui nägime, et teoorias hakkavad puudujäägid tekkima, tegime õpilastele konsultatsioonitunde,” kirjeldab Ada Lumiste õppetöös toimunud muutusi. „Siin oli väga oluline roll täita rühmade juhendajatel, kes pidid välja selgitama, kus on tekkinud kõige suuremad puudujäägid.”

Ta räägib, et ka praktilises õppes leiti õppe läbiviimiseks ja uut moodi korraldamiseks mitmeid nutikaid lahendusi. Näiteks automaatika erialal said õpilased kodus interneti teel ülesandeid lahendada, õpetajad jälgisid, kas laboris hakkasid asjad õigesti tööle.

Kaugõpe andis oodatust vähem tagasilööke

Ada Lumiste sõnul olid tegelikult distantsõppe negatiivsed mõjud väiksemad, kui algselt arvati. „Ennekõike on probleem suhtumises – erialadel, kus õpilased on siiani kutseeksameid hästi teinud, sooritasid nad ka aastal 2020 ja 2021 neid hästi. Näiteks automaatika erialal saja protsendi lähedaselt. Samuti oli metallierialadel kutseeksami sooritanute protsent üle 70, mis ei erine tavapärasest,“ selgitab kooli õppedirektor Lumiste.

Keevitajate praktilise töö läbiviimine oli ka tehniliselt lihtne, sest iga õpilane istub eraldi kabiinis kaitsemask ees ja nakkuse edasikandumiseks pole eriti võimalustki.

Seevastu jäi Ada Lumiste sõnul praktilisest sooritusest puudu ning tulemused läksid mõnevõrra alla sõiduautode tehnikutel, kellel oli ainuüksi praktikakohti keeruline leida. Nimelt kujunes välja nii, et COVID-19 nakkusega kokkupuutumise riskide vähendamiseks loobusid autoteenindused praktikakohtade pakkumisest koroonapandeemia leviku kõige ägedamal perioodil.

Kutse omandamine kaugvormis – kuidas see mõjutas tulemusi?

Kutsekoja statistika erinevate tööstuserialade kutseeksamite sooritamise kohta aastatel 2018–2020 ei kinnita otsest negatiivset trendi koroonapandeemia mõjudest kõikidele tööstusega seotud erialadele. On erialasid, kus kutseeksami läbinute osakaal on suurenenud ning ka neid, kus tulemused on halvenenud.

Kutseregistri statistika põhjal võib küll väita, et kutseeksami sooritanute osakaal aastatel 2019 ja 2020 on võrreldes koroonapandeemiaeelse 2018. aastaga langustrendis. Kui 2018. aastal sooritas kutseeksami kõikidel tööstusega seotud erialadel kokku edukalt 83,3%, siis aastatel 2019 ja 2020 olid need näitajad 80,8% ning 77,2%.

Samas ei saa ka öelda, et distantsõpe tööstusega seotud erialadel kutseeksami tulemusi kõikjal negatiivselt mõjutanud oleks. Nii on suurenenud eksami läbinute protsent 2019. ja 2020. aastal võrreldes 2018. aastaga näiteks järgnevatel erialadel: koostelukksepp, tase 3; sisetööde elektrik, tase 3 ja 4; automaatik, tase 4 (tootmisautomaatika); tisler, tase 3; kaablikoostude koostaja, tase 2 (osakutse).

Teisalt on ka erialasid, kus aastate 2018, 2019 ja 2020 võrdluses on eksami sooritanute protsent vähenenud. Välja saab tuua näiteks lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaator, tase 4 (osakutse); keevitaja, tase 3 ja 4 ja mehhatroonik, tase 4.

Sildid: eriolukordhariduskutseharidus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Tööstusmagistrantuur aitab tudengi karjääriredelile

Järgmine artikkel

Ringlusse läheb vaid olmeprügist välja sorditud pakend

Seotud artiklid

TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech
Haridus

Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

20/03/2023
Tulevased insenerid sirguvad ettevõtete ja koolide koostööst. Foto: Shutterstock
Tööjõud

Tulevased insenerid sirguvad ettevõtete ja koolide koostööst

22/02/2023
Eesti Teadusagentuur hindas Taltechi tehnikaprofessuuride tegevust ja tõi välja soovitused professuuridele, ülikoolile ja riigile
Haridus

Riiklike tehnikaprofessuuride ees seisab rida väljakutseid

22/02/2023
Tööstustoodang pööras septembris langusesse. Foto: Shutterstock
Probleem

Üha kallinev tootmine sunnib tööstureid Eestist lahkuma

16/12/2022
Järgmine artikkel
Ringlusse läheb vaid olmeprügist välja sorditud pakend. Foto: Shutterstock

Ringlusse läheb vaid olmeprügist välja sorditud pakend

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!