• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera

    Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

    Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay

    Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

    Tööstustoodang pööras septembris langusesse. Foto: Shutterstock

    Üha kallinev tootmine sunnib tööstureid Eestist lahkuma

    Biokütuste kasutamine peab suurenema. Foto: Shutterstock

    Biokütuste kasutamine peab suurenema

    Taastuvelekter ja börs

    Taastuvelekter ja börs

    Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust. Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist

    Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera

    Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

    Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay

    Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

    Tööstustoodang pööras septembris langusesse. Foto: Shutterstock

    Üha kallinev tootmine sunnib tööstureid Eestist lahkuma

    Biokütuste kasutamine peab suurenema. Foto: Shutterstock

    Biokütuste kasutamine peab suurenema

    Taastuvelekter ja börs

    Taastuvelekter ja börs

    Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust. Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist

    Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Palkade kergitamine ei päästa toidutööstust tööjõukriisist

autor: Ain Alvela, TööstusESTi toimetaja
veebruar 2022
Kategooria: Toiduainetööstus, TööstusEST veebruar 2022
Palkade kergitamine ei päästa toidutööstust tööjõukriisist

Eesti toiduliidu juht Sirje Potisepp. Foto: erakogu

Eelmise aasta sügisel alanud üleüldine hindade tõus on käesoleva aasta alguses jõudnud ka toidutööstusse – kerkinud energiahindade ja suurenenud tööjõukulude tõttu jõuab poodidesse senisest järjest kallima hinnaga toidukraam.

Nagu selgub Eesti toiduliidu juhi Sirje Potisepa jutust, on viiruse levimine üha rohkem painamas ka toidutööstust, sest kodukontoris leiba ja vorsti ei tooda. Mure tööjõu pärast ongi saanud tänapäeval toidutööstuse ettevõtete igapäevaseks teemaks, kasvõi juba sellepärast, et kõrgete nakatumisnäitude juures seisavad ettevõtjad pea igal hommikul küsimuse ees, palju inimesi tööle tuleb, kes tuleb ja kuidas leida vajadusel asendajaid. Kõige problemaatilisem on see, kui haigestuvad oskustöötajad, näiteks liini seadistajad, keda ongi ettevõttes vaid üks.

Töötajaid leida üha keerulisem

Sirje Potisepp iseloomustab, et toidusektorit on aastakümneid iseloomustanud suhteliselt väike tööjõu voolavus. Kõige suurem on see tema sõnul oskus- ning lihttöötajate seas, sest vajalike oskustega töötajaid jääb üha vähemaks ja inseneri erialadele ei soovita eriti õppima minna.

Olulist rolli mängib ka vananemine – inimesed, kes on harjunud tootmises töötama, lähevad pensionile või siis ostetakse teistesse tootmisettevõtetesse üle. Toiduainetööstuses töötav inimene peab arvestama vahetustega tööga, ka öötööga. Tootmises on palju roteerumist, seega peab töötajal olema valmisolek erinevateks töödeks tootmisliinil, käsitöö puhul hea käeline tegevus või liinitööl koostöövalmidus, töötamine seadmetega eeldab tehnilist taipu ja kogemust. Operaatori töö vajab rutiini- ja pingetaluvust.

„Kahjuks peab tõdema, et huvi õppida toidutehnoloogiaid väheneb ja see teeb meile muret – kust edaspidi saada töötajaid. Kui kõrgharidusega tehnolooge veel leiab, siis keskastme väljaõppinud spetsialiste saada on juba raskem,“ nendib Sirje Potisepp. „Toit jõuab raske tööga igapäevaselt meie toidulauale. Noorte väärtushinnangud on muutunud, ootused nii tööle kui (kergemale ja huvitavamale) elule hoopis teistsugused kui aastakümneid tagasi. Eks peame selgitama, et toidutööstustes on huvitav ja hariv töötada. Kes tulnud, see jääb aastateks, isegi aastakümneteks.“
Lisaks teeb toiduliidu juhile muret tendents, et rahvas justkui soovib süüa Eesti kanaliha, aga kanalaid ehitada kogukonnad ei luba. Samamoodi soovime süüa Eesti toitu, aga ise tootmistesse tööle ei soovi minna.

„Arvestades tööjõuturu tendentsidega, kus väheneb potentsiaalne töötajaskond traditsiooniliselt tööjõu hulka kuuluvas vanusegrupis, on keeruline leida toidutööstustesse töötajaid,“ kirjeldab Potisepp probleemi olemust. „Peamiselt toovad ettevõtjad välja kolm põhjust – ei valmistata ette spetsialiste (seadistajad, meistrid), neid on vähe (tehnoloogid) ja saadaolev tööjõud ei vasta nõuetele.“

Mis siis olukorda lahendaks? Sirje Potisepa sõnul ootab toidusektor valitsuselt piiride avamist tööjõu vabaks liikumiseks, et ettevõtted saaksid palgata inimesi ka kolmandatest riikidest. Inimesi, kes on valmis töötama tootmisliinidel.

