• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Elektrit tootev viilhall pangalaenu võtmata

autor: Ain Alvela, TööstusESTi toimetaja
märts 2022
Kategooria: Energeetika, TööstusEST märts 2022
Elektrit tootev viilhall pangalaenu võtmata

Energiakriisi ajastul on iga uus idee energiahindadest sõltumatu elektrivarustuse tagamiseks vajalik ja teretulnud, mistõttu paljud ettevõtted selliseid uudseid lahendusi otsivad ning on valmis igast võimalusest kinni haarama.

Üks üha laiemalt levima hakkav võimalus on kasutada otsesõnu öeldes ehitusmaterjalina integreeritud päikesepaneele, mida seni oleme olnud harjunud lisama ehitiste, näiteks tööstushoonete või kortermajade katustele. Ehitisse juba selle püstitamise ajal päikesepaneelide integreerimine vähendab aga mõistetavalt kogu hoone maksumust ja on ka igas muus mõttes säästlikum variant.

Nii lõid ehitisintegreeritud päikesepaneelide pakkuja OÜ Solarstone ja viilhalle tootev OÜ Oras Metall käesoleva aasta alguses käed ning tõid üheskoos turule elektrit tootvad viilhallid. Erinevus klassikaliselt püstitatud tootmis- või laohoonetega seisnebki selles, et tavapärased katuse- või seinamaterjalid – PVC-kate või sandwich-paneelid, asendatakse integreeritud päiksepaneelidega, mis ehitustehnilistelt omadustelt ei jää nimetatud materjalidele alla ning muudavad hoone samamoodi veetihedaks, ilmastikukindlaks ja soojapidavaks.

Rohkelt katseid läbinud toode

Säärasel moel saab lisaks ettevõtte tegevuse keskkonnasõbralikumaks muutmisele oma tegevusest üle jääva elektri tagasi võrku müüa, teenides lisatulu või krediiti elektriarvete katmiseks. Kui tavaline viilhall on selle omaniku jaoks kulu selle ehitamiseks võetud laenu tagasimaksmise ja ülalpidamiskulude näol, siis päikesepaneelidest seinte ja katusega viilhall teenib ettevõttele otsest tulu – halli saab kasutada oma otstarbe kohaselt ning lisaks toodab see ka ettevõttele elektrit.

Solarstone turundusjuht Maiko Kiis märgib, et sisuliselt genereerib viilhall rahavoogu – päikeseelektri tootmise ja maksimaalse omatarbimisega kaitstakse ettevõtet võimalike suurte elektrihinna kõikumiste eest tulevikus. Ja kahtlemata tähendab lokaalselt toodetud energia teatavat leevendust elektrituru ebastabiilsusele, sest ettevõte saavutab sel moel kas osalise või täieliku autonoomsuse üldisest elektrivõrgust.

Alguses peaasjalikult katusekattena kasutamiseks mõeldud Solarstone integreeritavate päikesepaneelide lahendus on Saksamaal TÜV-i laborites läbinud koormustestid, samuti Eestis siinses sisekaitseakadeemias tuletestid ning rida muid katsetusi. Päikesepaneeli lansseerimisest tänaseni on möödunud paar aastat, üldse on selle kallal tegeletud aastast 2015. Selle aja jooksul on toodet pidevalt täiustatud ja ka hinna poolest kasutajale soodsamaks muudetud. Nüüd, kui ettevõte on Eestis ja Põhjamaades ehitanud valmis 550 katust, ollakse valmis oma päikesepaneelidega suurele Euroopa turule siirdumiseks.

Hind ja kvaliteet paigas

Ettevõtte üks asutajatest Mattis Jürimäe ütleb, et Solarstone täidab oma päikesepaneelidega ära turul valitsenud puudujäägi, sest erinevatel põhjustel sellist toodet varem siinkandis saadaval ei olnud. „Hallide turuletulekuks saime innustust sellest, et meil on olemas väga hea katusekattematerjal, mis kuulub oma hinnataseme poolest Euroopas, kus on vähemalt 40 tegijat, TOP 3 hulka,“ kirjeldab Kiis Solarstone-i päikesepaneele. „Ühel hetkel hakkasid meie poole pöörduma ettevõtted, kes soovisid meie paneele oma tootmishoonete katustele. Väljastasime kõikidele päringutele info, mis võimaldas neil konstrueerida ja ehitada ise valmis metallkonstruktsioon ja paigaldada sellele meie paneelid. Aga üsna kiiresti saime aru, et tegelikult on meil mõistlik koostöös metallitootjatega teha valmis oma paneelidele sobilik konstruktsioon. Edasi tuli loogilise sammuna areng, et hakkasime teatud suurusega halle ise valmis komplekteerima.“

Tänaseks on asi niikaugel, et esimesed päikesehallide projektid on töösse lükatud ja peaksid valmima sel kevadel. Lisaks on Solarstone jõudnud niikaugele, et klientidele pakutakse ka hallide finantseerimislahendust. See seisneb selles, et päikesehallid pannakse püsti elektrilepingu vastu.

