• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Kiibinappus sunnib ettevõtted leidlikkusele

autor: KRISTINA TRAKS
veebruar 2022
Kategooria: Elektroonika, TööstusEST veebruar 2022
Kiibinappus sunnib ettevõtted leidlikkusele

Elektroonilises seadmes võib olla tuhandeid komponente ja kui kasvõi üks neist on puudu, ei saa seadet lõpuni komplekteerida. Foto: Incap

Maailma tehnoloogia- ja tööstusettevõtteid räsib kiibipõud – isegi tavapärasest kordades kallima hinnaga pole neid alati võimalik saada ja tarneajad ulatuvad mõnel detailil lausa järgmise aasta teise poolde.

Raskustest ei jää puutumata ka Eesti ettevõtted. Pakiautomaatide arendaja Cleveroni juhataja Arno Kütt ütleb, et ta ei mäleta kogu oma 30-aastasest ettevõtluskogemusest sarnaseid tarneahela probleeme nagu praegu. „Eesti aja alguses ei usaldatud meie noort riiki ja siis pidime ostma kaupu ettemaksuga. Sellist olukorda nagu praegu, et materjale lihtsalt polegi saada, ei ole varem ette tulnud,“ sõnab ta. „Kiibipuudus on üleüldine probleem, mis mõjutab meie ettevõtet otseselt, sest igas meie tootes on sadu kiipe.“

Küti sõnul on kiibiturul toimunud ka meeletu hinnatõus. Kui mõni kiip võis varem maksta 1,5 eurot, siis nüüd küsitakse selle eest 50 eurot ja isegi selle raha eest ulatuvad tarneajad väga kaugele. „Mõned tarneajad on sellised, et praegu tellides lubatakse kaupa 2023. aasta septembris,“ toob Kütt näite.

Kaup ei liigu küllalt kiiresti

Kiipide põud on tingitud mitmest põhjusest, sh koroonapandeemiast. Nimelt pidurdus autode ostmine ja seega ka tootmine pandeemiaga seoses ning kiibitootjad suunasid oma tootmise ümber laiatarbekaupadele, nagu televiisorid, arvutid jmt. Kui autotööstus taastus, polnud neile anda piisavas koguses kiipe.

„Kiipide nõudlus on ka üleüldiselt kasvanud. Neid leidub ju peaaegu igas tootes. Uusi tehaseid ehitatakse, kuid see võtab aastaid. Ja turul tegutsevad ka spekulandid, kes on hinnad üles ajanud,“ kirjeldab Kütt.

Lisaks on tema sõnul probleeme ka muude materjalide tarnimisega, näiteks metallidega. „Pandeemia on tarneahelad kokku jooksutanud. Just-in-time kontseptsioon ei tööta enam ehk kui varem toimis tarneahelas kõik kui kellavärk, siis nüüd oleks keegi nagu masinasse kruusa visanud. Praegu ei julge ühtegi tähtaega välja lubada,“ räägib Kütt. „Kui robotis, kus on 6000 detaili, on mõni osa puudu, ei saa seda valmis teha. Oleme pidanud detaile asendama ja otsima alternatiive. Loomulikult on tulnud ka hindu tõsta. Sellest aga saavad kõik aru ning sellega lepitakse.“

Ostuosakonnast sõltub palju

Ensto Building Systems Keila tehase juht Nadežda Dementjeva sõnul mõjutab kiipide põud ettevõtte (kõrg)tehnoloogilisemat tootevalikut, eelkõige elektriautolaadijate ja mõningate elektriküttelahenduste tootmist.
„Arvestades elektriautode müügi ja nende laadimistaristu kasvu, on mõju rohkem tuntav just laadijate puhul. Olukorra teeb keeruliseks selle pidev muutumine ja määramatus – tarnijad vajavad ostutellimuste kinnitamiseks kauem aega ning tarnegraafikud on pikalt lahtised. Me teame, et komponentide tarneraskused kestavad veel ka sel aastal. Põhjus on toormaterjali puudujääk või siis tarnijate ülekoormatus,“ räägib ta. „Hinnatõus on olnud märkimisväärne ning toodete omahinna kasv on hetkel paratamatus.“