Välistööjõule roheline tee

„Välistööjõu puhul peaks palgataseme nõude kehtestamisel aluseks võtma sektori keskmise palgataseme, mitte kogu riigi keskmise. Sektorid on erinevad, võimalused erinevad,“ ütleb Potisepp.

Ta räägib, et toiduainetööstuste palgatase on madalam kogu töötleva tööstuse palgatasemest ja järsk palgakasv kergitaks toiduainete ja jookide hindu veelgi, samas ei lahendaks see kroonilist tööjõupuudust.

Tõsi on, et läbi aastate on töötleva tööstuse keskmine brutotunnitasu olnud kõrgem kui toiduainetööstuses eraldivõetuna. Näiteks 2021. aasta kolme kvartali tegevusalade keskmine brutotunnipalk oli umbes 7% kõrgem ja töötleva tööstuse brutotunnipalk ca 10% kõrgem kui toiduainetööstuses.

„Riik peaks soodustama ettevõtete investeeringuid ja aitama toetustega tootmist automatiseerida ning digitaliseerida, sest probleem pigem ju süveneb,“ leiab Potisepp. „Kõik see nõuab hoopis teise ettevalmistusega töötajaid. Riik saaks ju hariduskorralduse kaudu tööjõu ettevalmistust muuta. Riiklikku pädevusse kuulub õppekavade koostamine lähtuvalt tootmisettevõtte vajadustest, õppekavade muutmine vastavalt vajadustele, täiendõppe võimalus, korraliku ja kaasaegse õppebaasi tagamine ja kutseõppe prestiiži tõstmine.“

Konkurents hoiab hinnad all

Toidutööstused seisavad lisaks ülikõrgetele energiahindadele silmitsi ka toorainete hinnakasvuga, viiruskriisiga, tööjõupuudusega ning palgasurvega. Ja see kõik tõstab toiduainete ja jookide hindu. „Kuna toiduturul on ülitugev konkurents ja toodangu osas valitseb ülepakkumine, kaubanduskette on Eestis väga palju, ei ole sageli võimalik kogu tootmiskulude kasvu viia edasi toote lõpphinda,“ kirjeldab Potisepp. „See tähendab, et ettevõtted ei teeni arenemiseks vajalikku kasumit. Kui ei ole kasumit, ei suudeta ka investeerida ega palkasid tõsta. Ettevõtjate jaoks on praegu äärmiselt ebastabiilne aeg – pikaajalisi plaane on raske teha.“

Iga ettevõte teeb oma investeeringuplaane vastavalt võimalustele ja ambitsioonidele. Kuid nüüd peab neid plaane muutma, sest tööjõu puuduse süvenemine on kujunenud arvatust kiiremaks, viirusekriis aga vaid süvendab probleemi, kuna ka välistööjõu kättesaadavus on keerulisem.

„Olukord läheb aasta-aastalt kriitilisemaks, sest kui tööjõu puudus hakkab piirama tootmisvõimsust, siis edasi asub see halvama juba riigi toiduga varustamist ja loomulikult ka eksporditellimusi,“ maalib Sirje Potisepp pildi kodumaise toidutootmise võimalikust tulevikust. „Aga ma ei taha siinkohal ennustada katastroofi, sest tootmised ju ikkagi töötavad. Samas ei saa probleemi eirata.“

Sildid: Eesti Toiduainetööstuse Liittoiduainetööstus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

Järgmine artikkel

Triin Toming: aiandit ei saanud, tuli teha metallifirma

Seotud artiklid

Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera
Probleem

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

16/12/2022
Tööstustoodang pööras septembris langusesse. Foto: Shutterstock
Probleem

Üha kallinev tootmine sunnib tööstureid Eestist lahkuma

16/12/2022
Suud puhtaks: erialaliidud majanduskriisist. Suurim tootmisesse investeerija on puidutööstus. Pildil Toftan. Foto: Kristina Traks. Tööstusettevõtted, Swedbanki analüüs
Ülevaade

Suud puhtaks: erialaliidud majanduskriisist

16/12/2022
Elektrilevi liinitööd. Nagu näha, tuleb töid sageli teha ka keerulisi ilmaolusid trotsides.Fotod: Elektrilevi
Probleem

Päikeseelektri tootmise buum paneb jaotusvõrgu võimekuse proovile

16/12/2022
Järgmine artikkel
Triin Toming: aiandit ei saanud, tuli teha metallifirma

Triin Toming: aiandit ei saanud, tuli teha metallifirma

Ajakirja eelmine number siin

TööstuseEST detsember 2022

Sisuturundus

Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022
Kaasaegne ERP - puuduv pusletükk tootmise uuele tasemele viimises. Foto: Fujitsu Estonia

Kaasaegne ERP – puuduv pusletükk tootmise uuele tasemele viimises

07/10/2022
Waldec2

Waldec – teie töötleva tööstuse partner alates aastast 1989

10/12/2021
GEOLIFT- põrandate ja vundamentide tõstmine ning stabiliseerimine

GEOLIFT- põrandate ja vundamentide tõstmine ning stabiliseerimine

24/11/2021

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine EAS edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!