Tootmishoone laenu võtmata

Näiteks paigaldatakse kliendi platsile enda kuludega 650 ruutmeetri suurune viilhall, mille elektritootmise võimsus on 130 kW. Tellija teeb notariaalse hoonestusõiguse või kasutusõiguse lepingu ning halli eest maksmine toimub sedasi, et klient peab turuhinnaga ostma ära päikesehalli paneelide abil toodetud elektrienergia.

Seega – Solarstone müüb hallist tekkivat elektrit lihtsalt kliendile osakaupa maha ja uue tootmishoone soetamine ei tekita talle juurde uut laenujääki, sest nii palju, kui ta sealt elektrit ostab, sedapalju väheneb ka tema laenukohustus viilhalli püstitanud firma ees.

Päikesehalli puhul on päikesepaneelidega kaetud nii katus kui seinad, mis suurendab energiatootmise efektiivsust. Foto: Solarstone.

„Konkreetset laenu tagastamise makset klient tegema ei pea. Kui üks hall toodab aastas näiteks 90 000 kWh elektrit, siis selle elektrikoguse ostmine ongi sisuliselt laenu tagasimakse,“ selgitab Mattis Jürimäe. „Põhiliste klientidena näeme tootmisettevõtteid, kellel on suur elektritarbimine ning kes vajavad oma tootmisüksuse juurde laopinda. Meie pakume selleks laoks oma päikesehalli ja ettevõte kohustub lepinguperioodi jooksul hallist tekkiva elektri fikseeritud hinnaga ära ostma. Kusjuures see hind ei ole midagi määratult kallimat, vaid on täiesti tavaline tänane elektrihind. Ja lepingute pikkuseks pakume 10–25 aastat.“

Sellisel moel ostab klient näiteks 20% oma vajamisevast elektrienergiast Solarstone hallist ja ülejäänud 80% oma endiselt elektrimüüjalt ning sisuliselt ei muutu tema jaoks midagi. Lihtsalt ettevõte on saanud endale eraldi laenu võtmata vajaliku lao- või tootmispinna.

Päikesepaneelidest saab ehitusmaterjal

  • Integreeritud päikesepaneelidega hallide katused võivad olla nii ühe- kui kahepoolse kaldega, katta saab praktiliselt kogu viilhalli, va. uksed-aknad ja muud läbiviigud.
  • Katusesse integreeritud paneelid on kaldenurga tõttu efektiivsemad, kuid talvel jääb nende tootlikkus tagasihoidlikuks. Fassaadile aga lumi ei kogune, mistõttu on tagatud lokaalne elektrienergia tootmine ka hilissügisel ja talvel.
  • Eestis välja arendatud Click-on ehk täiskatuse lahendus on esimene omalaadne maailmas, mis võimaldab standardsed päikesepaneelid muuta kaks-ühes katusekattematerjaliks.
  • Päikesepaneelid paigaldatakse katuse sisse, mitte katuse peale. Tänu sellele ei ole vaja kandureid, mis tõstaks paneelid katusest kõrgemale ja rikuks hoone välisilme arhitektuurse terviku.
  • Integreeritud paneelide kasutamisel saavutatav ökonoomika kaotab vajaduse kulutada raha ja aega katusematerjali paigaldamisele.
  • Paneelid on ilmastiku- ja löögikindlad ning hambuvad ja ülekattuvad paneelid takistavad sademete sattumist katuse alla.

Hinnad ja tootlikkus

PVC hall

  • 300 m2: hind alates 267 €/m2, valmis hall alates 80 100 €.
  • 1000 m2: hind alates 255 €/m2, valmis hall alates 255 000 €.

Terashall

  • 300 m2: hind alates 294 €/m2, valmis hall alates 88 200 €.
  • 1000 m2: hind alates 281 €/m2, valmis hall alates 281 000 €.

Tootlikkus

  • 300 m2 halli võimsus 60 kWp, aastase tootlikkuse prognoos ca 44 000 kWh kahepoolse kaldega katuse ida-lääne suunalise paigutuse korral.
  • 300 m2 halli võimsus 60 kWp, aastase tootlikkuse prognoos ca 53 000 kWh ühepoolse kaldega katuse lõuna suunalise paigalduse korral.
  • 1000 m2 halli puhul võimsus 200 kWp, aastase tootlikkuse prognoos umbes 148 000 kWh kahepoolse kaldega katuse ida-lääne suunalise paigalduse korral.
  • 1000 m2 halli puhul võimsus 200 kWp, aastase tootlikkuse prognoos umbes 176 000 kWh ühepoolse kaldega katuse lõuna suunalise paigalduse korral.

Kõik hinnad sisaldavad ka halli paigaldust, aga ei sisalda vundamenti ja aluspinna ettevalmistust. Allikas: Solarstone

Sildid: päikeseelekterpäikeseenergia
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Harjumaa tootmisalad koonduvad investorite leidmiseks

Järgmine artikkel

Oleme sunnitud rohemaailmast suunduma sõjamaailma

Seotud artiklid

Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.
Energeetika

Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

22/02/2023
Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera
Probleem

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

16/12/2022
Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay
Energeetika

Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

16/12/2022
Järgmine artikkel
Töötlev tööstus – kas valge vares või must hobune? Tööstus väärib säilitamist, sest muidu jääme kriiside räsida. Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Raul Mee / Scanpix

Oleme sunnitud rohemaailmast suunduma sõjamaailma

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!