Olukorra teeb keeruliseks selle määramatus – tarnijad vajavad ostutellimuste kinnitamiseks kauem aega ning tarnegraafikud on pikalt lahtised.
Nadežda Dementjeva

Dementjeva ütleb, et ostuosakonna paindlikkus ja võimekus leida alternatiive on üks võtmeküsimusi.
„Komponentide saadavuse probleemide puhul kasutame sissetöötatud protsesse, mil koostöös hanke, tootearenduse ja tootejuhiga hakatakse komponendile otsima alternatiive kas mõne teise komponendi või tarnija näol. Kriitiliste komponentide puhul on alati paar alternatiivvarianti töös ehk kui tarnija ei suuda tarnida, siis läheb käiku alternatiiv,“ kirjeldab ta. „Muutuvaid graafikuid on keeruline hallata, sest see vajab pidevat ümberplaneerimist tootmises, sh ka tööjõu osas. Näiteks saame vajadusel suunata oma inimesed tööle tehase teistesse osakondadesse, kus tootmiseks vajalikud komponendid olemas. Komponentide kvaliteet on väga oluline mõõdik.“

Kliendid on siiski kannatlikud

Oshino Electronics Estonia tarneahelajuht Külli Müür-Heldja ütleb, et on komponente, mida on väga raske kätte saada Hinnad on kohati kasvanud sadades kordades ning tarnetes valitseb ebakindlus.

„Meie jaoks hakkas kriis pihta 2020. aasta augustis ja see on aina süvenenud. On näha, et see ei lõpe niipea,“ nendib Müür-Heldja. „Kiibiturgu ruulib Hiina ja Aasia, Euroopa riigid on kahjuks kõik tootmisvõimsused käest andnud ja sõltume täielikult Aasiast.“

Ta ütleb, et on üle elanud mitmeid kriise, kuid nii ulatuslikku ja kõikehõlmavat kriisiaega ei mäleta. „Tarneahela juhtimine praegu on väsitav ja närvesööv. Näiteks on ülioluline saata tarneahelasse ennustus teatud komponentide kohta. Ehk kui ma täna ei ütle, et mul on komponente vaja aastal 2023, siis keegi ei tea minu sooviga arvestada ja ma ei pruugi seda toodet saada,“ räägib ta. „On tavaline, et saad vähem tooteid kui tellisid, näiteks tellisid 50 000, kuid saad vaid 30 000 detaili.“

Kriisil on aga lisaks peavalule ka mõned positiivsed ilmingud. Külli Müür-Heldja tunnustab, et Oshino kliendid on koostööaltid ja mõistvad, nendega saab arendada avatud diskussiooni – nad saavad aru, et kriis ei lõpe niipea ja on vaja sellega kohaneda.

„Praegu ehitatakse uusi komponentide tehaseid, mis peaksid hakkama järgmisel aastal toodangut andma, kuid ega see nõudlust mõjuta. Võime lihtsalt sattuda olukorda, kus teatud detailide järele on kahe aasta pikkuse järjekorra asemel aastane ooteaeg,“ kirjeldab ta olukorda. „Võti on ilmselt järjest väiksemate komponentide kasutuselevõtt – nende jaoks kulub vähem materjali ja nende tootmine on kiirem.“

Defitsiidiaeg tekitab lisatööd

Incapi president Otto Pukk kinnitab, et kiipide ja pooljuhtide põud põhjustab ettevõtetele omajagu lisatööd, sest on vaja leida uued komponentide katteallikad, klientidel vaja teha disainimuutusi ning tihtipeale tuleb leppida sellega, et planeeritud projektid lükkuvad edasi.

