• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

autor: BAUROC
veebruar 2022
Kategooria: Sisuturundus, TööstusEST veebruar 2022
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Merko Ehitus AS, autor Tiit Veermäe

Alajaamade rekonstrueerimine ja uute ehitamine on osa laiemast elektrivõrgu uuendamisest.

„Veneaegsed alajaamad on amortiseerunud, samuti ühendatakse Eesti elektrivõrk lahti Venemaast. Lisaks ei vasta nõukogudeaegne elektrivõrk nii mõnigi kord tänasele tarbimisvajadusele: tootmiste asukohad on muutunud, inimesed on liikunud,“ põhjendab AS Connecto Eesti projektijuht Valmar Raigo.

Tänaseks on alajaamade töö automatiseeritud: tehnoloogia areneb meeletu kiirusega ja töö, mis enne oli inimeste õlul, tehakse masinate abiga. „Alajaamad on muutunud kompaktsemaks ning juhtimishooned vajavad vähem ruumi kui mõned kümned aastad tagasi,“ teab Sevecon OÜ projekteerija Ülar Ševerev.

Palju pisiasju

Ent kuidas uued alajaamad valmivad? Reeglina valitakse ehitus- ja projekteerimistööde tegijad Eleringi ja Enefit Connecti tellimusel korraldatud riigihangetel. Alajaamade projekteerimiseks antakse ette kindel lähteülesanne.

„Nõuded lõpptulemile on paigas, palju mänguruumi projekteerijatel ei ole. Tegemist on üsna tüüpsete projektidega – hoonete asetus ja maht võib erineda, kuid põhimõte on kõigil sarnane,“ selgitab Raigo.

Kaiu alajaam. Foto: Tiit Veermäe
Kaiu alajaam. Foto: Merko Ehitus AS, autor Tiit Veermäe

Projekteerimisel on vaja juba eos arvestada väga paljude pisiasjadega. „Projekt peab nii hoone kui eriosade projekteerijatel paralleelselt laual olema, sest lõppkokkuvõttes peavad kokku sobima ka läbiviikude ja kaablitorude asukohad,“ toob Ševerev näite.

bauroc sobib tehniliseks ehitiseks

Alajaamad on läbi aegade kerkinud erinevatest ehitusmaterjalidest. Viimastel aegadel on üha populaarsem just poorbetoon. „bauroc on tehniliste ehitiste puhul väga hea materjal – plokkidest hoone ehitamine on väga kiire, samas annab lihtne bauroc plokksein välja nõutud tulepüsivuse, soojapidavuse ning seda ei ole vaja lisakihtidega soojustada,“ loetleb Ševerev materjali eeliseid.

Nii on baurocist Connecto (endine Merko Infra) juhtimisel kerkinud nii mõnedki alajaamad, näiteks Kuusalu, Kilingi-Nõmme, Jäneda kaks alajaama, Kaiu alajaam, Mustla alajaam, Tööstuse alajaam Tartus, Kilingi-Nõmme antennijaam, Voldi alajaam.

Mustla alajaam. Foto: Tiit Veermäe
Mustla alajaam. Foto: Merko Ehitus AS, autor Tiit Veermäe

bauroci eelisena toob Raigo välja ka materjali taskukohasuse ning kuna plokkidest hoone kerkib kiiresti, jääb sisseseade paigaldamiseks rohkem aega. Ajagraafik võib olla pingeline nii ehituse kui ka projekteerimise osas, seega võib teistest seinamaterjalidest ehitamine kujuneda parajaks logistikaülesandeks.

Raigo sõnutsi ei saa ehituse ajaks elektrit päris välja lülitada, sellepärast tuleb alajaamasid enamasti etappide kaupa ehitada: „Ehitatakse valmis pool uuest osast, lammutatakse vana ning siis saab teise poole ehitamise juurde asuda.“

Bauroci poorbetoonplokkidest Jäneda alajaamad

2020. aastal valmisid bauroci plokkidest nii Eleringi kui ka Elektrilevi uued alajaamad Jänedal. Neist Elektrilevi Jäneda 110/10 kV alajaam pälvis nende konkursil „Aasta ehitusobjektid“ ka piirkonna- ja jaotusalajaamade kategoorias parima objekti tiitli.

2021–2022 aastal on plaanis ümber ehitada kogu piirkonna keskpingevõrk koos alajaamadega ning viia kogu piirkond Jäneda alajaama toitele. Nii paraneb piirkonnas elektrivarustuse töökindlus ja kvaliteet. Klientidele tähendab see vähem avariisid ja pingekõikumisi.

Töödega püsiti ajagraafikus

Projektijuht Ivar Kukk Connecto Eesti AS-st (endine Merko Infra AS) räägib, et kahte bauroci poorbetoonplokkidest alajaama ehitati 2020. aasta sügisel osaliselt paralleelselt: „Meil oli vaja kiiresti projekteerida trafo vundamentide tööjoonised, taotleda ehitusluba ja hakata ehitama, et õigel ajal valmis jõuda.“

Paralleelselt trafode vundamentidega valmis Eleringi alajaamahoone, Elektrilevi alajaama ehitus jäi talvesse. „Ehitamine lagedal väljal sügis-talvise muutliku ilmaga oli paras väljakutse. Samuti olid väljakutseks suur hulk läbiviike ja torusid – plaatvundamendi puhul tuleb need kohad nii projekteerijal kui ka ehitajal väga täpselt paika panna. baurocist ehitamine läks õnneks kiiresti: saime siseruumid ruttu kuivaks ja nii võitsime aega, et rahulikult siseviimistluse ning seadmete paigaldamisega tegeleda,“ rääkis Kukk.

Bauroc poorbetoonist alajaamad. Jäneda alajaam. Foto: Tiit Veermäe
Jäneda alajaam. Foto: Merko Ehitus AS, autor Tiit Veermäe

Eleringi alajaam läks pinge alla sügisel 2020. Kuna Elektrilevi alajaama pingestamiseks tuli Eleringi alajaama sisenevast kahest õhuliinist üks välja lülitada, lükkus pingestamine novembrisse 2020. „Olime arvestanud piisava ajavaruga ning jõudsime lepinguga õigel ajal valmis,“ võtab Kukk jutu kokku.

Loe lähemalt

www.bauroc.ee

Bauroc kõikjal ehituses
Sildid: bauroci blogisisuturundus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Viru Keemia Grupp ja Kiviõli Keemiatööstus muudavad plastjäätmed õliks ja gaasiks

Järgmine artikkel

Ikka peame rääkima elektri hinnast

Seotud artiklid

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG
Sisuturundus

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu
Sisuturundus

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.
Sisuturundus

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus
Sisuturundus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Järgmine artikkel
Kuni sisemaine taastuvenergia tootmisvõime on madal, saab riik tööstustarbijaid aidata. Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare. Euroopa Liidu kliimapakett peab kiirendama elektrifitseerimist. Foto: Scanpix / Äripäev / Andras Tralla

Ikka peame rääkima elektri hinnast

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.