Suhtlemine nii klientide kui ka tarnijatega on oluliselt tihedam ning ostutegevusega seotud inimesed mängivad kommunikatsiooniahelas veelgi olulisemat rolli kui varem.
Otto Pukk

„Kõige keerulisemaks teeb olukorra infopuudus tootjate poolelt, kelle pakutud tarneajad on indikatiivsed ega pruugi anda tootmisplaanide tegemiseks piisavalt vettpidavaid kinnitusi,“ selgitab Pukk. „Incapi puhul pole komponentide puudust numbrites eriti näha, sest nõudmine meie teenuste vastu on suur ja kui midagi on puudu, siis oleme saanud toota sel ajal teisi tooteid. Selliseid, kus on kõik vajalik olemas.“

Kiibitootjate lubatud tarneaegu ei saa praeguses olukorras lõpuni usaldada. Foto: Incap

Tööd on pidanud ettevõte ümber korraldama küll, eelkõige puudutab see ostu- ja hankeosakonna tegevust. Otto Pukk on seda meelt, et kõik vähegi ostuga seotud inimesed peavad nägema suurt pilti ja mõtlema otsuste tegemisel erinevatele riskidele. „Suhtlemine nii klientide kui ka tarnijatega on oluliselt tihedam ning ostutegevusega seotud inimesed mängivad kommunikatsiooniahelas veelgi olulisemat rolli kui varem,“ räägib ta.

Pukk tunnistab, et hinnatõusude laine on defitsiidiga kaasas käiv nähtus. Kuigivõrd tasandavad hinnatõuse uued komponenditootjad, kes turule saabuvad ja pikas perspektiivis uute disainide väljatöötamisse panustavad.
„Kindel on see, et iga kriis saab ükskord läbi,“ ütleb Pukk.

Hinnatõus 2–100 korda

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juht Arno Kolk ütleb, et suurt puudust kiipidest põhjustab nende nõudluse hüppeline kasv kogu maailmas, millele globaalne tootmine järele ei jõua.

„Pooljuhtide tootmismaht on aastaga tõusnud 25%, tootjad teevad kõik võimaliku, et tühimikku täita, kuid siin ei ole kiireid lahendusi,“ räägib Kolk. „Uutesse tehastesse investeeritakse kümneid miljardeid, kuid need investeeringud võtavad aega, sest tehaste seadmetel on ootejärjekorrad, seadmed on keerukad, täis ülipeent tehnoloogiat.“

Kolk selgitab, et küsimus pole niivõrd kiipide valmistamiseks vajaliku tooraine puuduses, vaid selles, et tarneahel tõmmati vahepeal täiesti tühjaks ning taas järje peale saamine võtab aega. „Tootmisprotsess liivast valmis kiibini võtab üle aasta ning selle käigus liigub toode mitu korda üle maailma edasi-tagasi,“ toob ta näite.

Eesti elektroonikaettevõtete olukorda kirjeldades ütleb Arno Kolk, et nad on pidanud kiiresti kohanema.
Tootmisi on ümber seadistatud, kuid see nõuab aega ja raha. Selle tulemusel on tarneajad veninud, mistõttu juba möödunud aasta novembris ei võtnud mitmed kiibimüüjad 2022. aastaks enam tellimusi vastu – tootmismahud olid välja müüdud.

„Hinnad on sõltuvalt komponendist kasvanud kohati paar-kolm, aga ka sada korda. Tihtipeale makstakse seda hinda, mida küsitakse, sest valikut pole,“ iseloomustab Arno Kolk. „Mäletame nõukogude ajast defitsiiti, kui sai päris palju korda saata „Vana Tallinna“ pudeli või kommikarbiga, kuid praeguses olukorras ei aita ka selline strateegia.“
Ajutistele varustusprobleemidele vaatamata on elektroonikatööstus tõusuteel – aastal 2021 kasvas pooljuhtkomponentide globaalne müügimaht rohkem kui 25% ning käesolevaks aastaks ennustatakse pea kümneprotsendist kasvu.

Sildid: Eesti Elektroonikatööstuse Liitelektroonikatööstusmirkoelektroonika
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

Järgmine artikkel

Triin Toming: aiandit ei saanud, tuli teha metallifirma

Seotud artiklid

TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech
Haridus

Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

20/03/2023
Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Margus Jakobson, Incap Estonia juht
Elektroonika

Incap Estonia elektroonikatootmise alaliseks juhiks sai Margus Jakobson

01/02/2023
Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera
Probleem

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

16/12/2022
Järgmine artikkel
Triin Toming: aiandit ei saanud, tuli teha metallifirma

Triin Toming: aiandit ei saanud, tuli teha metallifirma

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!